Mingi aeg tagasi oli meil Liisiga* vestlus teemal, kuidas püstitatud eesmärke saavutada. Tol hetkel ütlesin ma, et olen ammu loobunud motivatsiooni otsimisest, sest seda nagunii piisavalt määral ei ole ega tule, ma teen kõike distsipliini pealt. Ja nii oligi, tol hetkel oli see täiesti tõsi. Polnud mingi probleem kuus korda nädalas trenni teha ja töötada nagu hull, sest tähtajad olid ju ees ja oli vaja valmis saada.
Nii. Ja nüüd oleme me olukorras, kus üks asi on tehtud ja teise tähtaeg taas määramatusse (sest aprill/mai on ometigi täiesti määramatu) tulevikku edasi lükatud. Ja kogu mu enesedistsipliin on täiesti kadunud. Trenni suudan end veel vedada, aga näiteks Jilliani (mis on tõesti raske ka) tegin eile ikka nii laisalt, et oleks AbFab minu juures olnud, ta oleks mulle vist päriselt üle küüru andnud. Ja kooli jaoks lugemine. No tõesti, mul pole sellist tunnetki, et peaks raamatu kätte võtma. Olen nagu lapsuke, lapsepõlve süütud muretud mängud ja muu ei mahu pähegi. Sellest saan ma aru, et see oli see suur endorfiinidetulv, mis mind ree pealt maha lükkas, aga kuidas sinna tagasi saada, pole mul õrna aimugi. Sest ma üritan küll endale öelda, et Rents, võta nüüd end kokku, sul on vaja reaalselt midagi teha – aga ma ei võta end seda tehes tõsiselt. No ma ei tea, mida sellisega peale hakata, peksa tuleks anda, et parem saaks.
* see pole absoluutselt oluline hetkel, kes ta on, ignoge tundmatut sümbolit
Aga sa valeta endale, ja nii, et ise ka uskuma jääd. Näiteks, et tähtaeg pole aprill vaid veebruar. Ma lugesin just majandusteaduskonna magistritööde juhendit, kus kirjas, et teoreetiline osa olgu valmis jaanuari lõpuks ning empiiriline veebruari lõpuks, nüüd seda järgingi, kuigi fil. teaduskonnas nii karmid ei olda.
A võib-olla peakski puhkama ka vahepeal? Läbipõlemisest saad aru alles siis, kui see käes on – on seda jama siis vaja?
jah, ma mõtlesin ka, et äkki on see märk, et puhkust on vaja. proovi paar päeva nii, et ei kohusta ennast üldse mitte millekski ja teed ainult seda, mille järele isu on – äkki ilmuvad varsti tegemiseisud ka?
“Find ecstasy within yourself. It is not out there. It is in your innermost flowering. The one you are looking for is you.” – – – Osho
Kas sul pole ühtegi kohustustevaba päeva?
No nüüd võtsin suisa mitu. Aga ma tegelikult neid päevi, kus ma päriselt rahateenimistööl olen, ei loe nagu kohustusi täis päevadeks, kui ma sel ajal midagi muud asjalikku ei tee, sest see on suht lebo töö. Ja trenni ma muidugi kohustuseks ei loe, see on lõbu.
lebo või mitte, aga sel ajal ei saa teha päris seda, mis pähe tuleb. ma pidasin kohustustevaba päeva all silmas ikka seda, et ei tee midagi, mille jaoks otseselt isu ei ole. ka trenni ainult siis, kui see just sel päeval tõesti lõbu on.
No mul ikka enamvähem sihukesi on ka paar tükki olnud juba. Ma pole sugugi end surnuks töötamas siin.
Rents, kuidas maldiivid istuvad?
Kavatsed mind sinna viia või?
Ma alles uurin, kuhu minna. Lubasin, et märtsi alguseni olen veel tööl olemas.
Ma võin olla jobu ja eksida, aga mul on tunne, et ükski kommenteerija ei saanud asja tuumale pihta. Kui siis mikepattonslovechild, aga kuna see on väljamaa keeles, siis ei oska sõna võtta.
Ühe sõnaga, sa ei saa aru, mida ta ütles, aga usud, et ta sai asja tuumale pihta? Väga religioosne mõtlemine.
Ma vist pean olema nõid Sinu arvates? Nõiad pole eriti usklikud.
Nõid? msasja?
Olgu see ükskõik mis õiglasel põhjusel tehtud, aga oled pidanud minu arvates nõiajahti. Mulle Sa meeldid ja pildi järgi Sa pole ka nii karm 🙂
See on petlik. Mul on pööningul üks portree, mis on hoopis koledam.
Netis on ju juba kaks portree fotot :). Kuna Sa mu vennaga tegutsed sarnasel teemal (nägin seost), siis sorry, kui olen Sind ebamugavasse olukorda seadnud.
Ei, ma pigem tegin siin kirjanduslikke vihjeid ja värke. Netis ei ole keegi anonüümne, nii et savi mul.
Äkki ma olen rõvedalt hea pleimeiker? Kirjanduslikud vihjed? Ma olen kirjanduses nii lauajalg kui olla saab. Ja ma pole midagi muud ka väitnud. Aga jah, olen vähendanud oma komme nende lugejate seas, kes sittagi ei tea. See teema, mis Sinule närvidele käis, ma usun, et mul on ikka kordades palju rohkem õigus. Kui ma samas peaksin tegelema olukordadega, kus Sina oled tegija, siis ma Sinu tegutsemises ei kahtleks. Eriti, kuna Sul on nii hea ja tõhus sõbranna 🙂
“Dorian Gray portree.”
Oli selline ilus ja meeldiv eedi, kelle portree samal ajal vananes ja tema tõelist palet näitas.
Minust ei saa kahjuks kunagi raamatu lugejat. Pipi Pikksukka isegi pole lugenud. Kummaline oligi, et “kirjanduses” ei saanud kunagi keskkooli jooksul hinnet alla “4” ehk teose mõistmist, mida ma ei lugenud. Ma ei petnud kontrolltööde ajal, va et lugesin varem netist kokkuvõtteid ja ainult järeldasin ehk põhjus, miks Sa siin teemas üldse vastasid (vaata algusest).
Ma tahaks osata lugeda, aga ei suuda. Mu emal on kirjanduses kõrgharidus pedas, aga ei, mina ei suutnud humanitaariks hakata, matemaatika oli ikka toona palju mõnusam. Minu suursaavutused on golfi käsiraamatu läbi lugemine, kuigi ma pole kunagi golfi mänginud ja ka Paavo Nurmi elulugu. Mõned üksikud muud raamatud olen ka lugenud läbi.
Mu vend on matemaatikas VÄGA andekas, lugemast see teda küll ei takista.
Ehk pole lihtsalt sattunud õigeid asju lugema. Temal võttis ka kirjanduseni jõudmine aega.
See lihtsalt selgitab, et Sinu vend on palju andekam kui mina :). Isa varem oli ka suur lugeja, ma ilmselt võiksin lugeda, aga kirjandus lihtsalt ei huvita mind?