feminismus

Ainult feministid seksivad

Imetajatel on huvitavad hobid. Sigadele meeldib näiteks mudas püherdada. Neil muidugi on sellest vähemalt kasu, sest sarnaselt koertele on neil vähe higinäärmeid ja seega aitab selline käitumine neil mõistlikku kehatemperatuuri säilitada (jah, ma guugeldasin seda, ja ei, ma ei kavatsegi seda häbeneda). Inimestele jälle tundub, et kuna nad on karjaloomad, on vahepeal hirmsasti vaja oma seisukohti valideerida. Miks mulle tundub, et mul internetis vaidlemisest kasu on, kui ainsaks tulemuseks on see, et tuvid mu Facebooki täis situvad, pole mul õrna aimugi, aga ma olen ju naine ka and women don’t make sense, they make babies*.

Igatahes jõudsin vaidluse tulemusel taas kiiresti põhjuseni, miks ma tavaliselt ei kasuta enda kohta sõna “feminist”, vaid ütlen pigem “võrdõiguslane” (jättes kõrvale selle, et feminismil on tänapäeval nii palju eri harusid ja tavainimesed panevad su kohe radikaalfemmidega ühte patta). Feministid kaitsevad heal meelel kõiki naisi, ainult selle väikese nüansiga, et “kõik naised” on vaikimisi defineeritud kui need, kes ÕIGESTI mõtlevad. Igasugused marginaalsed äärmused, nagu kodused emad, stripparid, pornostaarid ja prostituudid (ja mõne radikaali meelest üldse heteroseksuaalsed aktiivse seksuaaleluga naised, sest vaginaalne seks on alati vägistamine), võiksid kuskil kivi all peidus olla, mittte normaalsete naiste vabadusvõitluse õilsal teel ees seista.

Keegi väitis hiljuti mu kommentaariumis, et feministid ei seksi – ja Epp leidis, et just feministid seksivad, teiste naistega seksitakse, aga nad on alati objektid, mitte aktiivsed nautijad. See mõtteviis on üldiselt tunnustatud, seksuaalrevolutsioon ja puha, aga ainult nii kaua, kui naine jääb seda tehes lubatud piiridesse. No näiteks dildoga oma mehele anaalseksi tegemine on ainult hea, naine võtab domineeriva rolli – aga allaheitlikus rollis olemine on kindlasti halb, sest see ei lähe feministliku ideoloogiaga hästi kokku. Ja päris kindlasti on halb igasugune olukord, kus naine saab palka oma seksuaalsusega seonduva eest, sest see on räpane ja vale ja objektistab naist.

Sest miskipärast objektistab alastipildi müümine naist rohkem kui näiteks endavalmistatud võileiva või enda kirjutatud koodi müümine. Vähemalt feministide meelest, mina näen siin rohkem objektistamise defineerimist läbi kristlikule kultuuriruumile omaste väärtuste. Nii et täna vaidlesimegi me seksuaaltöötajate raske elu teemal. Mind alati häirib vähegi ideoloogilistes teemades see, et sa võid pool tundi inimesele Kuud näidata, ta vahib ikka su näppu. Ehk siis sa võid neli korda öelda “prostituut” või “pornostaar”, tema ütleb ikka “inimkaubandus, narkootikumid, suguhaigused”. Jah, need kõik seostuvad prostituutidega, täpselt nagu arstidega seostub kõrgem enesetapurisk, aga kui me räägime konkreetse ameti olemusest, räägime me ju millestki muust. Kui meil on naisterahvas, kes kirjutab artikli sellest, miks talle meeldib seksiga raha teenida, on inimkaubandus täiesti teemaväline. Samuti on antud kontekstis absurdne rääkida sellest, et tema ametiga seonduvad kannatused on kuidagi suuremad (või tähtsamad) kui näiteks liinitöötaja omad, ainult selle pärast, et liinitöötaja kasutab oma töös teisi kehaosi. Oleks meil siin moslemid, oleks isegi see ette kirjutatud, kumba kätt vetsus käies kasutada tohib, aga kui me räägime üldises plaanis, ei saa me ühte kesaosa hoopis teisele pulgale asetada (heh-heh-heh) ainult selle pärast, et me oleme harjunud nii mõtlema. Feministid peaksid piisavalt hästi teadma, et see, et mingi mõttemall on sisseharjunud, ei ole piisav põhjendus, et sellest kramplikult kinni hoida.

Praegu on olukord selline, et kõrgelt haritud daamid löövad rusikaga lauale ja ütlevad, et välise (või kohati lause sisemise) poolega rahateenimine on naisele alandav. Olen oma eriala tõttu pidanud rääkima paljude erineva taustaga inimestega ja kohanud mitmeid noori tüdrukuid, kes leiavad, et alandav oleks Maximas piima müüa – aga näiteks iha.ee-s sponsorit otsida ei ole alandav. Või Soome strippariks minna. Või kasvõi prostituudiks, kuni ainult ema teada ei saa (= alandav on nende jaoks sellega kaasnev hukkamõist, mitte tegevus ise). Nad ei näe seda alandavana, vaid nad näevad seda võimaliku karjäärivalikuna ja nad on reaalselt eksisteerivad noored naised, mis tähendab, et vähemalt teoreetiliselt peaksid feministid toetama ka nende õigust vabalt otsustada, milliseid väärtusi nad toetavad ning milliseid karjäärivalikuid nad eelistavad. Lisaks kipuvad mõned neist noortest daamidest oma seisukohti järjest häälekamalt avaldama – ja ma ei mõtle ainult ühendusi nagu Femen, mille liikmed kasutavad oma keha poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, vaid ka näiteks tavalisi pornotöötajaid (näiteks see ja see), kes leiavad, et seks on nende jaoks empowerment ja seda pole põhjust häbeneda.

Üks palavalt armastatud kirjanik armastas rõhutada, et keegi peab rääkima nende eest, kellel häält ei ole. Olen nõus, olen sada protsenti nõus ja olen alati valmis teiste kaitseks välja astuma. Aga igasugustes ideoloogilistes küsimustes kipub kellegi eest RÄÄKIMINE väga kergesti üle minema kellegi eest MÕTLEMISEKS ja OTSUSTAMISEKS, mis lõpuks tähendab, et erinevad sotsiaalses hierarhias kõrgemal seisvad seltskonnad vaidlevad omavahel selle üle, mida kõnealusel grupil tegelikult vaja on või kas prostitutsioon peaks üldse legaliseeritud olema. Unustades, et tegelikult need inimesed ON juba reaalselt olemas ja neil mitte ainult ei ole omad huvid, vaid nad on tegelikult võimelised ka näiteks täitsa iseseisvalt ütlema, et nad tahaksid makse maksta vms.

Pilt on pärit siit.

* Täiega praegu stereotüpiseerisin kogu naissugu oma kohatu huumoriga, tänu minule oleme jälle ühe kukesammu võrra pimedale keskajale lähemal ja varsti võetakse naistel hääletusõigus jälle käest ära.