Rõõmustage koos minuga, sest tegin eile ära oma selle semestri ainsa PÄRIS eksami. Vähemalt väikesed asjad edenevad, siis on kohe tunne, nagu midagi toimuks. Ahjaa, trennis sain pühapäeval peaga näkku. Ja ma veel naersin, kui üks sõber ütles mulle hiljuti, et ronimine on ju ekstreemsport. Muidu ei toimu mu elus mitte midagi põnevat, nagu võikski oodata inimeselt, kes terve oma aja kodus arvutiga veedab.
Ja kuna ma olen end täiesti vaeseks elanud, nagu see vahel märkamatult juhtub, olen ma valmis olema suur sõber igaühega, kes mulle jõuludeks “Matemaatika õhtuõpiku” kingib, et ka minusugune saaks õhtuõhtukooli minna. Pretty please?
Pärdikute päevaraamat 