Rents räägib, kuidas on

Sai üks päev väljas käidud ja muuhulgas kuulatud erinevaid suhtedraamasid (tudengid tunduvad arvavat, et minu töökohustuste hulga kuulub ka emalikult käe hoidmine), millel kõigil tundus olevat üsna ühesugune taust. Nii et andsin oma kallitele tudengitele sama nõu, mida annan kõigile teistele. Nõuanne, mille saate mult täiesti tasuta ja mis on äärmiselt lihtne – don’t stick your dick in crazy. Teises suunas muidugi ka.

Ja ma ei räägi siin mingitest väikestest kiiksudest. Mina olen esimene, kes ütleb, et normaalsus on igav. Aga. Kui sa näed, et see inimene on poolhull ja igas mõttes katki ning mingil kummalisel põhjusel tekib sul tunne, et just sina võiksid ta terveks teha, siis usu mind – EI. Ei võiks. Sina ei tee katkist inimest terveks, sa teed tema otsas ainult iseennast katki. Ja kui sa tunned end nagu ema Teresa, siis jumalime, toeta teda, patsuta pead, jaga oma võileiba. Miks mitte. Aga ÄRA astu temaga lähisuhtesse.

Sest. Ma ütlen sulle kohe, kuidas see käiks. Alguses see isegi toimiks. Sa oled nii tore inimene ja te olete nii kokku loodud, et ta ongi sinuga koos olles rõõmus ja õnnelik. Või vähemalt tundub rõõmus ja õnnelik, sest ei tasu unustada, et ega hullu ei tea, kurat teab, mis ta mõtleb. Aga see õnn kulub uudsusega koos maha, tavaliselt üsna kiiresti. Ja tead mis? Nüüd on see SINU süü, kui ta katkine on. Sest ilmselgelt pole sa enam piisavalt hea, sest alguses oli tal ju sinuga koos nii tore ja nüüd on midagi muutunud. Ja ega seda alguses tihti ei juhtu, satub mõni kehvem päev hulka lihtsalt ja ehk sa olid tõesti hoolimatu ja tegid tõesti kohatut nalja vms. Nii et sina, kes sa oled juba harjunud sellega, et keegi ei hüsteeritse kõrval, üritad oma käitumist parandama hakata. Kuni viitsid, lõputult ei viitsi. Kui tegu on targema hulluga, saab ta selle koha peal aru, et ta on ikka ise peast soe, mitte ei lähe juba üheteistkümnes suhe järjest kummalisel kombel metsa. See on parem variant, sest sel juhul kaob ta lihtsalt ära. Aga enamasti hullud ise end hulluks ei pea ja hakkavad selle asemel hoopis su närvidel saagima ja sinult järjest rohkem ja rohkem ootama ja on siiralt õnnetud, kui sa üritad vihjata, et äkki tõmbaks ikka jalad perse alt välja ja ei süüdistaks kogu ümbritsevat maailma enda vigades. Või et võiks tunnistada, et sa ei saa muuta seda, kuidas maailm sinuga käitub, aga sa saad seda esiteks oma käitumisega mõjutada ja teiseks otsustada, kuidas sa sellele reageerid. Sest loogika ei toimi hullude puhul, sest – sest nad on HULLUD. Kui hull juhtub naissoost olema, on veel eriti kehv variant, sest neile kinnitab kogu ümbritsev maailm (ema-isa, filmid, raamatud, sõbrannad), et mees peabki naise eest hoolitsema, nii et kõik sõbrannad (kes muidugi saavad tema versiooni kogu loost) on nõus, et sina oled ehe värdjas, sest sa piilusid ühe silmaga telekat sel ajal, kui ta hüsteeriliselt nuttis, sest rohelised kardinad frustreerisid teda.

Võtame lühidalt kokku. Kui näed hullu, siis ära vea teda endale koju. Kui näed seksikat hullu, siis ära ikka teda koju vea. Ja kui näed VÄGA seksikat hullu, siis – wait for it – saa ükskord aru, idioot, et hullumeelseid ei ole vaja koju vedada. See, kes su aadressi ei tea, saab sind küll mujal pussitada, aga siis pole sa vähemalt ise loll olnud.

Advertisements