eriti imelik mehetüüp (südamelt ära)

Ma ei tea, kas asi on ainult selles, et olen neid vallalisena rohkem märkama hakanud, aga viimased kuud on andnud mulle palju võimalusi kohtuda ülitarkade meestega. Vähemalt tundub, et nad ise peavad end ülitarkadeks, sest nad oskavad alati nõu anda ja isalikult soovitada, mida sa nüüd tegema peaksid. Oma lõputus tarkuses oskavad nad seda nõu anda absoluutselt iga asja kohta – kus sa elama peaksid (mis sellest, et sa oled elukohaga rahul), millise eriala valida võiks (mis sellest, et üks juba olemas on), kuidas mingit maailma kõige lihtsamat asja paremini teha (kuigi keegi pole abi palunud) jne. Selle järgmine aste ei piirdu nõuannetega, vaid parandab pidevalt kõike, ka asju, mis on oma olemuselt täiesti subjektiivsed – see ei ole punane, see on bordoo (gei oled vä?);  TEGELIKULT vein ei pane kellelgi pead valutama, sulle tundus ainult; normaalne inimene nagunii raha ei laena (wtf); sulle lihtsalt tundub, et su selg on nõrk (jah, ma olengi selles vanuses, et kombeks on õhtuti teleka ees istudes endale erinevaid valusid ette kujutada); need saapad ikka ÜLDSE ei sobi nende teksadega (mis mõttes sa teed selliseid märkusi kellelegi, kes pole su oma naine?).

Kusjuures kõige imelikum on see, et mõni neist meestest on suutnud endale naise leida. Kuidas? On nad siis nii rikkad või kullast varustusega? Minu jaoks täiesti arusaamatu. Ma tean ÜHTE naist, kes hakkas käima tüübiga, kes absoluutselt iga asja kallal targutas – ja sellest naisest sai hiljem lesbi. Ma ei ütle, et üks sitt mees rikkus kogu mee(ste)poti, aga ma ei kavatse ka vastupidist väita. Lihtsalt, väga üldistavalt kokku võttes – sellist pidevalt targutavat meest kannatavad välja ainult madala enesehinnanguga naised. Või kui mees on rikas, siis naised, kes tegelikult seda targutamist ei kuula, sest neid muu peale raha ei huvitagi. Ja siis need targutavad mehed räägivad hiljem jälle avalikult, kuidas kõik naised on litsid – no ei ole, lihtsalt sinusugusel ei jää ju muud üle, kui endale naine OSTA, ja kui sa seda juba teinud oled, siis arvata on, et ta kõrgema pakkumise korral sind välja vahetab. Ehk siis – normaalsetest naistest jääte te ilma, sest ükski neist ei viitsiks pidevalt seda ülienesekindlat möla kuulata.

Lisaks. Sihukeste meeste ühiseks jooneks on liiga tihti see, et kui neile viisakalt öelda, et tegelikult pole nende abi absoluutselt vaja, sest ma tean ise, mida ma teha tahan, siis nad ignovad seda informatsiooni ja ketravad seda lihtsalt edasi – ja kui lõpuks öelda mitte enam nii viisakalt, siis solvuvad. Paremal juhul solvuvad, kehvemal juhul vihastavad ja hakkavad sul nelja jalaga seljas elama, sest ainuüksi selle pärast, et üks saabas on otsustanud, et just sina väärid seda, et tema oma ülimusliku mõistusega sind päästab, peaks tähendama seda, et sa oled selle eest megatänulik.

Ligiajamise puhul on veel okei. Saadad korra pikalt ja teise ja kolmanda. Lõpuks ikka aru saavad. Blogis kannatab ka veel kuidagi välja, kommentaare loed ju paar korda päevas ja võtad siis lihtsalt teatavaks, et seda inimest ei saa tõsiselt võtta, sest tal on napoleonikompleks. Aga hulluks läheb asi siis, kui sa oled sunnitud sellise inimesega koos töötama ja ta keeldub lihtsalt aru saamast, et tegelikult ta ei ole su ülemus ainult selle pärast, et tal juhtumisi peenis küljes on ja ta ise end hirmus targaks peab. Ja siis tuleb talle üle päeva erinevas viisakas sõnastuses öelda, et ta võib oma ülihea nõu endale kuskile siirdada, sest ma teen oma tööd siiski oma äranägemise järgi. Seda enam, et mu töö on suures osas seotud kas kunstilise või intellektuaalse eneseväljendusega – see on ju MINU kunstiline või intellektuaalne eneseväljendus, selge see, et ma ei saa siin lasta end liiga palju lükata-tõugata.

Ma ei oska ise ka öelda, miks ma sihukesi ligi tõmban. Ehk selle pärast, et ma viitsin nendega vaielda ja see mõjub neile lammastele nagu mesi kärbestele. Minul endal tuleb aga selline tunne, nagu ma püherdaksin sigadega koos poris. Neid ma nagunii muuta ei saa, pean järelikult õppima paremini ignoma lihtsalt, et mitte mõttetult ressursse raisata.

P.S. Lugesin praegu postituse üle ja avastasin, et ei ole erilist pointi siin peale selle, et “küll on imelikke inimesi ilmas”. Jah, seda ma öelda tahtsingi. Küll on imelikke inimesi ilmast. Mõnda lihtsalt ei tahaks lähedalt näha. Või kui, siis läbi puurivarbade või turvaklaasi.

Advertisements

25 kommentaari

  1. Oleks huvitav vahetada selles postituses sõnad “mees” ja “naine” vastastikku välja ja vaadata, mis saab 🙂

    • Kusjuures ma üldse ei välista, et vallalised mehed leiavad ka pidevalt mingeid naisi, kes üritavad neile kohe pähe istuda, väga võimalik. Mina räägin siin väga selgelt oma isiklikust kogemusest. Kuna mul on miljon erinevat töökohta, on mul ka päris mitu erinevat naisülemust, kes on (tänu taevale) kõik väga pädevad sattunud ja muuhulgas tunnetavad ka seda, kui palju peab torkima ja mis ulatuses võib vabad käed anda. Üks neist on minust noorem ja oskab ikkagi väga hästi nii end vajadusel kehtestada kui nö tagasi tõmbuda. Aga just paari meessoost töökaaslast (isegi mitte ülemust) olen kohanud, kes kohe hirmsasti tahaks õpetada seda ka, mitme tiiruga kohvitassis suhkrut peaks segama.

      • Ka samast soost inimeste hulgas leiab mõnikord neid, kes tuttava vallaliseks jäämise korral peavad otsekohe vajalikuks mingit supporti osutama hakata, patroneerima ja muud jama tegema. Harjuvad lõpuks ära, et sa üksi ka hakkama saad ja siis vaikselt peaks see jama vaibuma.
        Teine selline palumatu patronaaži periood võib tulla nt rasestudes, see läheb üle, kui laps juba käes (ja kui supporti oleks tegelikult kõige rohkem vaja)

        Aga kui mõned õpetlikest isakestest on ise vallalised, siis, pane tähele, on see ikkagi varjatud külgelöömine. “Teen ennast asendamatuks ja siis maandun asemel” meetod.

        • Ja mõnikord isegi siis, kui nad ei ole ise vallalised. Töötab.

    • Algsel kommenteerijal on õigus. Hermat mõtlen. See post on niivõrd tugevalt “kaldu”, et lausa häbi hakkab. Piinlik lausa sellist teksti Rentsi blogist lugeda.

      Piinlik.

  2. Nõme ja ennastupitav sissekanne. Palun blogi edaspidi ainult asjadest, milles su arvamus ei tundu nii kohatu ja enesekeskne.

    • Kaur, kas ma võin sulle öelda, et vahel ma suisa armastan sind, ilma et su naine mind kööginoaga taga ajama ei tuleks?

      • Ma kohe lähen küsin.

      • Kaur on oma kööginoaga naisele palju lähem ja tabatavam saak kui sina.

        • See oli ka muidugi järjekordne näide, et sa ju ei tule elementaarsete asjade peale ise, ikka peavad vanemad mehed sulle õpetussõnu jagama.

        • Rents on selle peale vägagi tulnud, aga ma ei tea, kas ka Kauri puhul. Äkki ta pole Kauri personaalküsimusega viitsinud tegelda piisavalt? 🙂 Ühe minu tuttava ja tema naise ja kööginoa kohta oskas R. igatahes vägagi elutargalt peaaegu Telci sõnu ning igal juhul telci mõtet kasutada. 🙂

    • Kaur ei ole mu lemmikinimene, kuid antud juhul on ta täitsa omal kohal.

      No ei ole sõnu! Sa Rents käid mulle epistleid pidamas õigluse kohta ning ise avaldad sellise toimetamata ning ühte auku löödud kräpi. Jube!

  3. Ma ei viitsi eriti rääkida ja jälle on häda. Mehena võin selle teema kohta öelda niipalju, et mind paneb kah imestama miks naised igalepoole sekkuma kipuvad: pesupesemisse, muruniitmisse, koristamisse, kokkamisse, laste riietamisse, ostmisse, riietumisse, aja planeerimisse jne jne.

    Tüüpiline on juhtum, et sa pesed nõusid ja siis naine ronib külje alla ja hakkab midagi õpetama või tahab tegevuse üldse üle võtta. Ja JUST siis, kui sa nõusid hakkad pesema. Oleks ju võinud ise ära pesta age ei -ta sekkub alles siis, kui näeb meest midagi tegevat. Nagu mingi kärbes.

    • Mhm, avastasin mingi hetk enda küljest (olen naine) sama vea. Väga imelik, olen ikka alati püüdnud vältida sellist kleepekavärki. A no ema mul samasugune ja käbid ja kännud jne. Mul see kole värk, et hakkan kohe teise inimese tervise eest hoolt kandma, kui tuleb välja, et inimesel mingi individuaalne probleem on. Noh, et söögiisu pole või hügieeniga kehvasti, palju puudu ei jää, et saapapaelu seoksin.

      Aga siis, kui aru sain, missuguse kriipsu see seksielule peale tõmbab, olin sunnitud korrektuurid tegema – ja väga hoolikalt oma käitumist jälgima. Sest erikuradi tüütu on nii ‘kasvatajale’ kui ‘kasvatatavale’ see pidev kepp mööda perset.

      Sarnaste meestega on olnud ka mõni kokkupuude – üks isend, kes leidis, et tema juhuslikult loetud populaarteaduslikud tekstid annavad talle mingi erilise mõistmise kõigis ilmaasjades ja keegi teine neid asju (paremini) teada ei saanud. Klassikaline vastus kõigele – ‘Allikas? Millist uuringut lugesid? Anna link.’ Kusjuures ei pidanud tegemist olema mingitki sorti teadusliku vestlusega, sobis ükskõik milline individuaalne seisukoht.

    • Noh mul oli seljuhul vastupidine juhtum – sõber, kes teab et mulle nõudepesu eriti ei meeldi pakkus välja “tandemnõudepesemise” üks peseb, teine kuivatab. Ja imestas, et ma varem pole kunagi sedasi üritanud. Kusjuures palju toredam oli, kui üksi nõusid pesta 🙂 ja mina ei saanud algul aru et mida paganat ta tahab. Kultuuride erinevus vms.

  4. Mulle meenub kohe mu lähisugulane, kelle kohta koolis kaevati, et ta kipub liiga palju seletama ja õpetama ning kes siis siiralt imestas, et aga kuidas teised siis targaks saama peavad, kui tema neid ei hari?

    • Kas ta töötas seal koolis õpetajana?

    • Ega see mina ei võinud olla? 😛

      • Ehkki ma vist ikka ei ole su lähisugulane, marca…ise vähemalt ei tea, et oleks.

  5. Maailma Kõige Targemaid on nii naiste kui meeste hulgas. Ei või targutajaid kannatada.

    “Kuula nüüd mind, ma ei ole oma elus ühtki viga teinud!” ütles isa mulle ükskord, see oli murdepunkt, ma ei suutnud teda enam kunagi päris tõsiselt kuulata…

  6. Mehena ma tean, milliseid mehi sa mõtled. Sellised targutajad pannakse meeste poolt omavahel kiirelt paika.
    Hästi töötab irooniliselt vastamine, kerge mõnitus ja torkamine, see võtab tuure maha kohe tunduvalt. Oht on muidugi see, et inimene solvub ning ei suhtle üldse enam, but hey, that’s only good! 😀

  7. Tuttav lugu. Mõni aasta tagasi hakkas elu mulle nagu tellimise peale teatud tüüpi inimesi saatma. Ja ikka pidevalt. Ja igal pool: liikluses, raamatukogus!, trennis…..Siis sain ma aru, et nende teatud nõmedale iseloomujoonele reageerides ma ju tellin neid pidevalt juurde. Ning usu mind, ignoreerimine aitas. Alguses oli ikka väga raske reageerimata jätta. Aga selle õpib ära. Nüüd olen juba jupp aega pasamagneti (see on õiglane väljend) tundest vaba.

  8. Hehee, väga lõbus postitus.
    Mina selliseid tüüpe ligi Ei tõmba, aga ikka oli väga huvitav ja lustakas. Eriti meeldis mulle mõte, et mehed, kes arvavad, et naisi huvitab vaid raha, on ilmselt nii tüütud ja nõmedad tüübid, et – neil on õigus: neid ei taluks keegi, kui nad välja ei käristaks. Nüüd tundub see ilmselge! 😀

    Aga mul on sõbranna, kellel on täpselt selline abikaasa, kes kõike teab, nii riietusest kui toidust kui kodukaunistamisest (mees ostabki seal peres kõik dušigeelid ja kardinad ja KÕIK!). Sõbranna ikka kadestas mind, et mul on selline mees, kes ütleb, et tee, mis tahad :D, ja ära tee, kui ei taha! Ja nüüd on sõbrannal kolm aastat juba armuke ka, kes samamoodi ‘kõike teab’ nagu ta abikaasagi. Kusjuures sõbranna ei näi olevat väga madala enesehinnanguga, pigem selline paras nähvits. Kiskleb mõlemaga, aga näe – kõigile meeldib! 😀
    Jah, on imelikke inimesi ilmas 🙂

    • Täiega mugav elu kui keegi sulle dušigeelid ja kardinad jms ostab. Ise saad tähtsamatele asjadele pühenduda. Aga möönan, et targutavate meeste probleem on olemas. Peamiselt vanemad mehed.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid