Ma vaatan oma ema nüüdsest hoopis teise pilguga

Ma olen terve elu suhtunud aeroobikasse kahetiste tunnetega. Esiteks olen ma valmis ausalt tunnistama, et mina ei saaks aeroobika grupitreeningus osaleda (ja oi kuidas ma koolis selliseid harjutusi vihkasin, tüdrukuid ikka sunniti neid tegema), sest mul on kehv koordinatsioon ja veel kehvem rütmitaju (+ ei mingit muusikalist kuulmist). See tähendab seda, et kui hakatakse mingit uut harjutust tegema, siis ma ei üritagi seda kohe kaasa teha (ja ma olen näinud kõrvalt, et osad teevad – ja vähemalt tundub, et ilma mingite probleemideta, nagu see oleks kõige loomulikum asi siin ilmas), vaid enne jõllitan kümme sekundit ja üritan aru saada, et kuidas see käsi käib ja see jalg ja kas need on nüüd vastupidi või samapidi ja … Siis hakkan ma vaikselt omaenese jalgade otsa koperdades seda tegema ja siis … Siis tundub mulle, et oh, ma sain aru! Aga ma ei saa selles kunagi päris kindel olla, sest samal ajal alustab treener uue harjutusega, mida kõik teised täieliku iseenesestmõisetavusega kohe kaasa teevad. Nii et selle pärast pole ma isegi heviaeroobikas käinud, kuigi sõbrannad ikka vahel kutsuvad.

Samas tundub see teiseks ikka maru igav asi. Selles mõttes, et jooksed ja jooksed ühe koha peal, aga kuskile ei jõua. Samaväärne nendega, kes käivad jõusaalis ratast väntamas või jooksmas, kui võiks seda ometigi vabas õhus teha. Ja ainus tulemus on see, et saad öelda, et noh, ma oskan nüüd ühelt jalalt teisele hüpata vms. Et ei anna nagu reaalseid oskusi.

Igatahes. Nagu ma ütlesin, hakkasin ma proovima uut treeningprogrammi. Selleks on siis Jillian Michaelsi Ripped in 30. Ta on see pildil olev tädi ja kuulus eelkõige seetõttu, et on USA kaalukaotussaadetes treener olnud ja oma sõjaväelasliku suhtumisega end rahva südamesse maadelnud. Trenni esimest nädalat saab näha siit ja minu arvates see normaalses vormis inimest päris maha ei tapa, aga võtab ikka võhmale küll. Vaja on selle jaoks ainult kahte hantlit (võiksid olla ca kahekilosed), aga no kui ikka mitte midagi võtta ei ole (nagu mul praegu, sest mu väikevend ei too mulle ju neid hantleid), peavad veepudelid asja ära ajama. Kuna mina teen seda paralleelselt teise trenniga ja käin lisaks jooksmas ka (sest aeroobset trenni peab ometigi ka tegema), on mu treeningplaan hetkel üsna tihe, aga laupäevad on päris vabad ja pühapäeviti on ainult ronimine. Nii et võtan Jillianist kaks vaba päeva nädalas.

Hetkel olen seega esimese nädala ära teinud (jee, varahommikused trennid!), nii et igati sobilik aeg väikeseks tagasisideks. Süsteem on lihtne – 3 minutit üldfüüsilist, 2 cardiot, 1 kõhulihaseid ja uus raund uute harjutustega. Tulemuseks see, et esimesel päeval ei tundunud nagu üldse väga raske, sest ma sain piisavalt puhkepause, sest iga uue asja alguses pidin 15 sekundit vahtima, mida seal tehakse. Ja ikka avastasin täna hommikul, et ühte harjutust olen nädal otsa vale jalaga teinud. Aga pärast teisipäevast trenni olid reie- ja tuharalihased ikka reaalselt valusad. My ass was on fire! Kolmapäeval ja neljapäeval oli end ikka üsna raske tööle sundida – ja see on esimene nädal. Täna oli juba täitsa normaalne, aga asi võis olla ka selles, et mind tiivustas teadmine, et kohe tuleb kaks trennivaba päeva. On, mille nimel elada.😀

Järeldus – mina olen rahul. Üldfüüsilist parandab igatahes, kõhulihastele on ka kasulik. Ja tõesti, mu ema on ikka päris karm, et igapäevaselt aeroobikat teeb. Nii et uhke värk.

13 kommentaari

  1. Kuna Rents spordipostituse tegi ja hommikul mul tekkis üks mure, seega mõtlesin, et äkki keegi oskab head taignarulli soovitada?

    • Veneaegne piimapudel, kui õnnestub kellegi keldrit või pööningut krattida. Taas-uuskasutus ja hingepiinad, et elad ja hingad (CO2 välja), on lausa 24 tunniks vaigistet.

      • Mulle meeldis nodsu pudelivariant paremini🙂 küll napilt.

  2. Tavaline puust rull. Peaasi, et neid oleks kodus palju, nii et kõigile jagub ja lapsed nende pärast kaklema ei lähe.

    • See on ikka hea jooksuga? Leidsin mingi vana puust rulli, aga selle käepideme osad juba küljest mingi tegevuse käigus kadunud, seega torkasin ümara riidepuu jupi sealt läbi, aga mugav polnud.

      Nodsu, ma ei kavatse päris kokkama hakata🙂. Ikka trenni teema ju.

      • oih, vat sellise kasutuse peale ei osanud tõesti tulla. kuigi mul on kuri kahtlus, et kui ikka iga päev hoolega ja tööstuslikus koguses tainast rullida, pole rullimislihastele enam eraldi trenni vaja. äkki saab ühendada kasuliku, ee, kasulikuga?

        • Rull oli mõeldud ikka teiste lihaste rullimiseks🙂, aga täna läks halvasti ja pole isegi mõtet enam proovida. Algne idee on siin:

        • aa, ma olen umbes samaks otstarbeks kunagi puust mõõka kasutanud, ainult mitte muidugi rullides, vaid lapiti patsutades, ja mitte enne, vaid pärast koormust – kui õppisime vist kahe päevaga ära tantsu, kus jalgade töö seisneb pidevas jalalt jalale hüplemises ja nii mitu minutit järjest – ja õppimiseks on teadupärast vaja tublisti korrata. käte töö seisnes peamiselt mõõklemises ja mõõk, millega me tantsu ajal mõõklesime, kulus pärast tantsimist sääremarjade patsutamiseks hästi ära.

          aga ma mõistan, et normaalsetel inimestel on kergem leida tainarulli kui puust mõõka.😀

        • Kui leiad selle normaalse inimese, kes teeb soojendust taignarulliga, siis tutvustad teda mulle ka🙂

  3. tglt saab ka piisavalt pika ja sileda pinnaga klaaspudeliga edukalt rullida. tüüpilise veinipudeliga näiteks.

    Aga Rentsile tahtsin öelda, et kui kunagi peaks ikkagi mingi kollektiivse aeroobikatrenni (või tantsutrenni) isu tulema, siis tegelikult see taipamine ja mälu areneb praktika käigus. Rütmitunne ka. Vbla need teised, kes justkui õhust nokivad, on lihtsalt kauem seda tüüpi harjutusi teinud ja ega neid võimalikke liigutusi nii lõpmatu arv ei ole. ühel hetkel hakkab aju elemente juba suuremate plokkidena salvestama, ei pea enam iga käe- ja jalaliigutust eraldi meelde jätma.

    Vähemalt kõneleb selle kasuks see, mis ma oma õpilaste pealt näinud olen. ma olen näinud hulgem inimesi, kes räägivad alguses sama juttu, et null koordinatsiooni ja null rütmitunnet. aga kui mingist punktist üle saab, siis hakkab ikkagi kergemini külge jääma; ja tekivad koordinatsioon ja rütmitunne. ka aju on mingil määral treenitav.

  4. Mis sa räägid, oli ka kooli kekas aeroobika?? Mul on ainult need hirmsad Tamme ringid ja ujumistunnid silme ees😀

    • Ma mäletan küll, et me pidime aulas mingeid võimlemiskavasid tegema.

      • Oleneb vist, kellele mis elukestva trauma põhjustas😀


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid