oh häda ja viletsus

Isegi kiunuda ei lasta rahus. Tahtsin sõbrannale kurta, et laristasin pea kogu raha puhkuse ajal maha ja olen nüüd nii vaene-nii vaene, et pean koti kartuleid ostma*, aga selle peale tuli tema ja tõi suure kilekotitäie värskeid kukeseeni. Ma pole küll väga suur seenesõber (kui šampinjonid välja arvata), aga kukeseened lähevad kuidagi alla küll – pealegi oleks patt kurta, kui tasuta toitu koju tassitakse. Nii et praadisin kohvikoorega läbi ja tegin kukeseenepastat. Täitsa hea sai.

Teiseks. Noorus pole sugugi hukas. Täna näiteks nägin poissi, kes ületas nina nutitelefonis sõiduteed – aga hüpitas samal ajal jalaga jalgpalli ka. Pall, telefon ja poiss jõudsid kõik eluga üle. Mõned asjad ei muutu siin ilmas.

Ühikas on ka igikestvalt ühesugune, kui välja arvata, et neil on tekkinud komme korteriustele oma pildid üles panna. Minu meelest päris äge. Üks poiss on pildi peal nii ilus, et kaks korda olen tahtnud koputada ja vaatama minna, kas päriselt elab siin selline. Mitte et ma pinnapealne oleksin. Pealegi läheks see vist juba ahistamise alla. Teised tudengid on ka jätkuvalt armsad. Täna pidin valutava südamega ühe peo laiali ajama (tegelikult nad jämmisid nii megalt, et isegi oleks hea meelega peole jäänud, seal toas on nii kitarr kui trummid), sest kui ikka naabrid magada ei saa, on ka natuke pahasti. Igatahes tuli elanik hiljem sõpradega alla, et neid välja saata, ja käskis kõigil viisakalt head aega öelda. 😀 Kuigi ta on muidugi üldse selline poiss, kes on ilus ja enesekindel küll, aga samal ajal pole el bastardo, vaid korjab näiteks möödudes automaatselt vedeleva kommipaberi üles ja avab koristajatädidele uksi. Meil on selliseid päris mitu, nii et taas, noorus pole hukas, vaid vastupidi, on suisa paljutõotav.

* Sest siis saab ometigi teha praekartuleid, keedukartuleid, kartuliputru või kartulivormi. Eriti uhketel päevadel ehk isegi suppi, kus muuhulgas ka kartul sees. Mul muidu oli isiklik kartulimees, kellele sai helistada ja toodi kott lisatasuta kohe ukse taha, aga avastasin, et number ei ole enam kasutusel. Nii et kui keegi teab mõnda numbrit, kust nii saaks (jätkuvalt Tartus), kuluks hetkel ära küll.

Advertisements

4 kommentaari

  1. Kuidas teil läheb, armsad mükoloogid? Mul läheb töö tähe all.. Ise ma kukeseent kärbsest ei erista, seetõttu metsas end kummargile ei aja, aga marinaad sibulaga vana-aasta õhtul maitseb mmm!

  2. Oh, kukeseened… /nõrkeb

  3. Siis nii jääbki – muusika on minu poolt


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid