Spordisõltlaste raske elu

Nagu te ehk mäletate või ei mäleta, on mul mäluprobleemid (juba võtan vitamiine), nii et ega ma ei tea, kui palju ma teile viimasel ajal trennist rääkinud olen, aga TEINUD olen ma seda palju. Sporti, mitte sellest rääkimist. Just vaatasin oma trennipäevikust (jah, mul on trennipäevik), et viimase kolme nädala jooksul on mul olnud umbes üks trennivaba* päev nädalas, ühel nädalal ununes see üldse vahelt ära. Ma ei oska öelda, kas ma end nüüd märgatavalt tugevamana ja tervemana olen tundnud selle aja jooksul, pigem olen ma oma tavapärase seljavaluga ära harjunud, see on kuidagi tuimaks ja vaikseks muutunud. Või olen ma ise Ramboks muutunud ja see tundub tuim ja vaikne.

Igatahes, seda, et hädasti oleks massaaži vaja, olen ma ka juba pea kaks nädalat tundnud, sest selle rabelemise tulemusena on lihased tõesti KOGU aeg pinges. Aga sellega on jälle see jama, et kui vallalised (ent vaesed) neiud tahaksid massaaži saada, on terve ilm täis inimesi, kes tahaksid seda pakkuda (ma ei pea küsimagi, mulle vaadatakse otsa ja öeldakse, et ma näen välja, nagu ma oleks pisut pinges), rõõmsalt rõhutades, et “MUIDUGI see oleks AINULT massaaž, kelleks sa mind pead,” ja ise samal ajal juba end mööda pinki lähemale nihutades. Nii et sellega on nagu on.

Aga see nädal meil spordiklubis trenne ei toimu, nii et mõtlesin, et teen siis ka jõulude puhul suisa kaks PÄRIS spordivaba päeva, esmaspäeva hommikul isegi ei plänkinud mitte. Noh, et öeldakse ju, et vahel peab keha puhkama ka, nii et mõtlesin, et küllap ta tänab mind selle eest. Aga sittagi. Juba teisipäeva pärastlõunal oli kõik nii imelikult kange ja liigutamine nii raske, et pidin end igat pidi väänama hakkama. Öösel käisime koertega rannas, tahtsin seal nalja pärast lõuga tõmmata (no ma viimasel ajal ikka mõned korrad jaksan) – ja ma vaevaga üldse vedasin end üles, kätes lihtsalt ei olnud absoluutselt jõudu. Muid lihasharjutusi ka lihtsalt ei jaksanud teha, Atlase tunne tuli peale, nagu maailma raskus oleks seljas.

Öelge mulle, mis toimub? Kas mu steroidid vedasid mind alt? Kas mu hobisportlase elul on nüüd kriips peal? Täna kavatsen ma igatahes jõudu teha ja jooksma minna, sest nii see elu igatahes jätkuda ei saa.

* Trennivaba päev – päev, mil ei käida jooksmas, ujumas või ronimas; hommikuvõimlemist (st üldisi lihasharjutusi) teen ikka ja enne magamaminekut venitan.

19 kommentaari

  1. Inimene, tee endale superkompensatsiooni idee selgeks, sellest voib abi olla!

    • Ma saaks sellest aru, kui ma kaks korda päevas trenni teeks või muud sihukest. Ma teen erinevatel päevadel erinevat trenni, ei tohiks ju liigselt koormata. Ronin ja jooksen/ujun vaheldumisi.

  2. Rents, võta kaks nädalat puhkust üldse trennist (ehk füüsiliselt ei piina ühtegi lihasgruppi)! Toida end hoolega sel ajal vaimselt. Ja kui on soov midagi teha, siis keela, välja arvatud, kui peaksid kellegi elu selle käigus päästma. Kahe nädala pärast on uus Rents sündinud🙂. Mõnus jalutuskäik pole trenn.

  3. Ikkagi läheb trennivabu päevi vaja. Nädalas ei tohiks olla alla kahe trennivaba päeva. Igapäevast trenni saavad lubada endale jôusaali hundid, sest teevad ühel päeval jalga, teisel kôhtu jne. Kui teevad kôhtu, siis jalad puhkavad ja vastupidi. Jooksmine, ujumine jms on aga terve keha treening ja kui seda iga päev teha, ei saa lihas taastuda-ületreening. Sellest ka probleemid.

    • Jooksmist käte või ülakeha trenniga seostada on veidike liig, kuna enamus ei liiguta joostes käsi üldse. Selg jääb enamasti valutama ebaõige asendi tõttu, nagu ka muud probleemid.

      • Vaidlen vastu, sest ôige jooksmise jaoks, peab Sul olema tugev käsi. Hogu annad Sa ju juurde käe ja ôlaga😉. Seega, kui Sa ôigesti jooksed, kasutad suures ulatuses tervet keha. Sp läheb vaja jooksule juurde ka lihastreeningut.

    • Ma saan aru, et sa oled ameti tõttu targem, ja seda ma olin varem kuulnud ka, aga ma olen siiani lähtunud sellest, et ma tunnen end lihtsalt nii palju paremini pärast trenni. Pluss veel see, et tavaliselt ei käi ma järjest ujumas ja jooksmas, need on pigem mõlemad sellise aeroobse trenni all. Nii et kava on pigem selline, et esmaspäeval ujun või jooksen, teisipäeval ja kolmapäeval ronin, neljapäeval ujun või jooksen, reedel ronin, laupäeval ujun või jooksen ja pühapäeval ronin. (Tavaliselt üks päev nädalas ikka jääb niisama puhkamiseks ka)

      Ujudes selja asendiga vast probleeme ei ole, joostes üritan ise sirgena hoida (ja enamasti pärast seda ka selg ei valuta). Ronides tuleb paratamatult end igas suunas väänata, aga need pole väga äkilised liigutused ja ei tohiks väga hullu olla, eriti kui enne seda natuke sooja ka teha.

      • Sa oled tark trenni loll.

        • No täpsustama peaks ehk ka seda, et mina seinal ei ole päris kindlasti “Mike Tyson teeb trenni”, vaid “Rents lõbutseb”.

        • Mis vahe on sinul ja Mike’l? Tema tuli maailmameistriks sellelaadselt, kuidas keegi ei peaks tulema? Ma ei ütle “Rents kallis, mine tõmba nina narkootikume täis” ning mine nori endast suurema tüübi kallal. See on Mike’i tegutsemine! Ta kustus üsna kiiresti. Ma olem alati isegi olnud üle või siis alatreenija. Eile nägin, et alatreenimine on efektiivsem…

        • Ehk jah, Mike ka lõbutses ja ainult lõbutses ja tuli maailmameistriks.

  4. Veel, Sulle Rents- kui Sa jooksed, püüa jälgida ka pea asendit. Vaata alati ca 2-3 m kaugusele maha. Usun, et seegi aitab natukene.
    Ma eeldan, et see ronimine pole päris vôrreldav jooksmise ja ujumisega? (eeldan, sest täiesti tühi maa minu jaoks🙂 ). Kui see on rahulikuma pulsiga, siis peaks ta OK olema. Kôil trennid panna paika enam-vähem pulsi järgi🙂

    • Ronimisel läheb raskemate lõikude peal pulss vägagi üles.

  5. Mina kahtlustaks ronimist, seal ju päris paljud lihasgrupid on pinges, mis siis, et võibolla mitte täispinged, aga ikkagi stabiilselt.
    Valesti joosta suudab ainult äärmiselt ebasportlik inimene… Ujumisest ei hakka rääkimagi.
    Ronimine ju tegelikult keerulisem asi, kui viimased kaks kokku.

    • Aga see-eest on ronimine sigahuvitav. Sa päriselt tunned iga kord, kuidas sa suudad teha asju, mida sa veel nädala eest poleks iseendast uskunud.

    • Ma sel aastal olen käinud tervelt kaks korda ujulas ega pole näinud nende kahe korra jooksul mitte ühtegi inimest, kes oleks osanud ujuda – seda vees liikumist nimetada ujumiseks on küll meelevaldne🙂. Aga mis ma ikka seletan, 15 aastat käisin ujumistrennis ega saanud ujumist selgeks, aga teooriaid stiilidest peaksin teadma…
      Rahulikul sörgil peaks jah samm ise ajapikku paika minema, aga mäletan, et briti sprinter ütles kunagi Michael Owenile midagi sellist:”Ma võin õpetada sind jooksma, siis oleksid palju kiirem ründaja.”

  6. Ühinen eespool toodud kommentaariga – nädalas peaks olema 1-2 täiesti koormusvaba päeva, millal organism saab taastuda. Isegi kui sa teed iga kord erinevaid asju, on suur osa kehast pinge all.
    Proovi kehakultuuriteaduskonnast omale mõni targem kutt sebida – see oskab kindlasti kasulikke asju rääkida (ja ehk saad isegi massaazi kätte)
    Lugemist: http://www.trimm.ee/article/sinu-maratoni-plaan


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid