Vaatasime Abbyga filmi. “Kon-Tiki” on väga äge (tõsielul põhinev) film Thor Heyerdalist, kes parvetas 1947. aastal Peruust Polüneesiasse, et tõestada, et see on võimalik (ja kinnitada sellega oma teooriat, et põliselanike liikumine toimus kunagi just niipidi). Sihuke aeglane ja rahulik film sellest, kuidas ilusad skandinaavlased sada päeva järjest parve peal passivad, ringi vahivad ja üksteist vaikselt pussitada tahaksid.
Eelkõige õppis sellest filmist kahte olulist asja:
1) Paksudest tuleb ALATI jama.
2) Kui tahad six-packi, PEAD ka rasvaprotsenti vähendama.
Kui parajasti kõmmutamist ei taha, on muhe vaatamine. Soovitan norrakeelset varianti – kuigi neid paralleelselt tehti, ei ole need päris identsed.
Pärdikute päevaraamat 
Mis jama seal paksudest siis tuli?
Nagu see tavaliselt kipub olema, oli paks paks oma elustiilivalikutest tulenevalt. = tal ei olnud mingit füüsilist vastupidavust ega mingit kogemust füüsiliselt raskete (või suisa ohtlike) olukordadega, nii et tema stressitaluvus oli sellistel hetkedel äärmiselt madal.
Ra kohta on lisaks Heyerdaalile kirjutanud raamatu ka kaasasolnud vene arst. (Vbl teised ka.) Ja temal on pool jutust sihuke matka-psühholoogiline tagasivaade, et mida kõike oleks tulnud teha või peaks tegema, et pussitamist võimalikult vähe oleks. Ra peal oli neil väga segameeskond, mitte ainult skandinaavlased. Ainult naisi ei võetud punti, ma ei tea miks..
…Eks ikka selleks, et pussitamist võimalikult vähe oleks
Just, igatahes oli selge, et venkul oli pussitamine ja selle vältimine väga teemaks ja käis peas nii ringi, et pidi raamatu formaadis välja pääsema.