Tahtsin sünnipäeva puhul sõbraga verd andma minna. Lõppes see asi nii, et meid mõlemaid saadeti tagasi. Mind selle pärast, et hemoglobiinitase oli väga madal. Alla 120 nad verd andma ei võta ja kuigi see ongi mul kogu aeg madalavõitu (kuskil 125-130 kandis, kõige madalam on siiani olnud 117), siis seekord oli see suisa 108. Seletab, miks ma viimasel ajal nii väsinud olen olnud ja trepistki käia ei jaksa, trennitegemisest rääkimata.
Tegelikult on loogiline ka, sest üksi elades ei viitsi ma liha eriti süüa. St ma söön vahepeal mingeid lihapalle jms, mille lihaprotsent on ilmselt kuskil viie kanti, aga tavaline liha mulle eriti ei maitse. Grillipidudel olen mina see, kes salati ära sööb ja sõimu saab. K-ga elades sõime liha pea igapäevaselt, sest tal läks nägu lihavabade toitude peale ikka väga viltu ja lisaks oli tal teooria, et lihata ei saa kõhtu täis. Nüüd olen ma umbes miljon aastat omaette olnud ja söönud jäätist ja jogurtit ja pastat ja aedvilju jms, vahel harva ka praemuna. Nii et eks ma siis võtan nüüd rõõmsalt rauatablette ja joon granaatõunamahla ja peedimahla jms, kuigi arst arvas, et taimsest rauast ei omanda organism suurt midagi. Aga maks maitseb ju kehvasti ja taimetoitlased kinnitavad, et omandab küll. :S
Muidu on kõik pöörfi, sain väikevennalt 32 GB mälupulga, nii et nüüd saan kasvõi poolt elu kaasa tassida. Ja sünnipäev oli tore.
Džiisas, nagu tiinekablogi, mul läks endal ka meelest ära, miks ma seda sissekannet alustasin. Jääb täna siis nii. Eile oli pikk õhtu, annate ehk andeks.
Pärdikute päevaraamat 