Kas te mõtlete ka vahel oma väärtushinnangute üle?

Allah teab, et maailmas on palju asju, mis mind häirivad, aga topis on minu jaoks see, kui inimesed usuvad midagi veendunult, aga ei ole valmis mõtlema selle üle, miks nad seda teevad. Nii usutakse Jumalasse ja Armastusse, siinkohal on selline usk vajalik ja kasulik, laske käia. Parem on uskuda, et just sinu mees on voodis maailma parim ja lisaks parim isa ning osavaim meistrimees, mitte seda testima minna. Ja inimsuhteid (ja inimese ja Jumala vahelisi suhteid) ei peakski alati liiga ratsionaalselt lahkama, kuni kõik osapooled omavahel hästi läbi saavad. Või ütleme, et sa tunned, et sa sündisid automehaanikuks. Sa ei tea, miks sa masinaid nii väga armastad, aga no armastad. Ei ole meie asi küsida, miks täpselt, pigem oleme salaja kadedad, et keegigi täpselt teab, mida ta elult tahab.

Aga raisk, kui sa ütled avalikult iga kord kellegi teise lapsi kohates, et “oi, mina enda omi küll ei vaktsineeri, sest see tekitab ju autismi”, peaksid sa olema valmis oma seisukohta ka põhjendama. Kusjuures kõige rohkem ongi selliseid raudkindlaid ja võitlust väärt (aga teaduslikult tõestamata) ideid just noortel emadel* – või siis on asi selles, et neil hormoonid möllavad, ja seetõttu on just nemad kõige altimad ükskõik mis teemal võitlusse viskuma, teised usuvad vaikselt omaette. No nagu ehk mäletate, meil oli siin see teema rasedusest ja alkoholist – arstid ütlevad, et üks lonksuke veini vahel harva on pigem kasulik, aga ikka on terve hulk emasid, kes leiavad, et üldse ei tohiks juua, kasvõi selle pärast, et on oht ikkagi kogemata endale pudel sisse keerata**.

Alkoholi puhul tundub see üsna loogiline, sest kõik suitsetamise ja alkoholiga seotu on meil ju tugevalt stigmatiseeritud (olen näinud äärmiselt tugevaid reaktsioone ka e-sigareti teemadel ja inimesi, kes väidavad, et selle lõhn, st veeaur, ajab neil südame pahaks). Täna aga lugesin artiklit selle kohta, et keegi oli kogemata varastanud auto, kus oli ka väikelaps – ja terve hulk inimesi hakkasid rääkima, et mis ema see küll selline on (ilmselt oli tegu selgeltnägijatega, kes teadsid, et lapse jättis autosse ema, mitte isa) ja et nemad ei teeks MITTE IIAL nii hirmsat asja, st ei jätaks iialgi last üksi autosse. Kuna ma alles eelmisel nädalal lugesin midagi sarnast USA kontekstis (Petrone vist kirjutas sellest), siis hakkasin mõtlema.

Kui lähtuda sellest, kui palju juhtub autoõnnetusi (ja et enamus neist juhtub siiski liikuva autoga), on hoolimatus ju pigem see, et laps üldse kuskile KAASA VÕETI. Äärmiselt hoolimatu lähenemine, mis kõik oleks võinud lapsega tee peal juhtuda. Enamus õnnetusi juhtub küll kodus,aga kui magav laps poest leivatoomise ajaks hoopis turvahälliga kodus koerapuuri pista ja igaks juhuks korgid välja lülitada (no et elektripliidist või arvutist tulekahju ei algaks), peaks see kõige ohutum variant olema. Walky-talky võib ka olla, aga muidugi puurist väljaspool, lisaoht, teate küll.

Aga okei, ütleme, et viga on juba tehtud ja see hoolimatu naine, kes selle lapse välja pressis, on elu õie teda ohustades juba mööda tiheda liiklusega teid mingi ime läbi elusalt poe parklasse saanud. Nüüd laps magab (sest raske uskuda, et ärkvel laps autosse jäeti). Kui väljas on enamvähem keskpärane ilm (mitte liiga külm, ega mitte liiga palav) ja auto pole päikese kätte pargitud, on temperatuur seal üsna mõistlik. Lisaks ütleb minu loogika, et tõenäoliselt juhtub liikuvate objektidega rohkem õnnetusi. St tõenäosus, et autole keegi sisse sõidab, on väiksem kui tõenäosus, et ema turvahälli kandes komistab, et keegi teine talle käruga sisse sõidab, otsa jookseb vms. Kui keegi autole otsa jookseb või käruga sisse sõidab, ei juhtu lapsega midagi – kui emale otsa joostakse ja laps maha kukub, on natuke teine lugu. Poes on müra, pisikud, ere valgus, inimesed, keda see laps närvi ajab (ja kes Ämeerikamaal võiks seepeale püssiga valimatult kõmmutama kukkuda) jms hirmsad asjad. No kas ei tundu, et statistiliselt on sellel lapsel natuke turvalisem autos magada, kui emaga poodi kaasa minna?

Mina isiklikult leian, et emad TUNNEVAD siin, et “küll ma alles kaitseksin/kontrolliksin/aitaksin”, aga ei MÕTLE. See on kontrolli illusioon. Emadele tundub, et nendega on lapsel alati kõige turvalisem, kuigi nende mõistus peaks neile ütlema, et tegelikult tuleb siiski ette olukordi, kus see nii ei ole. Või olukordi, kus see pole (enam) vajalik. Aga mõistus on vait, sest emade sisemine vajadus lapsi elus hoida õuverraidib ajutegevuse. Minu oma näiteks tõsimeeli vihastas minu peale, kui ma põhikooli lõpus naerma hakkasin, kui ta klassiõhtule kaasa tahtis tulla. Ja ega ma ei heida seda ette, ta oli lihtsalt pühendunud ema. Lihtsalt kui kutsikas liiga palju rabelema hakkab, võtab suur koer natuke karmimalt hammastega kaela pealt kinni ja raputab natuke korralikumalt – kuni titt on piisavalt suur, et eest ära joosta. Ja ühel päeval see kutsikas uriseb vastu ja jookseb. C’est la vie. Mis ei tähenda, et me peaksime sisemisele ahvile järele andma. St igaüks nunnutab oma last muidugi nii palju, kui vähegi tahab, aga hiljemalt selle koha peal, kus teisi paika panema hakatakse, võiks ju selle “no mina olen parem lapsevanem, sest” äkki ära lõpetada, kuni jutt täiesti subjektiivsetest emotsionaalsetest otsustest käib?

* nagu “väikeste lastega emadel”, mitte nagu”emadel, kes pole eriti vanad”

** Ma nüüd ei võrdle lapsi koertega, vaid emasid koeraomanikega – mina koeraomanikuna soovitan ka kõigil oma koer ära kastreerida/steriliseerida, et kutsikaid vältida, kuigi enda oma on steriliseerimata. Sest enda kohta ma tean, et ma ei unusta teda jooksukaga välja, ei võta teda sel ajal poodi kaasa jne, ja tema kohta ma tean, et ta kuulab ka jooksuka ajal sõna, ei ürita ära joosta, laseb ligi ainult paaril kindlal päeval jne – teiste inimeste ja koerte kohta ma ju seda ei tea, küll aga tean, et on palju lammastest koeraomanikke. Nii et saan igati aru, et ka emad võivad lähtuda liivakasti ääres omandatud teadmisest, et on palju lammastest emasid, nii et targem kohe must-valgelt rääkida, sest hallist nad nagunii aru ei saa.

20 kommentaari

  1. Autosse lapse jätmine on ohtlik seetõttu, et autos saab hapnik otsa, kui mootor ei käi ja aknad on kinni. Laps võib ära lämbuda, kui liiga kauaks šoppama jääda. Või näiteks tuleb toit üles ja laps lämbub oma okse sisse, aga lapsevanemal pole sellest õrna aimugi… või vahetevahel harva plahvatavad autod “lambist”… jne. Elada on sitaks ohtlik, ma ütlen.

    • Seda hermeetilist autot tahaks kohe näha…

      • Sellega saaks ehk mööda merepõhja Hiiumaale sõita, kui käbens teha.

  2. Kas kellelegi veel tundub, et joonealune märkus on kuidagi vale kohe külge lingitud ?

  3. A noh omamoodi stiilne oma argumente tugevdav möödavaat asjaolust, et autol uksed jahti ja võtmed ette jäeti…

    • Ma ei rääkinud ka sellest konkreetsest loost ju, vaid pidevalt kuuldud kommentaaridest selle kohta, et ikka jube hülgamine on laps korraks autosse jätta.

      • ma vist selles vanas teemas juba rääkisin, rents =)
        Küsimus ei ole faktides, küsimus ei ole selles, kas auto on hermeetiline, millega või kellega teised asjad hullemini kokku võiks põrgata või kui palju autosse magama jäetud lapsi protsentuaalselt hukkub.
        Küsimus on selles, et inimesel on vaja endale kinnitada, et tema on parem lapsevanem ja tema suudab oma last kaitsta.

        Iga pärdik teab, et laps on hirmus tähtis ja emane, kes pole suutnud oma last kaitsta, ei vääri mingit austust.

        http://arvamus.postimees.ee/2728420/aleksei-turovski-vangerdused-loomariigis

        Tsiteerin: “Üks asi on aga kindel: resoluutne emane võib püsida väga kõrgel positsioonil ja olla ülimalt autoriteetne ainult seni, kuni juhtub midagi halba tema noorima lapsega. Kui selline «proua» paavian või makaak kaotab imiku, variseb tema sotsiaalne positsioon põrmu. Tallinna loomaaias intensiivselt ja edukalt paljunevas jaapani makaakide grupis toimus ükskord väga kärarikas ja äge alfaisase vahetus, mille käigus alfaemase umbes nädala vanune poeg sai külma, jäi kopsupõletikku ja suri paari päeva pärast. Vaevu õnnestus meil päästa see õnnetu eksmatriarh lintšimisest. Teised emased murdsid tal käe, rebisid lõhki kõhu ja ainult tänu meie sekkumisele jäi ta ellu. Loom raviti terveks, kuid saadeti Tallinna loomaaiast ära, tagasi teda enam võetud ei oleks.”

  4. “Maailmas on palju asju, mis mind häirivad, aga raisk, ma ütlen teile avalikult, et..” – Rents, sind on nii mõnus parafraseerida, sest oled ülimalt s e l g e jutuga. Nagu antud näiteski koertest ja nende omanikest🙂

  5. /me kukub naerust peaga vastu klaviatuuri.
    saate aru, ma alustasin seda postitust kolmandat korda ja alles nüüd sain aru, et sõna “topis” on seesütlev kääne sõnast “top”, mitte nimetav sõnast “topis”.
    Muidu mõtsin juba, et näe, jälle mingi uus äge släng – minu jaoks on topis = minu jaoks näib ülimal määral jabur nt.

    Postituse sisu kohta: igaühel on õigus olla mõnes asjas loll.
    Igaüks ongi mõnes asjas loll, tegelt =P

    • Nojah, seda ma mõtlesingi, et kui kritiseerida kellegi teise “lollust” (või lollust), peaks olema valmis vähemalt põhjendama, miks enda “tarkus” (või tarkus) parem on. Ratsionaalselt, mitte sellega, et “alati on nii olnud” või “aga sibul ei maitse kellelegi, selle pärast ei tohiks sulle ka maitseda”.

  6. Epp linkis artiklit, kus see USA lapse üksijätmine üsna pulkadeks lahti oli võetud. Lugesid?

    Nad ei jäta seal lapsi üksi koju ka, hetkekski, sest äkki naaber näeb ja kitub ja siis tuleb sotsiaalametnik ja võtab lapse (s.t. vanemlikud õigused) ära. Selle hirmu käes ei ela mitte üksikud jobud kanaemmed, vaid kogu keskklass. Loogikal ega selle puudumisel pole siin mingit rolli. Vanemad teavad, et süsteem ei tööta loogiliselt, seega ei saa ka nemad ise endale lubada loogilist käitumist.

  7. Ma vahel vaatan selliseid kõiteteadvaid emmesid sisemise muigega. Teoreetiline kõiketeadmine pannakse enamasti reaalsuse poolt proovile ning karma kipub viimaks tagumikust hammustama ehk elu on näidanud, et need kes lubavad Mitte Kunagi Nii teha on viimaks olukorras, kus nad oma sõnu söövad.
    Ainus erand näib siin olevat vaktsineerimine kui järgmist juhtumit mitte arvestada
    http://skeptik.ee/2008/05/19/lakakohapuhang-waldorf-koolis/

    • Igal aastal haigestub Eestis vaktsineerimata lapsi, mõnel jäävad tüsistused kogu eluks. Täna on sellest just Õhtulehes artikkel. Kommentaaridest jääb mulje, et vaktsiinivastased on vaimse puudega. Need, kes seal sõna võtavad, võib laias laastus jagada kolmeks:
      a) sada aastat tagasi polnud keegi haige, kõik inimesed elasid kaua ja õnnelikult ning ükski laps ei haigestunud – see seisukoht ilmselt ei vaja kommentaare
      b) selle haiguse esinemissagedus on nii väike, et ma ei pea enda last ilmtingimata vaktsineerima – äärmiselt värdjalik lähenemine. Esinemissagedus on väike, sest teised on vaktsineeritud, nii et enda oma ma ohtu ei pane, sest MINU OMA on ju tähtsam. Aga teie vaktsineerige ikka, et minu omal ohutu oleks. Nad võiksid lapsi lasteaeda ainult vaktsineerimistunnistuse alusel võtta, ökolapsed võiksid kuskil oma aias olla.
      c) Kõik vaktsiinid on tegelikult mürgised. Igal aastal lapsed haigestuvad just vaktsiinide pärast. – Ilmselt on see tõsi. Alati on mingi protsent, kellele vaktsiin ei sobi, kellel see tekitab mingeid tüsistusi jne. Aga tõesti, kumb on parem variant, kas see, et su laps KINDLASTI ei saa vaktsiinitüsistust, AGA on oht, et kümneid kordi suurem protsent lastest sureb hiljem maha. Või see, et mõnel üksikul on tüsistused, aga tuhanded elud on päästetud?

      Lihtsalt mõttemänguna – huvitav, kas mina koeraomanikuna võiksin ka laia naeratusega öelda, et mu koer on vaktsineerimata, sest ma ei hakka ometi teda MÜRGITAMA? Aga sikutage-sikutage seda oksa tal suust, lapsed, talle väga meeldib mängida.

      • Võiks ikka täpsustada, et marutaudi vastu vaktsineerimata ja pole viga küll inimese organism saab hakkama, sest vaktsiini on teatavasti mürk.
        Pärast on artistlik koer ja sellega ei saa ju ometi riskida.

        • Jah, ja kõik ometi pole marutaudi ära surnud, lausa paar ellujääjat on minu teada.

      • Siivutu ääremärkusena ütleksin mina, et maailmale oleks äkki lausa kasulik, kui tuhended lapsed katku ja koolerasse ja leetritesse ja mumpsidesse sureksid. No äkki mitte ainult tuhanded, vaid lausa rohkem kui tuhanded.

        Seni kuni nende matmisega või muul moel utiliseerimisega liialt jamasid ei tekiks ja seni kuni ajakirjandus sellest kuidagi mõnusalt mööda suudaks vaadata, sest ma küll ei viitsiks igast torust kostvaid paanikakarjeid kuulata, et maailmas ei olegi enam 7,2 miljardit inimest, sest jälle suri tuhat eestlast ja 8000 hindut ja 4 hmongi leeprasse või leetritesse või särlakitesse või millessegi.

        • Ehkki eks iga inimese puhul on peale emmede ka igasugused Raja Teeled jne olemas, kellel oleks kahju küll, kui Arnod särlakitesse surnd oleks…nii et muidugi ma PÄRISELT ei taha neile neljale hmongile kurja ju, aga see ei tähenda, et see kasulik ei võiks olla…

  8. E-sigaret võib suht hullult haiseda, kui ntx miski seal sees enne toote lõplikku surma kärssama läheb (küsi teadagi kellelt, mis see täpselt on, aga ta kärssab ja haiseb kui kärsahais kunagi).

    Ja siis on olemas mingid lisanditega õlid, mis levitavad selle lisandi lehka a la mentool ja Parim Pinutagune jne, s.t veeaurule lisaks on seal haisud täiesti võimalikud. Kui konkreetse südame läiget saava inimese naaber või töökaaslane vms mittelähituttav (ses mõttes, et iivelduse all kannataja ei lähe küsima, mis seal haiseb) sellist haisupommi tõmbab, võib mittesuitsetajast läiksüdamelisel isikul jääda tunne, et kõik e-sigaretid on vastava haisuga.

    E-sigaretid pole ju massiliselt levinud miska teadmised nende kohta pole samuti väga laialt levinud. Ja kui nad ei haise, siis ei pane neid ju tähelegi – s.t saab järeldada, et haisevad kõik.😀

  9. Rasedusaegse veinijoomise, vms kohta pole teadlased sugugi ühel meelel, mõni ikka leiab, et isegi need ained, mis seal suurele inimesele kasulikud on, mõjuvad lootele halvasti.
    E-sigarettide kohta on ka juba tõestatud, et neistki eraldub mingeid kantserogeene, haisujutt on küll kummaline.
    Vaktsiinid saavad mürgised olla peamiselt lisaainete tõttu, nendest ainetest seostatakse autismiga just elavhõbedat, mida kuuldavasti vaktsiinides ei kasutata enam. Ei usu, et surmatud või uimastatud patogeenid ise kuidagi mürgisemad oleksid, kui päris haigus. Pigem tasuks uskuda, et autismi või hüperaktiivsuse väidetava levikukasvu taga on moodsad keskkonnamürgid, ftalaadid, parabeenid, muud kenad ained. Aga ühte pisikest sutsu vaimsete häirete tekkes süüdistada ja ära jätta on oluliselt lihtsam kui loobuda deodorandist, juuste värvimisest, uue autoga sõitmisest, kilemähkmetest, plastikpudelis suhkruvabadest jookidest ja meigist.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid