Ma töötan noorte inimestega, nii et on ütlematagi selge, et vahepeal kuulen ma üsna lolle asju. Aga vahepeal kuulen ma selliseid lollusi, et vanaema külapoe ümber elavad ossid tulevad heldimusega meelde, sest sellist iba kuulsin ma viimati viie aasta eest, kui kolmandat päeva järjest joovad mitte-enam-alaealised bemmi velgede kõrvale ka oma arvukatest seksikogemustest rääkisid. Tollal oli ainsaks erinevuseks see, et suurem osa neist mannidest, kes käest-kätte käisid, seisid samal ajal naeratades kõrval ja jõid siidrit. Sest neil oli savi, nad teadsid, et see tüdruk, kes PÄRISELT KA silma pilgutas linnas Comarketi kassas, jääb kättesaamatuks ja küll varsti tuleb jälle ka nende kord.
Igatahes. Eile juhtusin kuulma, kuidas poiss, kes on ühiskasutatava jalgrattaga mitte ainult paar kiiremat ringi teinud, vaid sellele niisuguse trennihuviga lähenenud, et vaene ratas vajab ilmselt mitte ainult uusi rehve, vaid täielikku keretööd + roostekaitset, innukalt selgitas, et no EI OLE VÕIMALIK, et see tüdruk litsakas on, sest KÕIK teavad, et üldkasutatavat vagu on tunduvalt lihtsam künda, sest mitmed sahad enne sind on oma töö teinud. Kõik teavad ja tema teab ka, isiklikust kogemusest, mida temal, ärge mitte mõelgegi selles kahelda, on ometigi vähemalt sama palju kui Sandor Liivel soojade ametikohtade valikus. See viimane oli minu võrdlus, tema ei tea Sandor Liivest midagi.
Ma facepalmisin end mõttes sellise hooga vastu lauda, et ninast morssi pritsis, ja mõtlesin, et võtaks appi kergema matemaatika ja sõrmedel loendamise. Nimelt, noored sõbrad, nüüd tuleb üldhariduslik osa. Ma jätan moraaliteooria kõrvale, sest a) see mind eriti ei koti ja b) see ei koti mind, sest ma leian, et see on ühiskondlik konstruktsioon, ja igaüks peaks ise otsustama, kellega ja kui tihti ta seksida soovib, mitte ühiskondlikule survele alluma.
Me jätame hetkel kõrvale ka puhtfüsioloogilise aspekti ja oleme hetkel nagu need nohikud, kes täiesti tõsiste nägudega arutlevad, et kui Superman tõesti SAAKS lennata ja üritaks kukkuvat Lois Lane’i kinni püüda, siis TEGELIKULT peaks Lois tükkideks pudenema. Nii et meiegi räägime siin puhtteoreetiliselt olukorrast, MIS OLEKS KUI, kui naine olekski nagu voodrilaud, mis iga höövlitõmbe peale tiba õhemaks kulub.
Esiteks. Matemaatilisest aspektist pole vahet, kas kümme erinevat meest lükkavad käru igaüks ühe korra, või lükkab üks mees seda kümme korda. Kui me just ei lähtu eeldusest, et olukorras, kus abitöölised ehitusel pidevalt vahetuvad, on töölised tööriistade suhtes hooletumad ja mõni ehk lükkab kogemata suisa kummuli. Eriti kui inimesed täis peaga tööle tulevad. Kui kõik heaperemehelikult käituvad ja omavahel kenasti läbi saavad (nagu viisakate inimeste puhul ikka), seda muret ometigi ei ole.
Teiseks. Kui sa just päris nümfomaan ei ole, jäävad ringilaskmiseks traditsiooniliselt reede ja/või laupäev. See tähendab, et vabameelne näitsik skoorib maksimaalselt kaks korda nädalas. Eeldan, et keskmine püsisuhtes naine skoorib VÄHEMALT sama palju, aga paremal ajal siiski rohkem. Ehk siis esimese tavapärane taks on teise miinimum. Mis tähendab, et kui me eeldame, et naist on võimalik ämbriks kulutada, peaks just püsisuhtes olnud naine riskigrupis olema. Ja ei saa eeldada, et “lõdvem” naine on automaatselt suurema seksivajadusega – pigem vastupidi, loogiline oleks eeldada, et kuna juhusuhete peale ei saa kindel olla (ja iial ei tea, kas kannatab ühe raundi või rohkem), otsib selline inimene endale siiski enamvähem kindla seksisõbra, sest testitud kvaliteet on testitud kvaliteet. Ja siis on ta taas tavapäraselt turult vähemalt mingil määral kõrval.
Kolmandaks. Kuni seda seksisõpra ei ole, sõltub selline naine siiski baaris/pidudel kohatud meestest. Ja meeste kohta ma ei tea, aga üldiselt keskmise seksivajadusega naine (tegin ka kiire küsitluse oma tuttavate seas) ei viitsi lihtsalt iga nädal baari keppi otsima minna. See eeldab siiski seda, et sa oled valmis mingi tondiga suhtlema. Lisaks on paljudel naistel ka mingisugusedki standardid, nii et päris suvalist enamvähem kammitud juustega töllakat enamus endale voodisse ei lasegi. Mis tähendab, et reaalseks skoorimiseks jääb ikkagi kord või kaks kuus, sest a) iga reede ei möödu baaris ja/või b) iga kord ei minda sinna seksi otsima ja/või c) kui ka minnakse “avatud pilguga” baari, ei pruugi seal olla mehi, kes ahvi ja inimese vahelisel skaalal õiges otsas oleksid.
Logic, bitch.
P.S. Hoopis teisel teemal. Üks Lätis elav sõber viis ühe tüdruku kohtingule sademevee kollektorisse – st said paar km maa all matkata. Täiega originaalne, ma oleksin küll sillas. 😀
Pärdikute päevaraamat 