faith

Oi kui tore, catfight

No kõik algas sellest, et Merje (kes pole ilmselgelt seaduseelnõud lugenud, aga sellest pole midagi, blogija peabki kirjutama, mitte lugema) kirjutas nii. Ja siis tuli Mallu (kes on alati oma tagasihoidliku sulni naiselikkuse poolest tuntud olnud) ja ütles nii. Ma irvitasin nii kõva häälega, et mu lesbiarmuke tuli teisest toast küsima, milles asi.

Mõtlesin, et ei hakkagi sõna sekka ütlema, aga on üks kommenteerija, kes on jätnud sisuliselt sama kommentaari mõlemasse blogisse – ja see kommentaar on nii debiilne, et ma tahaks sellele avalikult vastata. See on siis selline (miskipärast kipub selliseid seisukohti alati ühendama ka sarnane suhtumine grammatikasse ja kirjastiili):

minu arvates võiks ka geide pooldajatel olla rohkem tolerantsust nende inimeste suhtes kes seda ei poolda. Meil on õigus oma arvamusele. Mina arvan, et kui homodel on õigus kunagi abielluda, siis peab see luba kehtima ka neile kes soovivad 3-4 abikaasat sest nad on täiskasvanud inimesed ja samuti ei tohi mitte keegi halvasti vaadata sellele kui 16 aastane ema loal( kuna nad usuvad armastusse) abiellub 90sega. Sest see on armastus.. ja me ei saa kellegi armastust keelata.. Ja vot sellises ühiskonnas kasvatame lapsi. Mul on õigus öelda, et selline lõdva ühiskond on minu meelest ka sellise ühiskonna hukatus. Ja ma tunnen, et mul on õigus võetud öelda midagi, mis ei ole mainstream, sest kohe kargab kõrri sajad gei sõbrad. MUL EI OLE TEIE VASTU MIDAGI, AGA TE PEATE AUSTAMA KA MEIE ARUSAAMI.. siis on võibolla ka võimalik normaaline dialoog.

Kulla anonüümik. Kirjutan sulle esimest korda ja juba häbenen, sest ma tegelikult saan aru, et sama hästi võiksin ma kivile kirjutada, aru sa nagunii ei saa. Ma vaatan mööda neist ilmselgetest loogikavigadest näidete osas (ja jutust selle kohta, et ühiskond on ühiskonna hukatus) ja vastan ainult sellele “teie peate meie arusaami ka austama” osale. Vaata, ma ei ole tegelikult gei, aga mul on teatav kogus empaatiavõimet, nii et ma suudan veidi samastuda küll. Kujuta nüüd ette, et sa oled neeger ja keegi täiesti tõsiselt räägib sulle, kuidas sa peaksid austama tema veendumust, et sa peaksid bussi tagumises otsas istuma – ta on ju niigi kena, et ta su üldse bussi lubab. Või et sa võiksid aru saada, et sa ei pea hääletama, sest sa oled ju naine. Sinu mehel on hääleõigus, sest ta on MEES. Sel samal põhjusel ei saa sa ka ülikooli minna, sest sa oled valest soost. Nii on ju alati olnud ja nii peaks ka edaspidi olema. Vähemalt mina usun nii ja sa peaksid mu seisukohta austama.

See on nüüd muidugi ainult minu tagasihoidlik seisukoht (ja ma loodan, et sa austad seda), aga ehk siiski ei ole päris normaalne kellelegi vägisi suhu anda ja samal ajal rääkida, et sind häirib see, et ta oma vastumeelsust väljendab. On natukene imelik?