Lõpetasin eilse õhtu sellega, et vihastasin äärmiselt täiskasvanulikult ühes titeblogis (kuhu ma poleks sattunudki, kui Telc poleks seda mulle linkinud), sest mimm kirjutas täiesti siiralt, et vanasti olid moekad ikka ilu- ja meigiblogid, nüüd aga järjest rohkem tite- ja pereblogid “ja muu huvitav”.
No antagu mulle andeks, aga see kõlab minu jaoks täpselt nii, nagu mõni lesbi kirjutaks, et vanasti lugesid kõik ikka homode päevaraamatuid, nüüd loetakse lesbide omi ka, unustades, et tegelikult on nad siiski äärmus ja 90 protsenti inimestest kirjutab ikka heteroblogisid. Ma vähemalt tahaks siiski uskuda, et inimesed, kes esmalt kirjutavad sellest, mida nad igapäevaselt seljas kannavad ja näkku määrivad, et ikka mehele saada, ja hiljem kirjutavad sellest, kuidas ja mitu last nad sellele mehele sünnitasid ja kuidas nad neid nüüd ainult gluteenivaba toiduga söödavad ja ei saa kümneaastaste kõrvalt tööle minna, sest lapsed ju kannataksid, kui ema ei küpsetakski leiba nullist, on vähemuses. St kirjutajad ehk mitte, iga ahv tahab ikka oma tagumikku näidata, aga palju sellised ikka teisi omasuguseid lugeda viitsivad ju. Ikka ainult nii palju, kui on vaja selleks, et veenduda tehtud valikute õigsuses ja grupikäitumisele kinnitust saada. No ja et oleks lootust huuleläiget või mõnda muud möginat võita. Eks?
Tegelikult on mul vist silmaklapid. Või nagu siin paari päeva eest jutuks tuli, see on taas kord “püksi kusemine” ja reaalsuse ees silmade sulgemine. Sest kasvõi see, kuidas toimib tehnika areng, näitab ilmekalt, et koorikloomad on ülekaalus. Just selle pärast, et maailmas on nii palju inimesi, kes tõsimeeli kirjutavad, et neil oli VAJA poodi minna, sest ei olnud ilusat kaussi, millega kommi lauale panna, oleme me olukorras, kus Alzheimeriravimi loomiseks investeeritakse vähem raha kui nutitelefoni uude mudelisse, millega saaks pealekasvava printsessi ökomähkmest ikka ERITI terava pildi teha. Sest seda massid ostaksid, haige vanaema lükatakse nagunii vanadekodusse ära, tema blogis näitamine ju feimi ei too. Ja meie igapäevane tarbimiskäitumine ongi ju ainus asi, mis mõjutab seda, mida arendatakse ja mida toodetakse, mitte et see hetkel oluline oleks. Igatahes OLI vanasti ju terve rida asjalikke blogisid. Nüüd on … Nirti oma headel päevadel. Naine. Mina muidugi. Konvekablogi (kuigi ka seal igatsen ma vanu häid aegu, aga praegugi on väga häid hetki). Merje, kes küll on selles mõttes igati tubli bioloogiline olend, et põhieesmärgiks on ikkagi mehele saada, aga ta vähemalt kirjutab sellest nii, et mul on naljakas lugeda – miks teie oma tittede gaasivaludest niimoodi kirjutada ei suuda? Mõni on veel, aga suurem osa ikka sellises vinduvas seisus, kord kuus sajab blogija jälle kohale ja teatab, et ei olegi nagu ammu käidud ja mõtlesin, et ütlen tere, aga ma nüüd lähen ja söön jogurtit hoopis. K, thx, bye siis.
Ja KÕIGE HULLEMAD, kõige hullemad on need, kes tunduvad täiesti tõsiselt arvavat, et nad on Blogijad. St kui sa nendega kuskil baaris kokku saad, siis pole mõtet juttu ajadagi, sest nad ütlevad esimese viie minuti jooksul vähemalt korra välja lause:”No sa oled sellest kindlasti juba mu blogist lugenud.” Ei, bitch, kui sa kirjutad vaheldumisi oma kõurikust ja viimastest dieedinippidest, siis ma ilmselt ei ole seda lugenud, ükskõik kui kosmopolitään see sinu arust on ja kui moodsaks sa kujunduse teinud oled. Ja kui ma ka oleksin seda lugenud, siis mis seal vahet on, praegu oleme me ju siin, räägi inimese kombel, ära ütle iga kahe minuti tagant “minu blogi” ja ära ütle päriselt kõva häälega välja asju nagu “LOL” ja “ROFLMAO”, eriti kui sa seda tehes näitad välja umbes sama palju emotsiooni kui laudasein. Sest ei, ma ei blogi sellest järgmisel päeval, sest mind tegelikult ei koti, aga järgmine kord võib juhtuda, et kellelgi pole järsku enam aega välja tulla. Mis sinu seisukohast on muidugi tore, saab jälle teha uue postituse sellest, et ei tea, miks küll keegi ei hooli. Ja siis ütlevad lugejad, et nemad küll TÄIEGA hoolivad ja on alati sulle toeks ja heiters gonna heit.
Blogi ei ole ju elu. Blogi KAJASTAB su elu või mingit osa sellest, aga kui sa tõesti identifitseerid end esmajärjekorras blogijana ja alles seejärel millegi muuna, siis ilmselt ei ole sa selles muus väga osav. Või siis oled sa helikopteripiloot, kes igapäevaselt töötab ka kaskadöörina, aga kuna sa oma tegemisi blogis kajastad, tutvustad end alati siiski blogijana. Või ka mitte. Pigem siiski mitte. No kas on tõesti häbi öelda, et oled “vabakutseline ajakirjanik”? Mõistan tegelikult, isegi Katrin Lust sai kuskile palgale ju, nii et eks see võib valus torge olla küll. Aga võid ju proovida vahelduseks lauset:”Minu lemmikvärv on punane.” Ikka natuke parem. Mina näiteks olen üliõpilane, etnoloog, tõlkija, välismaalaste lapsehoidja, harrastussportlane, raamatusõber, koerandushuviline, frankofiil ja siidrisõber, kes armastab suve ja ploomiveini. Olgem ausad, kõlab ju tiba normaalsemalt?
* Igaüks peale Notsu, kes tsitaadi ära tundis, võib end õnnitleda.
Pärdikute päevaraamat 
Ma lugesin ka seda eile ja läksin närvi, aga õnneks mul oli kiire ja pärast tulin närvist tagasi. Mulle meeldib, kui teised minu eest töö ära teevad 😀
Mis need vanad head ajad siis olid, kui küsida tohib? Siis kui mul veel titte polnud?:)
Laps mind ei sega, aga hulga lõbusam oli lugeda, kui sulle kogu aeg näkku pandi.
Eks see rutiinne õnn ole väljaspoole igav jah…
Selle pärast öeldaksegi, et suur kunst eeldab suuri kannatusi.
Aga mina ei saa jälle aru, et miks siis käiakse seda blogi lugemas kui ei meeldi ja see lausa närvi ajab?
Ma küsin inglise keeles, sest eesti keelt sa vist ei oska: Which part of “kuhu ma poleks sattunudki, kui Telc poleks seda mulle linkinud” didn’t you understand?
Usu mind täiesti saan aru. Aga siin üks kommenteerija ütles, et teda ajab lausa närvi? Et miks siis minnakse lugema..? Veits twisted ju.
Mind ajab närvi, et midagi normaalset lugeda pole. Et kui mulle on mingit blogi lingitud või ma olen selle ise blogtreest üles korjanud – et no ÄKKI! – siis kannatab ainult ühte postitust diagonaalis lugeda.
Jah, ma tean, neil blogidel on lugejaskond. Jah, ma tean, raamatuid peaks hoopis lugema (ja loen ka).
Aga sic transit see gloria mundi, mis ma oskan öelda. Pole enam minu lapsepõlv.
Mind ajas närvi see blogimise koht, mitte tema titejutud. Ma ju ei teadnud enne lugemist, et ta sellise jutuga maha saab 🙂
Vabandan siiralt ja tunnistan, et ma ise paar aastat tagasi väga blogidega kursis ei olnud. Kirjutasin omaette ja lugesin vaid lähedaste omi. Ka ei mõelnud ma sisukate blogide all vaid titeblogisid. Sinna alla ikka kõik selline jutukas läheb, mis arutelu tekitab.
Üleüldse oli see kõik ju ilmselgelt vaid minu silmade läbi. Minu silmade ette sattus pidevalt ainult neid ilublogisid. Ilmselt igasuguste giveawayde tõttu, mida kõik muudkui ringi sheerivad. Seetõttu pidasin nende niiöelda valitsemist silmas. Valitsevad nad hoopis teises kontekstis. Ja kuna ma ise ilmselgelt nüüd titendusega rohkem kursis olen, on minu silme ette rohkem hüpanud ka järjest uusi ja uusi beebiblogisid, mis eestlastele tundub natuke kahtlane blogimaa, aga minu mõte oli öelda, et välismaal on see juba ammu tavaline nähtus.
Ilmselt kirjutamise ajel mõtlematult väljendasin ja kirjutasin valesti üldsusele ja unustasin, et kõik ei näe ju asju minu silmade läbi ja ega ei peagi.
Samas ei saa ma ka aru, milleks nii närvi minna. Kui ma õigesti aru sain, siis ju ikka eelkõige selle peale, et ma titeblogisid kuumaks ja sisukaks nimetasin ja sealt jäi vist mulje, et kõik muu on mu jaoks sisutu?
Mulle meeldib, et sa kirjutad grammatiliselt suht korrektselt – ju sa oma blogis ka ikka nii teed (kahjuks pole lugenud). Kirjaoskus jääb tänapäeval järjest haruldasemaks, ma annaks kaalikast auraha juba ainuüksi selle eest, et sa jätad pärast kirjavahemärki tühiku.
Blogindusest üleüldse sai vanasti päris kena läbilõikepildi leheküljel blog.tr.ee, viimaste arengutega ma pole kursis.
Aga mind ajab faking närvi see kui sa ütled samas kommentaaris esmalt “minu silmade läbi” ja siis kohe taas üldistad “eestlastele tundub”. Ausõna, eestlased pidasid titeblogisid juba aastaid ja aastaid tagasi. Oh wait, siis läksid titeteemadele üle muidublogijad, kes olid lisaks kirjaoskajatele ka kirjutusoskajad.
Pole tal häda midagi. Oskab kirjutada küll. Ei jooni teksti keskele, ei kasuta ohtralt võõrsõnu, ei ole ülevoolavalt emotsionaalne ega ürita ennast teisi maha tehes upitada, ei promo joomist ja läbutsemist. Ok, teeb väikese rumala üldistusekese, on natuke silmaklapikestega, õudne asi nüüd. (Ma lugesin sealt muidugi ainult kahte peatükki, võibolla ta varasemates räägib õllepudeliga möödakäijate peksmisest) aga kui inimese ainus viga on informatsiooni piiratus, siis, kurat võtaks, võib talle täiendava informatsiooni ju lihtsalt anda. Ilma vihastamata.
*vabandust, tahtsin kirjutada mitte “võõrsõnu”, vaid “ingliskeelseid laensõnu”, neid va parasiite, mida viimasel ajal noorte ja alternatiivsete blogijate tekstid masendaval määral täis on.
Ma taas kord rõhutan, et mul ei ole mitte midagi ei selle vastu, KUIDAS ta kirjutab, ega isegi mitte selle vastu, MIDA ta kirjutab, minu jaoks on lihtsalt kurb see, et sihukeste blogide ja nende lugejaskonna jaoks mitte midagi muud EI OLEGI OLEMAS. Nad elavad lihtsalt kuidagi täiesti omas mullis, selles minu arvates ohtlikus Pereklubi roosas mullis, mida nad ise nimetavad “positiivseks mõtlemiseks”, aga mis tegelikult on lihtsalt reaalsuse blokeerimine.
maitea, mul on küll, mida lugeda,
mmurca ja eveliis ja pehkind priimula ja korbenudkaneelikukkel ja …
Oot. Ma loengi aint mingeid kohatimõtlikke-kohatiunelevaid-kohatiasiseid naisi, jah?
Ups.
Ma lugesin “kohatimõistlikke” ja mõtlesin, et “vohh, jah, seda ma olen”! 🙂
asine MURDES varakas, jõukas, väärt; ei soovita tähenduses: asjalik ▪. Kutsuti kõige asisemad inimesed
(mhmh, mullegi midagi uut)
idee oli midagi tähenduse “väärt” ja valetähenduse “asjalik” vaheline.
Mina oma perekonnatraditsiooniliselt nimelt pean selle sõnaga silmas midagi-kedagi, millest “on asja”. Kõlbab kasulikult kasutamiseks.
Vaene Katre, ta saab ka kogu aeg vastu päid ja jalgu kõigilt ;D
Mul ei ole Katre vastu midagi, see on sümbol.
No tuleta neid teisi blogisid meelde, mida sa siin lahanud oled.. Kas nendega võrreldes ikka on asi nii hull?
Lugesin ja irvitasin, sest tänases blog.tr edekabelis olid Sa otse mingi titeblogi all, kes halises, et inimesed kommenteerivad, et ta 21selt emaks sai ja et tema meelest õpib laste kõrvalt elu palju paremini. Lugesin ja olin õudusest halvatud ja klikkisin back nupuga pealkirjale, millega enim end identifitseerisin selleks hetkeks, ehk siis järeldasin, et ma peaks end ära tapma.
🙂 Või nii…
Te, nn endised staarblogijad, hakkate ka vaikselt soodaks minema. Las noored möllavad ja kirjutavad. Uus (blogi)generatsioon tikub paratamatult peale ja ega teid vanakseid kõik ei teagi. 😀
Ega jah, viimane aeg on ka blogosfääris Sirpi teha, kaua need tohletanud vanurid internetiruumi enda käes hoiavad!
Üldiselt jah, kui muud enam teha ei oska kui lõuavärinal halada, et vanaste oli parem, siis peaks veidi päris eluga tegelema.
Rents, ega ma end ometi blogijana ei tutvustanud? Appi, ma enam ei mäleta ka 😀 Kui see oli üks esimesi asju, mida ma mainisin, siis nüüd on mul küll masekas 😀 Ah… tegelikult peaks vähem jooma, siis jääksid sellised asjad meelde 😀
Pean võõrutusravile minema! Smailid on mu elu pekki keeranud!
Kõigepealt joo kohvi, siis käi kusel ära ja siis tapa end.
ma muide ei tundnud tsitaati ära, läksin guugeldasin, kas ma peaks tundma ja siiamaani ei ole päris kindel.
See vihkamine siin blogisabas hakkab vaikseltjuba hea maitse piire ületama. Aga kuna küll küllale liiga ei tee, siis ma lihtsalt mainin, et Telc võiks võõraste titeblogide lugemise ja nende suunas sapiste viidete tegemise asemel ära maksta elatise võla oma lapsele. See on suur ja muudkui kasvab.
Jah, Telc oleks võinud internetis “võõraste blogide lugemise” asemel (mina loen küll alati AINULT enda blogi) rahapuud kasta. Loodan, et mainid ikka siin selle ka ära, kui ühel hetkel oma suhtes kepiga rahul ei ole või ämma kokakunst ei maitse, sest milleks see sein mul muuks ikka on, kui mitte selleks, et kõik siia asjasse täiesti mittepuutuvat juttu kirjutada saaksid.
Egas praegu justkui arvamusliidri positsioonil presenteeritud perse omaniku võlgade mainimine küll vähem relevantne ei ole, kui täiesti ilmsüütu titeblogija pärast ahastada, et maailm läheb hukka.
“Arvamusliidri positsioonil presenteeritud”. 😀 Kuule, oled sa kindel, et sul see igahommikune konjak ununenud ei ole?
Te olete ikka head küll :DDDDDDDDDD
Sa küll normaalne ei ole, täielik bullshit.
Ouuu mida perset! Ausalt ka, ma tulen Malluka blogi pealt siia üle! Oled ikka vinge tüdruk, hea, et su avastasin! 😉
Malluka blogi on kordades parem nii et mida sa kisendad siin! 🙂
Ilmselgelt on selle probleemi lahendamiseks nüüd ainult üks võimalus, peame Mallukaga mudamaadluse korraldama.
Sellest võiks teha videoblogi. Iga päev üks matš, võidab see, kes on kolmes matšis parim. Efekti huvides võiks üks teist samal ajal rase olla.
Võrdsuse huvides peaksid mõlemad olema. Rasedad, ma mõtlen.
Ja videoblogi võiks alustada rasestumise eelsammudest juba. See oleks hitt, kuidas te võistu mehi rebiksite.
Siis peaks enne maadlema hakkamist ootama ikka oma 5 kuud, et pealt ka näha oleks, et rasedad. Ja vahepeal teeniksite reklaami pealt, eks! Haapsalu või Kuressaare spaad võiksid matši ülekandeid sponsoreerida, eks!?!
Ning siis veel 4 kuud hiljem võiksite ühise titepepuvideoblogi ka teha – kellel beebil on ilusam kaka ja parema haisuga mässu? 😉
Ja siis võiks veel 18 (või lapsukeste kõrgkoolide lõpetamisteni) postitada videoid kohtuvaidlustest issidega ja laudade pooleks saagimistest ja üksteise lillevaasidega viskamistest ja igasuguseid huvitvaid asju annaks korraldada. 🙂 Uued mehed, armukadedusstseenid ja täielised lõputud Forresterid tuleksid. Maailmakuulsus!
Kas meil polegi siis vaba maa?
Igaüks kirjutab mida tahab, loeb mida tahab, kommenteerib mida tahab, blokeerib kommentaarid kui tahab.
Ja võib soovi korral vihastada või olla kade.
Minu jaoks ongi parem, kui on vähem lugemisväärseid blogisid.
Jääb rohkem aega tööd teha.
WEIRDOOOOOO…
Sellised kommentaarid tõestavad minu meelest kõige paremini kogu väljendatud seisukohta – inimesed, kes ongi jäänud eluks ajaks 15aastase arengutasemele, kes ei suuda end normaalselt väljendada, hoiavad väga tihedalt kokku juba kokkuhoidmise pärast ja reageerivadki ainult tasemel “täiega nõmekas ju ää”.
LEIMOOOOOOO!
Naerma ajab kui rumal võib üks wannabe blogipidaja olla. Teisi maha tehes upitad ennast?
Ja Mallukas on ikka kõvasti sinust üle!
Titeteemandusel ehk jah, muudes asjades mitte 😀
Mallukas materdab paremini, tal on emotsiooni ja ehedust ilma liiga läbipaistva ja lihtsakoelise arrogantsuseta. On kaa bully aga natuke maitsekam ja kuidagi “päris oma” Ta jätab enda esiletõstmise, lihtsalt paugutab nagu tuleb, tihti lihtsalt hämmastust ja emotsioone ehedalt. Isegi kui Mallukas arvab, et ta on teistest parem (mida ma ei usu), teeb ta seda kuidagi osavamalt kui paljud 🙂
No aga jää ometi julgelt tema blogi nautima, ega keegi ei üritagi sind kuskile üle meelitada. Ma ausalt öeldes arvan, et ma ei konkureeri ei Katre ega Mallukaga, meil on üsna erinev “sihtgrupp”.
Saa ka titt, siis oled samas klassis ja suudad ka konkureerida!
Sa kirjutad, et titeblogijad elavad oma roosas mullis. Kuule zuumi nyyd välja (sic) ja vaata enda isiklik mull korra yle. Ehk et beebitajatel on oma reaalsus? Aga sinu reaalsus? Sul ei ole oma subjektiivset, “üliõpilane, etnoloog, … kes armastab suve ja ploomiveini” -reaalsust!? Ja sinu reaalsus on miskit moodi intelligentsem, kvaliteetsem, huvitavam? Et oled mitmekylgsem, värvilisem? Tead, sinu aspektist, sinu MULLIST vaadates kindlasti. Oled täpselt oma sihtryhma nägu. Ja issand hoia, kui keegi (sinust erinev) arvab, et titeblogid on ilma l6pp ja algus. Ja siis me (mõnuga?) loeme selle sama maatasa tehtud hinge piinlikku vabandust sinu kriitikapostituse kommentaariumis. Mis näitab, et sa intellekti tasemel võitsid. Aga bully ja erisuste, elude mõistmise tasemel hävisid. Minu isiklikust MULLIST vaadates oled beebiblogijatega samas kastis vahel hüsteeriliselt oma sõnumit kuulutav, ilus naishing.
Oh ole nüüd, võtame funktsionaalse lugemisoskuse abiks ja näeme, et mul ei ole midagi nende konkreetsete blogijate vastu (Malluga saan enda meelest suisa üsna normaalselt läbi), mulle lihtsalt ei meeldi, kui seda žanri blogide põhižanrina reklaamitakse. Leian, et see on ikka pigem nišitoode.
Kui enam midagi öelda ei ole, on tore sisse tuua “funktsionaalne lugemisoskus” ja “sa kindlasti oled kade”. Viimases ma sind syydistada ei saa, esimeses aga küll.
Kindlasti oled leppinud ka sellega, et sinu blogi temaatikat bloginduse põhizanrina ei vaadelda. Tubli!
No mu blogi on enamasti üldfilosoofiline, see vist läheb suht peavoolu alla küll.
Funktsionaalne lugemisoskus on hetkel täiesti põhjendatud, sest ma pole ju tõesti kirjutanud kõike seda, milles mind internetis süüdistatakse. Pole kedagi maha teinud, pole öelnud, et Katre tropp oleks (ma usun suisa, et ta on väga hea ema, kuigi ma ise selle kajastamist lugeda ei viitsi), pole öelnud, et titeblogid tuleks põlema panna. Olen öelnud ainult seda, et asjalikke blogisid on minu arvates kahjuks vähe.
Mis vahe on sibulal ja surnud beebil? Kui ma lõigun beebit, siis ma ei nuta.
Lighten up, inimesed ja emased!
Rentsi blogi lugeja & suur fänn!
o_0
Asi edestab juba Perekooli.
Ma olen ka eelarvamustega weirdo, ilma, et viitsiks kõike seda kompostijura lugeda, I just vote for Rents, tal, kui normaalsel ja adekvaatsel inimesel on nagunii õigus. 😛
mumst väljamaal on päris tavaline, et oled ametilt blogija, ehk siis sellega tegeletaksegi ja sellega teenitaksegi. ei pea ütlema vabakutseline ajakirjanik. samuti on täiesti ok, kui inimese hobi nr 1 on omameelest blogimine ja blogija olemine ja alles hobi nr 2 suusatamine. igaüks ise loob oma peas oma ego ja minapildi. mis see sinu perset torgib? sina võid ju ennast suusatajana+ identifitseerida. et torgib, on hulga tibisem ja labasem kui ninnunännublogimine. blogimine on üldse nii uus sõna, et öelda kes võib ja kes ei või seda kuidas tahab kasutada on ülbe.
lisaks, see, kes blogimist liiga tõsiselt võtab, oled siin ju sina. blogimine pole elu. igaüks tehku mis tahab ja nimetagu kuidas tahab ja kes tahavad, need loevad. ning lugejate arvult on tõesti beebikatel vist enim lugejaid – mis siis on, kui see välja öelda? samamoodi on elu24jal sitaks rohkem lugejaid kui vikerkaarel jne.
väljendiga normaalne on sama. minumeelest normaalne on rahulikult oma ninnunännu kirjutamine ja kes tahab see loeb, ebanormaalne aga reeglite kehtestamine ja undamine kuidas on õige ja hea blogida või nimetada midagi. labane ja nõme. võib-olla mõni teeb päev otsa tööl tõsist realismi ja siis koolis tõsist realismi ja siis soovib koju tulles pehmet tibipaska toota ja rullida. mis siis, on sinust halvem ja rumalam ja rohkem tibi ja seega vähem normaalne inimene? hee.
Aitäh sulle. Need kolm pikka lõiku sellest, et ei tohiks asja liiga tõsiselt võtta, olid väga valgustavad. Analüüsin neid mõtteid söögivalmistamise ajal.
tibisõim ja sarkasm kedagi intelligentsemaks ei tee, sest need kolm asja ei ole otseses seoseski. jällegi, igaüks loob minapildi missuguse soovib, aga kui siin otse välja ütlema hakkasid, siis võib ju vastu ka öelda, et intelligentsest sarkasmist on kaks viimast postitust “megakaugel”.
Lühidalt:
Emmed istuvad patjadel ringis näod sissepoole, hoiavad üksteisel ümbert kinni, neil on hea olla. Emmed kordavad üksteisele:
“Kaks korda kaks on viis!”
Siseneb Rents. Kuuleb seda ja hõikab:
“Kaks korda kaks on ju neli!”
Emmed: “Meil on koos nii hea olla, ära tule meid halvustama, sa oled lihtsalt kade, et sa meiega kaoos padja peal istuda ja üksteise ümbert kinni hoida ei saa!”
Emmesummast stardib pilv poolikuid telliseid Rentsi poole.
Emmed võtavad taas kalliasendi sisse ja kinnitavad üksteisele:
“Kaks korda kaks on viis!”
(“Emmed” võib asendada ükskõik millise muu ennast suletud inforuumi tsementeerinud grupiga. Nt chemtraili-teoreetikud)
ma pole emme, ma ei tunne neid inimesi kellest siin juttu on ega suhtle nendega, ma ei hinda nende blogide labasust teps mitte, aga ma lihtsalt leian, et need Rentsi sissekanded on täpselt sama labased. nõmedust nõmedusega maha tegema selleasemel, et igaüks kirjutada millest meeldib ja lugeda mida meeldib. tean, et olen ise praegu sama hea siin, et sattusin lugema seda draamade juttu mingi netilingi peale ja kohe kommenteerima, selleasemel et aken kinni panna ja ka edaspidi mitte lugeda.
aa, ja seda ka, et saan su jutust aru ja nõustun kogu selle kakskordkaksonviis-ringide osaga, aga ma tõesti ei leia, et rentsi roll oleks praegu olnud siinkirjeldatud kakskordkaksonneli, vaid kakskordkaksonaiaauk ja polesittagitargem.
Aga kui sinu blogi loevad miljonid inimesed, selles kirjutatu peale kukuvad – või tõusevad – aktsiahinnad ja sealt korjavad teemasid üles mitte ainult sinu enda riigi vaid ka teiste riikide ajakirjanikud, kas sa siis võid ennast blogijaks nimetada?
Aga siis, kui sinu peamine sissetulek tuleb blogimisest?
Jah, siis võib. Siis sa reaalselt teenid sellega. Ma saan aru, et on ka Eesti blogijaid, kes kaudselt seda teevad (Mallukas ju ka on ajakirjanik ja blogi samuti nö tekitab omale feimi, Daki on kirjanik ja reklaamib end blogiga – aga kummagi põhisissetulek ei tule ju sealt).
Oota, kui endale tite saad, kas oled siis ikka nii turris ?
Igale ühele on oma maitse järgi blogid lugeda ikkagi. Igal ühel erinevad elud ka ning asjad mis päevakorras on.
Kui ükskord lapse saad siis vaata ja meenuta , millest sul igapäev rääkida ja mõelda on.
Küll näed sa oled kunagi sama moodi selle “roosa mulli ” sees nagu sa väidad , et kõik emad on. 😀 😀
See on tõepoolest evolutsiooniliselt tingitud nähtus, et noored emad sellesse “roosasse mulli” satuvad ja lolliks lähevad ja ahviarmastama hakkavad. Muidu ilmselt ei eksisteeriks mingit elu siin planeedil sest eriti vastsündinud on lärmakad ja isekad väikesed sitarattad. Kui seda nähtust ei eksisteeriks, tapetaks põngerjas hiljemalt teiseks eluõhtks lihtviisiliselt ära. Põhjendatult.
Muidugi ei õigusta see selle mulli teistele näkku toppimist, mis mõnikord juhtub. Inimene peaks ikka suutma oma instinkte ja impulsse kontrolli all hoida, eksole.
Eraldi pikem jutt tuleks muidugi kirjutada inimestest, kes ka täiskasvanuna püsivad lärmakad ja isekad sitarattad… ja ka nendest emmedest, kes sellest roosast mullist ka siis välja ei tule, kui laps juba täitsa iseseisvalt kaela kannab.
Mainit grupid võivad olla osaliselt kattuvad.
hmm… põmst ei saa ju kellelegi keelata elada oma elu ära nii roosas mullis, kui see tal õnnestub. Eks igaüks elab, nagu oskab ja lind laulab, nagu nokk loodud. No võib ju alati proovida, aga ega iga roosa mullini ei ulatu nagunii. Kuda see ütlus ongi, et kes oskab, see elab, kes ei oska, õpetab teisi õieti elama. (ei ole Rentsi pihta suunatud, sobib vabalt mu enda kohta käima) Iseasi on see, kas iga mull alati nii roosa on, kui esmapilgu paista võib ja näidata soovitakse (jällegi ei pea keskit konkreetset silmas)
P.S. Rentsi blogi on nüüd tänu sellele tingel-tangelile blogipuus esikohale kerkinud, loodetavasti saab sellega tema meelehärm osaliseltki kompenseeritud.
Muidugi ! Ei vaidlegi, et eloidele tuleb jätta nende roosa mull ja selle vägivaldse katkitegemise tulemuseks on vähemalt üks õnnetu inimene.
Aga eloid püsigu oma mullidega sel juhul eloide seas, kui nad – nagu esimeses kommentaaris mainitud, tulevad oma mulli teistele näkku toppima või peale suruma… siis kirvest.
Kusjuures oled isegi olnud see SITARATAS! Loodan, et su ema mõtleb samamoodi sinust ,haige inimene!
Tundub, et sind pole keegi kunagi armastanud 😀
Olen küll olnud, tõepoolest 😀 Me kõik oleme.
Ja haige olen ma ka, tõepoolest, kuidas sa teadsid ? 😛
Jätsin ütlemata, et mida sa tõmbled? Kirjuta midagi ägedat parem . Koguaeg viskab mingit sõimu ja sitta vahele. Masendav.. Enda elu teed raskemaks ainult.
Kas sa võiksid oma vanuse avaldada (et ma liigselt liiga sulle järgnevalt ei teeks)?