anna kannatust

it’s one of these days

Hommikul pani üks täiesti hullu, sest noh, ju see tundus talle tol hetkel vajalik. Mulle tundus väsitav ja arusaamatu, sest ma pole topeltstandarditega enda lähiümbruses harjunud. Siis tahtsin joogasse minna, jäin kaks minutit hiljaks ja jälle sisse ei lastud. Siis suutis Atu end kõnniteel nii risti keerata ja passima jääda, et üks jooksja jooksis talle kogemata otsa. Siis palusin sõpra, et ta mu asjad kuivatisse paneks, et ma ei peaks sada aastat nende järel ootama – ja avastasin kohale jõudes, et ta oli sinna pannud pooled.

Sõbrannal lekkis imiku mähe läbi, titt oksendas talle dekolteesse ning kui ta vastutustundliku koeraomanikuna koera tagant koristama hakkas, selgus, et kilekotis on auk.

Sõber pani pannkoogid kapi otsa ja läks kodust ära ja avastas koju jõudes, et taksid võivad olla lühikeste jalgadega, aga oskavad väga hästi ronida.

Ma ei julge rohkem üleval olla, lähen magama ära, äkki homne on parem.