anna kannatust

meie organiseeritud elu

Ma olen maailma kõige igavam inimene. Sel ajal, kui teised jaanipäeva peavad, käisin mina tööl, seejärel jooksmas, seejärel võimlesin ja nüüd õpin. Otsustasin nimelt, et ma olen nii palju aega raisanud, et tuleb suve maksimaalselt kasutada*. Tegin suveks trenniplaani ja õppeplaani (esimene on fun ja teine on vajalik) ja otsustasin muuhulgas, et mul on VAJA ka suuline prantsuse keel järje peale aidata. Seoses sellega on soovitatav vähemalt ülepäeviti mõne prantslasega skaipida. Täna oli kõne, mis kestis 27 minutit ja mul PÄRISELT käed värisesid hiljem suurest pingutusest. Täitsa lõpp, kui väsitav see on, kui pole harjunud rääkima.

Ja õppeplaan on päris äge asi, aga kuna mul on palju huvisid (vabatahtlikke ja kohustuslikke), on see ka üsna tihe. Hakka või mõtlema, et tuleb päriselt Facebookis mahapassitavat aega kokku tõmbama hakata. Seda ma nüüd küll ei taha. :S Kõige suuremaks probleemiks pean ma tegelikult seda, et ma jätsin pühapäeva puhkepäevaks, sest nii on ju Piiblis kirjas. Või siis selle pärast, et vahel tahaks puhata ja mängida ka. Aga ma tean juba ette, et kui ma olen kuus päeva järjest rohkem või vähem asjalik olnud (laupäev on selline poolik päev), siis ei taha mu aju sugugi ühe puhkepäevaga leppida, vaid kukub esmaspäeva hommikul sellise hooga streikima, et see jalgadetrampimine kajab teise linna otsa ära. Otsustasin, et teen kahenädalase testperioodi ja seejärel otsustan, kas pean osad asjad hülgama, et vajalikele asjadele rohkem energiat jääks. Põnev, eks?

P.S. Üks 25aastane tudeng ütles täna, et on avastanud, et kui inimeste vastu sõbralik olla, on nendega kergem läbi saada. Inimene ikka õpib, kuni elab.

* Esmaspäev, noh, ma kavatsen 30 päeva magusat ja kohvi ka vältida, aga seda alates järgmisest esmaspäevast.