Keskmine Eesti naine vastab

Teate, mind jätavad tegelikult sügavalt külmaks kõik need artiklid teemal “Eesti mees on selline ja Eesti naine selline”, sest ma leian, et nende autorid on enamasti idioodid, aga no kuna paluti eksperthinnangut, siis kus ma pääsen. Ilmselgelt leidis Tomm, et mina olengi keskmine Eesti naine, seega olen just mina kõige pädevam neid 17 punkti kommenteerima. Nii et eks ma siis kirjutan teile, kas need minu kohta kehtivad, teid kõiki ju ilgelt huvitab. Seda enam, et eelmise päris postituse kohta karjatas Sirgi mulle feissaris, et “Appi, sa oled oma elust kirjutanud”, sest muidu ma seda ju kunagi ei tee. Seekord ka ei tee, liigsetesse detailidesse kuskil ei lasku, kes neid tahab, peab minuga jooma või küünetehniku juurde kaasa tulema*.

Nii et kes nüüd edasi loeb, peab valmis olema MEGAPIKAKS postituseks.

1. Te joote nagu mehed vanasti. Pidu hakkab pihta kolmapäeval.

Hmm, siin peaks vist AbFabilt küsima. Mina ise joon suhteliselt harva ja siis pigem filmi vaadates paar siidrit. Ei mäletagi enam, millal viimati korralikult käpp maha sai pandud. St tegelikult mäletan, aga see oli küllaltki häbiväärne sündmus ja nüüdseks juba aastate taga, nii et mis sellest ikka rääkida. Igatahes viitab fraas “mehed vanasti” sellele, et mehed ise enam nii ei joo – no mitte ei tahaks uskuda, et naised üksi baaris käivad. Nii palju, kui mina sinna olen sattunud, on seal mehi ikka tiba rohkem olnud. Aga no ma käin UG-s ka. No ja kui ma ühikas lällavaid noori vaatan, siis naised kõnnivad tavaliselt ikka omal jalal, mehed vajavad vahepeal sõprade abi. Nii et vaatlusandmed seda väidet ei kinnita.

2. Te olete lodevad ja ei tee sporti.

See minu kohta ei käi, mulle heidetakse pigem ette seda, et ma olen spordisõltlane. Päris trenni teen nädalas 3-5 korda, trennivabadel päevadel teen joogat ja viin koera jalutama. Supilinnas on inimesed üldse spordihullud, millal iganes ma siin väljas käin, jooksevad ikka erinevad trimmis inimesed mööda. Ja isegi k.k.p.s. käib pilateses, nii et ma usun siiralt, et naised teevad trenni.

Võiks isegi öelda, et mul on vastupidine probleem – ma leian, et ma olen liiga lihases. Selles mõttes, et mul oleks väga hea meel, kui mul oleks väiksemad käe- ja jalalihased, sest minu ideaalvälimus ei ole tegelikult nagu naissoost Rambo. Aga lihastega on see jama, et nad trenni tehes ise kasvavad, ükskõik kui korralikult sa end ka ei venitaks, nii et päris ilma nendeta ka ei saa. Ja ilus (ja tark) mimm minu prantsuse keele loengust ka rääkis just neljapäeval, et bodypump on ilgelt mõnus, aga kui palju teha, siis hakkavad püksid kitsaks jääma, sest jalalihased kasvavad. Nii et pigem ütleksin ma, et need naised, keda mina tunnen, ei ole valmis ainult konventsionaalsema välimuse nimel trennist loobuma, vaid seavad isikliku heaolu ettepoole.

3. Te olete fake, eks teate ise kuipalju hiinlaste juukseid, plastmassküüsi jne te tarbite (trenni jaoks raha enam ei jagu).

Tuleb tunnistada, et tõsi ta on, et kuigi igasugu pikendustega on mul kehvasti, kammin ma hommikul enne väljaminekut juukseid ja vaatan peeglisse ka, enne kui uksest välja astun. Nii et karta on, et minusugust pinnapealset troppi ükski Eesti mees ei taha. Aga kui rahale mõelda, siis läheb seda mul kuus trenni ja ilutoimingute peale üsna võrdselt.

Fake olen ma küll. Selles mõttes, et kui võrrelda näiteks seda, kuidas ma räägin oma huviobjekti(de)ga ja kuidas ma räägin sõbrannade/sõpradega … Esimeste ees ma siiski teesklen vähemalt neljapäeviti, et ma olen tõeline daam, et siis koju minna ja end sõpradele tühjaks räntida. Mitte et ma väga kaua oma tõelist olemust varjata jaksaks, aga no ei ole vaja inimesi päris kohe alguses rõvedate naljadega ära hirmutada. No ja mehed ilmselt ka päris alguses kohtingul kõva häälega ei peereta vms.

4. Te ei oska süüa teha. Kui naine ei oska isegi pannkooke küpsetada, millest me räägime. Rääkimata teie emade kombel moosi-mahla-hoidiste tegemisest, sest tänapäeva naine pole mingi köögikata.

Ma oskan päris hästi süüa teha. Elu on viimaste kuude jooksul õpetanud. Kuigi kartul mulle eriti ei meeldi, rohkem igasugu pasta, riis, niisama vormid jne. Kui uskuda seda, et keskmine Eesti mees kartulit ja liha armastab, oleks see tema jaoks ehk kesine toidulaud tõesti. Pannkooke oskan ka küpsetada, aga minu meelest on häid pannkooke väga raske teha. No ja praegu pole tõesti mõtet mingeid hoidiseid teha, sest mu vanaema teeb neid sellises koguses. Kui ükskord ise tittedega kodus passin, küllap ma siis ka neid tegema hakkan. Kuigi peaks K ema käest küsima, kuidas ta neid magusaid kurke täpselt tegi, kurb oleks, kui see retsept kaduma läheks. Ja oma vanaema käest, kuidas kõrvitsasalatit purki tehakse. Neid ma iga aasta plaanin teha, aga kunagi ei jõua selleni.

5. Teil on tagavaraplaan. Rikas mees leida. Te ei oska või ei suuda ise millegi nimel pingutada, sest vajadus puudub. Miks muidu on häid naisjuhte vōi poliitikuid nii vähe, et soovolinik peab kvoodid kehtestama?

Mul pole isegi plaan A-d, tagavaraplaanist rääkimata. Vaatame, kuidas läheb. Okei, ma valetasin, mul on päris mitu plaani, lihtsalt ükski neist ei hõlma rikast meest. Aga mõte on iseenesest vastuoluline, sest kui naisel on plaanis leida endale mees omadusega X, siis ta ilmselt ka pingutab selle nimel kuidagi (parandab eneses näiteks omadusi Y, mis sellist meest ligi peaks tõmbama). Ja kuidas pingutamine naisjuhtide või poliitikutega seotud on, ma ka aru ei saa – et kui ma olen hea insener, siis ma ei pinguta, aga kui olen haridusminister, siis pingutan? Pealegi pole meil mingeid kvoote kehtestatud, nii et ma ise ka ei tea, miks ma üldse sellisele lollusele vastan. Ma füüsiliselt tunnen, kuidas mu aju töötamast lakkab sellist asja lugedes.

6. Te ei korista, teie kodud on kui sealaudad — tolmurullid, sushikarbid ja trendihilbud vedelevad mööda elamist laiali, sest elu on ju kiire.

Siin saan ma küll pädeva vaatlusandmetel põhineva vastuse anda. Peame ühikas korra aastas kõik korterid üle kontrollima, lisaks vaadatakse lahkujate toad ja korterid alati üle – ja mina olen veel nii karm tädi ka, et kui uks koridori pärani on ja pa*alasu koridori paistab, astun ma sisse ja pean väikese kõne teemal c’est pas normal. Võin julgelt väita, et meestudengitel on rahvusest olenemata puhtuse hoidmisega tunduvalt rohkem probleeme kui tüdrukutel. Tüdrukud teevad koristamiseks graafiku ja peavad sellest reaalselt ka kinni. Poisid ei tee midagi, avastavad ühel hetkel, et kõik on sitane ja siis mölisevad üksteisega. Seejärel teevad nad graafiku, keegi ei pea sellest kinni ja siis nad mölisevad veel üksteisega. Siis nad vihastavad ja hakkavad ükshaaval välja kolima. Kuidas nad edaspidi puhtust peavad, ma ei tea, minul isiklikult on üksi elades hulga lihtsam korterit korras hoida, sest ma tean, et siin vastutan mina üksi kõige eest. See oli nüüd muidugi räige üldistamine, aga võib väita, et keskmise noore naise elamine on paremas korras (ja sisaldab kordades vähem äraviimata [ehk üldse joomata, lisand punktile 1] taarat) kui keskmise noormehe oma.

7. Te olete hoolivad ja jagate Facebookis kadunud kassipilte ja tunnete kaasa kogu maailma hädadele, peaasi, et aga ise diivanilt tõusma ei peaks, hiireklikk abistamine ja tohutu mure hinges, sellest piisab küll.

Ma vist ei pea seda kommenteerima, siin oli sõna “hooliv” sees, nii et ilmselgelt pole siin minuga mitte midagi pistmist. Lisaks olen ma teinud umbes 472 postitust selle kohta, et kui sa ise oma kassi välja “jalutama” lased, pole midagi uluda, kui ta auto alla jääb või ära kaob.

8. Te võtate liiga tõsiselt oma tibiajakirjandust ja kõiksugu newage, tantra ja muid woodoo teemasid. Eriti need, kes juba rikka mehe läbi haljale oksale saanud ja igavlevad ja nüüd elule sisu tahavad.

Kui mul oleks rikas mees, siis … Ma ei tea, tantraseksi võiks muidugi vaese mehega ka proovida, why not. Seda enam, et arvestades keskmise Eesti mehe seksuaalprobleeme kuluks see talle ilmselt ära. Aga tibiajakirjandust loen ma ainult siis, kui avastan juuksuris, et olen raamatu maha unustanud, nii et üsna harva, seega ei oska kommenteerida. Aga ma ei usu, et ma viitsiksin neid rohkem lugeda, kui mul rikas mees oleks – need ajakirjad õpetavad ju, kuidas sellist meest leida, mis ma neist enam loen, kui ma juba ühe kätte olen saanud? Või nad õpetavad seda ka, kuidas nooremaid konkurente vahelejäämata kõrvaldada?

Aga autori seisukohast käiks see punkt ilmselt siiski minu kohta, sest kui mul on raskusi tööle keskendumisega, siis ma mediteerin alustuseks mõned minutid, et end õigele lainele häälestada. See on ka ilmselt “woodoo teema”. Teiste tüdrukute osas ei oska sõna võtta, sest minu tutvusringkond ei ole ilmselgelt selle jaoks just kõige õigem valik – mul sõbranna küsib umbuskliku näoga “Kas see on jälle mingi India sitt vä?” juba siis, kui ma talle valget teed pakun, feng shui’st pole vast mõtet rääkima hakata.

9.  Teil puudub enesekriitikavõime, v.a. oma välimuse suhtes.

Kahjuks vastupidi, ma olen liiga enesekriitiline. Välimusega on vähemalt lihtne leppida, sest no mis ma ära teen, kui kasvõi need lihased mul küljes on, ega ma selle pärast trennist loobuma ei hakka ju. Ja kui ikka olen 1.63, mitte 1.70, siis tuleb nii elada, pole parata. Aga just intellektuaalse poolega on kogu aeg selline tunne, et VÕIKS ju rohkem. Ja siis kui ei jaksa või feilid või ei arene nii kiiresti, kui lootsid, siis on kõigi ees nii häbi-nii häbi, mis sellest, et kedagi peale issi nagunii ei koti.

Ja ehk olen ma mingis vales seltskonnas (vat seda usun ma ka siiralt, et tuleb end ümbritseda inimestega, kes sind inspireerivad, mitte mingi sellise taustsüsteemiga, kellest on kasu ainult nii palju, et saad iseendale kinnitada, et “teised on veel sitemad” – oled see, mida tarbid, kehtib ühtviisi nii toidu, kirjanduse kui inimsuhete kohta), aga minu ümber on päris palju naisi, kes ongi ilusad JA targad. Ja mina vaatan suu ammuli ja mõtlen, et kuidas nad küll ometi suudavad kõiki neid asju, mida nad suudavad. Ja sellest hoolimata on mõned neist siiski üsna enesekriitilised – või just vastupidi, ehk nad selle pärast ongi nii tublid, et on enesekriitilised?

10. Samas puudub teil ka enesekindlus, sest selle saab rajada isiklikele saavutustele ja haritusele. Teie enesekindlus suuresti tugineb teie välimusele, seetõttu ei käi te ilma meigi ega kontsata isegi Selveris siidrit ostmas.

Ei käiks tõesti, kui ma suudaks Tartu tänavatel kontsaga käia, aga kahjuks ei suuda. Meigiga on kehvemini – alles hiljuti tahtsin CC-kreemi osta, aga see maksis faking 16 eurot. 16 eurot! Selle eest saaks ju KASTI 80sendist siidrit, ega ma hull ei ole, et selle raha endale näkku määrin.

Aga filosoofilisel tasandil ei tahaks ma selle väite algusega kuidagi nõustuda. Ma ei arva, et enesekindlus tuleneb isiklikest saavutustest (veel vähem haritusest), vaid et see on nende eelduseks. Selleks, et saada tugevaid enesekindlaid naisi, tuleb kasvatada tugevaid enesekindlaid tüdrukuid ja neid välimuseväliselt motiveerida. Sest see probleem, et naisi kasvatatakse algusest peale välimusekeskselt, on Eestis minu arvates täiesti olemas. Olen piisavalt näinud väikeseid tüdrukuid, kellele on kodus soeng tehtud, minnakse sünnipäevale – ja kohale jõudes tuleb lapsele uus soeng teha, enne kui ta mängima lastakse, sest “no kuhu sa nii karvase patsiga lähed?” I want to play, bitch, let me go. Välimus ei tohiks olla inimese esmane pidepunkt, see peaks ikka olema kuskil mujal.

Mitte et ma ise suudaksin oma õpetussõnade järgi elada. Alles ükspäev jalutasin ühe noormehega, kes ütles mulle õnnelikult:”Nii tore, et ma olen natuke paks, üldse ei ole külm.” Too noormees ei ole minu arvates paks, aga see selleks. Igatahes mõtlesin sel hetkel, kas ma tunnen kasvõi ühtki naist, kes siiralt sama lause välja ütleks. Ei tunne. Välimuse arvelt ei tehta ainult mingi väikese ebamugavuse nimel järeleandmisi (ja minul endal pole sel aastal üldse külm, sest ma olen end siin igapäevaselt karastanud). Aga välimus ei ole siiski esmane. Nagu Mikk kunagi meie ilublogis kirjutas – peetakse täiesti normaalseks seda, et naisel on totaalne uuenduskuur, mille käigus ta saab uued hambad, tissid ja lõusta, aga kui sa julged talle vihjata, et ehk loeksid midagi muud ka peale Cosmo, läheb lahti kisa teemal “Miks maailm ei armasta mind sellisena, nagu ma olen?”.

11. Te olete ülbed, kui just tutvumisel itaalia või prantsuse keeles ei räägi.

Guilty as charged. Ülbus on mu algolek, kuhu ma igal võimalikul juhul tagasi vajun. St see pole tegelikult ülbus, see on eraldatus, ma ei näe mingit põhjust võõraste inimestega tutvumiseks ainult selle pärast, et neil selleks parajasti tuju on, aga ma saan aru küll, et just seda sihukesed mehed ülbusena defineerivadki. Ja ma olen tõesti nii itaallaste kui prantslastega automaatselt sõbralikum, sest see on ometi kauaoodatud võimalus keelepraktikaks. Isegi selle täiesti dum-dum haitilasega, kes mul skaibis on, olen ma sõbralik, kuigi ta täielikku jura ajab, sest no vähemalt me räägime midagi ja keel areneb.

Aga autor vist ei pidanud seda silmas. Ma nüüd EI TEA, s.t. kogu jätkuv on ainult teoretiseering. Aga mõtleme nüüd natuke sellel suunal, et naine on ka inimene. Tema tahaks ka vahepeal lihtsalt keppi. Ehk. Võib ju olla. Aga Eesti on nii väike, et kui sa lähed sel reedel koju Üloga, järgmisel Mardiga ja ülejärgmisel Reinuga, võib juhtuda, et sa armud nädal pärast seda päriselt Martinisse ja avastad – OI! – et tema kolm parimat sõpra on Ülo, Mart ja Rein. Veits awkward. Need samad mehed, kes ise on pool Eestit üle kündnud, ei vaata oma naiste minevikuvallutustele sugugi nii sooja pilguga.  Nii et kui nüüd see neiu võtab Ülo asemel Edwardi ja Mardi asemel Pierre’i, on hulga väiksem võimalus, et ta nendega järgmisel nädalal Rimi saialetis kohtudes pilgu maha peab lööma. Või et Martin, kellesse ta ühel hetkel armub, neid tunneks.

Nii et mina eeldaksin, et kui neiu käib ööklubides ja seal ainult välismaalasi vahib, on ta kas a) tööl või b) huvitatud juhusuhetest või c) kindel, et sina ei sobi ei püsi- ega juhusuhteks. Ühelgi juhul pole ta sinu huviorbiidis.

12. Te ei austa oma riiki, kultuuri ega keelt. Mujal on kõik parem ja isegi emakeelgi koosneb teil pool inglisekeelesetest väljenditest.

Noh, mul on terve see tekst küll inglise keelt täis olnud, aga ma ei saaks öelda, et see artikkel isegi nüüd eesti keele musternäide oleks. Või kasvõi see sama punkt – “isegi emakeelgi” ja “pool inglisekeelsetest”. Pada sõimab katelt ühesõnaga. Aga ma luban, et isegi kui mu lapse isaks saab neeger Ugandast ja me sinna elama kolime, saab minu emakatibu (hmm, see kuidagi ei kõla nii armsasti) sealt emakast väljudes ühel päeval eesti keelt rääkima. Mujal ei ole kõik parem, aga erinev on küll, ja iga inimene peaks endale elamiseks valima keskkonna, kus ta end kõige paremini tunneb. Nii lihtne see ongi.

13. Te ei oska tantsida. Ma ei räägi siin klubis hööritamisest.

Ei oska jah. Ei taha kah. Iga hobi ei olegi kõigi jaoks. Aga väikevend käis mul peotantsu kursustel kunagi, nii et kui sa naistes täiesti pettud, võin sulle ta numbri anda. Iseasi muidugi, kas sa siiski oled päris nii hea, et tema ka on valmis sinu nimel oma orientatsiooni muutma.

14. Te olete tühja lõbusa elu elamisele orienteeritud.

Ise oled.

Aa, see vist ei olnud tegelikult argument. No mina ei usu, et elul oleks mingi Ülim Mõte, nii et muidugi peab elu ka lõbus olema (iseasi, kas tühi ja lõbus ilmtingimata sünonüümid on, minu arvates ei ole), aga see, kui elus mingit arengut ei ole, on igav. Joomine ei ole huvitav. Riiete selgaproovimine ei ole huvitav. Kingade … Okei, kingad on huvitavad, aga mitte igavesti. Tanel alles tuli mulle netis ütlema, et ma peaks Kenderi eeskujul tegema endale tätoveeringu science over bitches (Kenderil on teatavasti money over bitches).

Jah, on palju naisi, kelle unistuseks on vaikne väikekodanlik elu. Neid on igas riigis. On ka palju naisi, kelle unistused võib märkida templiga white trash. Neid on igas riigis ja enamikus neist rohkem kui Eestis. Õnneks on neid mõlemaid lihtne ära tunda ja igaüks langetab valiku vastavalt oma vajadustele.

15. Te olete teineteise suhtes õelad ja kriitilised.

Nojah, aga sina oled ju praegu meie suhtes õel ja kriitiline. Omavahel me kallistame ja lepime ära, sinu osas ma lubada ei oska. Ja vähemalt minu sõbrannad on sellised, kes on küll kriitilised ja saadavad vajadusel pikalt, aga kes tegelikult ei ole õelad, vaid lihtsalt otsekohesed. Vahel näed lihtsalt alles tagantjärele, et neil oli õigus.

16. Te olete oma baka üle nii uhked ja oskustööline-mees on alamrass automaatselt, samas te ise õigekirjas kirjutada ei mõista.

Tead, su süntaks ja imelik sõnakasutus hakkab mind järjest rohkem häirima. Ma arvan, et õigekirja osas ei ole sa õige inimene sõna võtma.

17. Te tahate mehist meest, kellele alt üles vaadata, oskamata ise naine olla.

Minu loogika ütleb, et mehine mees on selline musklis ja õline. Ehitaja või mehaanik. Seega oskustööline? Järelikult me tahame oskustöölist, kellele alt üles vaadata, aga samas on ta meie jaoks alamrass. Ma loodan, et me tegelikult siiski ei ole nii vastuolulised. Aga ma ütlen ausalt, et kui ma mehega kohtun, siis ma ei küsi tema käest, kui palju tal haridust on. Enamasti tuleb jutuks, millega ta tegeleb, aga hariduse kohta ei ütle see midagi – näiteks on mu tutvusringkonnas üsna palju IT-mehi, aga umbes pooltel neist ei ole erialast haridust. Ja mind ei huvita ka, nii kaua kui see madal haridustase päris näkku ei karju (IT-meeste puhul tavaliselt ei karju, sest nad oskavad enamasti lugeda ja on internetis ikka üht-teist muud ka näinud lisaks oma kitsale erialale). Tõsiselt, kes see ikka su diplomit näha küsib, kui sa ise loll ei ole.

Aga ma arvan, et sa ei peaks laskma neil soorollidel end nii palju segada. Kuigi ma tunnistan – vahel on see päris seksikas, kui mõni mees mind käsutada julgeb. Just selle pärast, et enamus ei julge. Aga nagu ma alles mõne aja eest kirjutasin, mind ajab RÄMEDALT närvi see, kui mõni mees mind käsutada üritab. 😀 Konks on nimelt selles, et see käsutamisõigus tuleb esmalt välja teenida. Ole enne piisavalt mees ja küll ma siis olen sulle ka armas naine. Kui ma nüüd just ei valetanud ja hoopis ise elu lõpuni käsutama ei kuku.

Igatahes. Ma tahaks teada, kus sa sellisel hulgal SIHUKESI naisi kohtad? Stripiklubis töötad baarmenina või? Või lähedki tegelikult rääkima ainult nendega, kellel kunstküüned ja “teleskoopripsmed” on? Mul on tunne, et kui sinu ümber tõesti massiliselt selliseid eitesid on, suhtled sa vale seltskonnaga ja peaksid keskkonda muutma. See oli tasuta nõuanne, edasisi saab tasulisel telefoninumbril 1900-SUHE.

***

Noh, Tomm, oled rahul või? Nii pikk sai, et põhimõtteliselt peaks kolmeks nädalaks piisama vist. Minge nüüd kommentaarides omavahel tülli ja jätke mind rahule.

* Ei, ma isegi ei tunne sind, ma ei käi võõrastega väljas.

Advertisements

44 kommentaari

  1. Vastus punktile 16 on kuidagi märgatavalt lahjem, kui teistele punktidele…

    • See on ainult selle pärast, et 16. ja 17. punkt olid omavahel semantiliselt seotud.

      Aga sa tuletasid mulle kohe meelde, et ma ei ole ikka õige akadeemik – pingutan ja pingutan ja siis tulevad PÄRIS akadeemikud kohale, lehitsevad hajameelselt ja märkavad kohe detaile, mida mina märgatagi ei osanud. Ja nii ma muudkui nussin oma lõputööga, aga tulemust ei kuskilt. 😦

      • Vat ma nimme testisin, kas minu nimme neutraalsele kommentaarile vastatakse minu enda isikust lähtudes.
        Õigupoolest olen ma muidugi juba mõnda aega sinu akadeemiliste ambitsioonide üle mõelnud (ja seega ei mingit hajameelset lehitsemist, pigem võiks see perversne huvina näida vms). Sest selle blogi kaudu on tekkinud kuidagi veidralt nihestatud pilt sellest. Ühelt poolt on selle blogi keskmises postituses rohkem tuumakat arutlust, kui mõnes magistrandi essees, aga samas on see lõputöönuss kestnud juba nagu aastaid. Kuskil on nagu mingi kotermann sees.

        • Ei olnud sinu isikust lähtudes, vaid oma pooleliolevusest tegevusest – esmaspäeval läheb üks eelkaitsmisele, nii et ütleme nii, et sõrmeküünte alt veritseb juba veits. Aga noh, tõsi ta on, et mul tuleb kasvõi näitusetegemine hulga paremini välja, kui sellest näitusetegemisest piisavalt akadeemiliselt (ja “etnoloogilise tundlikkusega”) kirjutamine. Aga suures osas on need asjad muidugi veninud lihtsalt selle pärast, et ma ei ole nii usin, et korraga täiskohaga tööl käia ja kahte lõputööd kirjutada, puhata ja mängida rebib end vägisi vahele, muud kotermanni seal polegi.

  2. lihastega on see jama, et nad trenni tehes ise kasvavad, ükskõik kui korralikult sa end ka ei venitaks – see on puhas tõde. omast arust ainult tantsin natuke ja trenni õieti ei teegi ja üldse on see kõik üks kultuuriline harrastus, sest ega ma mingi sportlane ei ole – ja nädal aega hiljem ei saa miniseelikut selga panna, sest ma näeks oma säärelihastega välja nagu drag queen.

    õnneks ei toeta miniseelikuid ka kliima.

    • minul küll lihased ei kasva eriti.
      Rassin mis ma rassin, aasta otsa kõva trenni – ja visuaalselt on mul lihast võimalik tuvastada umbes samal määral kui mõnel noormehel, kelle ainus trenn selsamal aastal on olnud kanda arvutikotti tööle ja tagasi.

      Rsk, vihkan neid mehi, et neil kõik hea ja ilus nii kergesti kätte tuleb!

      • heh, mu arust oleks see lausa ideaalne, et on nähtamatud salalihased, millega saab kõiki asju teha, mis nähtavate lihastega, aga pealtnäha olen ikka kenasti voolujooneline, mitte nagu mingi Hulk.

  3. Ainult 20 minutit lugemist, 0304-0324, aga ma siiski püüan järgmised paar nädalat vähem vinguda.
    Seda enam, et ma sinuga nõus olen.

  4. Miks sa oma meestepostituse nüüd ära oled kustutanud?

    • Ma kustutan pea alati vähegi isiklikumast elust rääkivad postitused paari päeva pärast ära – püsilugejad on selle aja peale nagunii lugenud ja juhuslikult siia sattuvad võõrad ei peagi kõike teadma.

      • Nojah… natuke imelik on ükspäev midagi lugeda ja järgmine päev avastada, et seda ei olegi. Internet on vastikult labiilne meedium. Bookmarkide funktsiooni võiks brauseritest üldse kaotada, sest aasta pärast enam suurem osa tänaseid linke ei tööta.

        • Ei tahaks nüüd emo või diip tunduda, aga elu ongi selline. Kõik, keda me tunneme, on ainult ajutiselt meiega. 😀

  5. Ma tahtsin kõigepealt kobiseda, et
    1. Megapikad postitused ei müü (kesse viitsib, no anna olla)
    2. Et sa ka VIITSID millelegi niisugusele ÜLDSE reageerida??? Millega sulle maksti? Heeringas?

    Aga postitus sai siiski setupalju lõbus, et lugesin selle läbi ja nautisin.
    Seesuuret… mis ma oskan öelda? Ma ei tea ühtegi inimest, kes teaks kedagi, kellel oleks hiinast pärit võltsmanused ja kes SAMAAEGSELT ei teeks üldse mittemingisugust sporti, jätaks sushikausid riietega segamini tolmurullide sekka vedelema ja loeks ainult kosmot vms asja ja jooks nagu mehed muiste sinnajuurde. Enamus inimesi, keda ma tunnen, saavad sellest loetelust skoorida ainult 1-2 punktiga, kui mitte arvestada ebamääraseid ja omavahel vastuolusid moodustavaid punkte 12-17, kusjuures mainitud punktid koosnevad ise omavahel halvasti seotud alampunktidest – nende etteheidete puhul polegi üldse selge, kes, kas ja kus need üldse ära on teeninud. Ning jah, keeleteemadel ei peaks nii intensiivselt sõna võtma inimene, kelle enda emakeeleoskus jätab kõvasti soovida, kuigi – selles ühes asjas ma olen (temaga) nõus – eestikeelsesse teksti topitud ingliskeelsed väljendid, eriti, kui need kirjutatakse häälduspäraselt, on ilged. Ill-ged. Ma nimesid ei nimeta ja ma näpuga ei näita, aga eestikeelsesse teksti topitud angloameerika löökväljendite toortõlked on peaaegu sama ilged.

    Tea, kas sai nüüd piisavalt pikk kommentaar?

    • Pikad postitused on head. Midagigi lugeda igaval tööpühapäeval laua taha aheldatuna. Pikad kommentaarid on ka head. Jätkake-jätkake!
      Tänulik lugeja

    • Morgie, mu arm, tead, mis ma lugesin sinu lausest “Aga postitus sai siiski setupalju lõbus, et lugesin selle läbi ja nautisin”? Nimelt “Aga postitus sai siiski setupalju lõbus, et lugesin selle läbi ja nutsin.” S.o ilmselgelt tähelepanu defitsiidi häire…ja ma naersin muidugi selle peale nõmedalt, üksi ja valjusti. 😛

      • Eino, nutta võib ka. Võib. A äkki sa kirjutaksid sellest pikemalt, sest… (vt eespool)

        Mul kõik on öeldud,
        nüüd öelge teie…
        jne

        (Tähendab, ma mõtlesin tegelt tükk aega, kas kirjutada oma blogisse ka mingi siuke “mina pole üldse selline nagu punktid 1,2,3,9/5, jne, jne, ja siis otsustasin, et.. kurat no keda kotib. Keda kotib. Keda kotib, teab isegi, ja kes tahab vastupidist mõelda, see kujutleb niikuinii oponendile kõik need geelküüned ja õlled külge jne.
        A Rents oli küll üks näide, millega ma oleksin selle totra nimekirja autorit natuke peksnud, ent sugugi mitte ainus, lihtsalt esimene, kes mulle pähe tuli; ja üldse, kuidas teile meeldivad kiillaused – eks ole neis oma väikekodanlik võlu?)

        • OT: kle, äkki on kiillaused ja üldse igasugused keerulised laused ikka vähemalt suurkodanlik või igatahes elitaarne lõbu juba puhtalt sellepärast, et igaüks ei saa nendega hakkama.

          See ei ole muidugi viimane tipp, järgmine level on teha lihtsaid lauseid, mis ei ole aga päris lihtsad laused, vaid miinusvõttelised keerulised laused. Eriti lahe, et peale vaadates ei saa päris hästi aru, kas on nüüd päris lihtne või hoopis topeltkeeruline.

          (tagasi magamatusdeliiriumi, lehvitades.)

        • Räägi veel, see on nii ilus!
          (Komm!)

  6. Rents, miks Sinu siidrikastist neli tükki puudu on? 🙂

    Poleks arvanud, et keegi viitsibki seda Telhvi Tebiiliku vaimusünnitist kommenteerida oma blogis…

    • Rents ju ei tea, kui palju siidrit kasti mahub, sest olles Eesti naine joob ta nagu kümme meest ja toob koju ainult süütevedeleikku ja sidrunilõhnalist-eee-maitselist-mis-see-iganes-ongi. 😉

      • Kammoon, seda süütevedelikku, mis Reints mekkis, enam ammu pole (Voitka – loodusepoisid ikkagi). Sidrunilõhnalisega nii väga pole kursis…Kui täpsustad, siis taipan kah…

        • Troinoi? Kas seda kaubandusvõrgus saada on, pole aimugi. Turult vene müüjate käest leti alt? Ja kui veab, siis maikellukeselõhnalist… 🙂

        • Ma ka ei tea. Tühje pudeleid ikka vedeleb, aga äkki on need vanad ammuvedelejad. Muidu Kuu poes ikka müüdi näiteks. Ma võin küsida homme, kas neil on. 🙂

        • Ma eile küsisin Kuu poest (Kuu ja Tähe nurgal asuv pood) ja seal on müüja sõnul Troinoid ja sidrunimaitselist. Ta oli varmalt valmis mulle müüma, aga keeldusin. 😀 Ja mis see sidrunimaitseline on, sesa ta ei täpsustanud…s.t kas tal mingi muu nimi ka on.

        • SidruniMAITSELIST? Mitte -lõhnalist?
          Ära nüüd ütle, et seda schnapsi tema aromaatse buketi ja peente maitsenüansside pärast juuakse…

        • Jajah k.k.p-s, räägi, et käisid küsimas infot, lihtsalt varud langesid Sul tasemini, kus pidid uue kahenädalase noosi varuks ostma 🙂

          Päris karmid poed seal teil, vähemalt google street view’ga. Tallinnas selliseid enam ei eksisteeri, kui siis Lasnamäel.

      • Lõhnaliste kohta pole veel midagi kuulnud, aga vaid mõni aasta tagasi rääkis üks tuttav pärast Tallinnas käiku suurte silmadega, et kujutage ette, ta nägi Balti jaama putkas selliseid tooteid müügil, mis sildi järgi olid “maasikamaitseline odekolonn” ja “virsikumaitseline odekolonn”.

        • Ja mina vaatasin esimest korda Prantsusmaal olles suurte silmadega, et mis mõttes “maasikalõhnaline jäätis” ja mõtlesin, kas julgeb sellist asja osta või ei.

        • Seda ei vaadanud, kas sisaldab maasika lõhnaainet/maasikalõhna ainet/maasikalõhnaainet (ausalt, ma ei oska seda sõna kirjutada, aga vahet pole vast)?

    • Mina viisin Rentsile tema limonaadid täies mahus ja kasti avamata kohale. Valisite turvalise kulleri – paadunud õlleaustaja.
      Aga kuna Rents sidus kohe selle siidrikasti enda ratta pakiraamile ja hakkas Tartu peal kruisides rattasadulas otse pudelist siidrit kuukama ja tühje pudeleid vastu majaseinu, ausambaid ja mööduvaid autosid puruks pilduma, siis läks tal ilmselt lihtsalt lugemine segi.

  7. Keskmine Eesti naine? Paluks põhjendada. Aritmeetiliselt. Minu meelest oled sa kõigepealt liiga noor (alla 18-aastased naiseks ei kvalifitseeru, need on tüdrukud, seega oled väga väga noor naine), lühikesevõitu oled, kõhnavõitu oled, liiga haritud oled. Kus on keskmine, ma küsin?

    Vaat mina olen keskmine. Aga kes mu arvamust ikka küsib.

    • Kuule, “keskmine” on üldse väga naljakas asi/nähtus/kujund, sest et noh, ka 52% 50/50 jagunemise asemel võib moodustada keskmise: http://uudised.err.ee/index.php?06289590
      Näiteks.
      Ja kui sa ei saa keskmist palka, siis mis keskmine sa ikka oled, ära keksi siin, tead.

      • Näiteks lapsi on mul pisut üle keskmise (keskmine on 1,62 naise kohta), nii et see kompenseerib pisut madalama palga. Naised saavadki keskmiselt madalamat palka. Õige 🙂 ?

  8. Mäh?
    Tänapäeva naised elavad ja töötavad nagu mehed 10 – 100 aastat tagasi ja tänapäeva mehed vinguvad nagu feminismi klišeena kujutet tegelased 10 – 30 aastat tagasi?

    Aga tõesti – tänapäeval võib võrdlemisi kirjaoskamatu naabrimehe garaažis käia, 60% tema peidetud õllevarudest ära juua, piduriklotsid vahetada ja koju edasi lugema minna.
    Ja igati ok, nagu naabergi, kes on evolutsiooni soositud müügitalent (kirjaoskus ja haridus siin ei müü) ja selle varjus tegelikult normaalne, see, et rattavõti käest pudeneb, on küll pisiasi.

    Suur asi on see, et … errr… Rents, ära raiska sellistele artiklitele ja postitustele sellist aega, sest ma pean ju kõik läbi lugema – samal ajal oleks ma võinud McD järjekorrast juba BigMac eine kätte saada.

    • Tule leia need õiged piduriklotsid palun. Ma olen üle 5 aasta tegelenud auto piduriklotsidega ja võin kinnitada, et nendega tegelemine pole üldse lihtne.

      Tootekoode 1-1051ni – neid on mul endal ja ma ei üllatu, kui neid on ühest 10 000ni vähemalt. Liimin erinevatele toodetele ise andureid külge. Piduriklotsidel oma stoori ja kuidas erinevad inimesed neid mõistavad. On lolle piduriklotsi paigaldajaid (kingamüüja mõistusega), aga mida neile ikka öelda?

      PS. Kas kellelgi on kuni 83. aastani tehtud Audit (VW)? Kingin piduriklotse (umbes 200 komplekti on üleliigseid) 😀

  9. Mul on küll selliste teemade üle hea meel. Ka Delfi naisteka artiklid on kasulikud – vähemalt on mõni omamaine mees / naine maha istunud ja sulepea kätte võtnud, mitte ei ole Cosmost või FHM-ist järjekordset listi maha vorpinud.

    Ja kuigi Rents pole “keskmine”, on ikkagi tore lugeda. Edaspidi kosmeetikapoes käies tean, et naised ei mõtle seal mitte “see kreem või teine?”, vaid “see kreem või kast siidrit?”. Kohe palju insaiderim tundub kogu see värk.

  10. Nagu näha sattus provokatsioon väga viljakale pinnale. Olen su blogi lugenud aastaid ja pean sinust väga lugu. Ilma igasuguste tagamõteteta. Lihtsalt torkasin sellise kommentaari sulle, sest aimasin, et kui selle kohta kirjutad, siis on hulka lugemist ja arutamist selle kohta 🙂

  11. Tahaks midagi arukat kommentaariks öelda, kuid ei miskit tule pähe. Nagu tüüpiline eesti mees…

    • Eieiei, tüüpiline eesti mees on see, kes küsimusele: “mida sa mõtled?” vastab alati ja igas olukorras: “Ei midagi!” Kui sa juba TAHAD midagi arukat kommentaariks öelda, siis sa enam tüüpiline pole.

  12. Seleta mulle lollile, mida tähendab white trash. See on käsk.

    • Muidu oleks rääkinud, aga mind ei käsuta keegi.

      • Vaata et sa ka edaspidi ei kirjuta, mis tähendab white trash. Ka see on käsk.

        • Kaval poiss.

    • Need on need valged, kes elavad LAV-is ja ei lähe tööle, sest teenindajad on ometigi mustad. 😛


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid