Tere-tere. Kas juba vaikselt igatsesite? Mul on selline tähtis jutt, et meil on trennis praegu veel pisut ruumi, nii et kõik, kellel huvi on, on oodatud meiega liituma. Kaljuronimine on selles mõttes täiesti mega ala, et see ei ole ainult niisama lahmimine või kargamine, vaid selleks, et selles areneda, on vaja nii jõudu kui ka tehnikat kui ka mõistust. Ehk siis huvitav on kogu aeg, isegi siis, kui midagi tehtud ei saa. Lisaks treenib see enamvähem kõiki lihasgruppe ja korralikult ka süvalihaseid. Minule on see selles mõttes hullult hästi mõjunud, et varem oli mul pidevalt seljaga jama, aga kuna ronimine treenib selga, on seda nüüd tunduvalt vähemaks jäänud. Ja minu isikliku arvamuse kohaselt annab see üsna hea keha ka.
Treenime me Ülikooli Spordiklubis siseseinal ja selle eest nagu megalt raha ei taheta. Mina ostsin just 120eurose semestripileti (septembrist jaanuari lõpuni), aastapilet on ainult 40 eurot rohkem. Tavainimestele, kes kuu kaupa asju planeerivad, on trenn 40 eurot kuus (üliõpilastele 30), mis ei ole just väga palju, arvestades seda, et trenn on kokku kolm korda nädalas + lisaks saab enamasti pühapäeviti ka trennis käia, kui mõnel treeneril on parajasti võimalik Tartus olla. Kui ei ole, saab pühapäeviti jõusaali ikka, saab ise oma keha nimel vaeva näha. Päris äss diil, eks ole. Eriti ässaks teeb selle diili see, et te ei pea põrsast kotis ostma, vaid kuni 21. septembrini on proovitrenn tasuta. Tulete kohale ja küll me teid mööda seinu üles ronima paneme. Kaasa võtta tuleb ainult hea tuju ja mingid pehmema/õhema tallaga jalatsid. St näiteks ketsid või pehmemad tossud, sest tavaliselt kipuvad tossutallad paksemad olla, aga te tahaks seina ja nukke võimalikult palju jalaga tunnetada. Kohale tulles näete selle ka oma silmaga ära, et ma ei valetanud nende ilusate kehade osas. 😀
Ja ärge minge alpinistide trenni, tulge ikka meie omasse. Okei, see ei ole ka muidugi päris õige. Mõelge pigem selle peale, mis te elult ja trennilt tahate. Mis alpinistidel ja kaljuronijatel vahet on? See vahe on, et kaljuronijad armastavad ronida. Meile meeldib käia väljas ronimas, nii majaseintel kui kaljudel, mäed meeldivad meile ka. Päike paistab, meie ronime, vahepeal sööme võileiba ja õhtul või järgmise päeva õhtul läheme koju ära. Nii et trennis me põhiliselt ronime. Natuke teeme köietööd ka.
Alpinistid on põhimõtteliselt ellujäämismasinad. Nende eesmärgiks on mäetippe vallutada. Aga mägedes on külm ja tuuline ja paha ja lumi läheb jalatsi sisse. Seega koosneb suur osa nende treeningust sellest, et edaspidist ellujäämist tagada. Köietööst, vahejaamade ehitamisest jms. Välistreeningutes joostakse täislastis seljakotiga ringi ning ronitakse puude otsa. Lisaks õpitakse ronima ka, kui muust treeningust aega üle jääb.
Lisainfot ja treeningajad leiab siit. Mina ise olen ronimisest kirjutanud veel näiteks siin.
Pärdikute päevaraamat 