Reklaam-reklaam (tulge mulle seltsi)

10610719_620983698021873_8464310937012094718_n

Tere-tere. Kas juba vaikselt igatsesite? Mul on selline tähtis jutt, et meil on trennis praegu veel pisut ruumi, nii et kõik, kellel huvi on, on oodatud meiega liituma. Kaljuronimine on selles mõttes täiesti mega ala, et see ei ole ainult niisama lahmimine või kargamine, vaid selleks, et selles areneda, on vaja nii jõudu kui ka tehnikat kui ka mõistust. Ehk siis huvitav on kogu aeg, isegi siis, kui midagi tehtud ei saa. Lisaks treenib see enamvähem kõiki lihasgruppe ja korralikult ka süvalihaseid. Minule on see selles mõttes hullult hästi mõjunud, et varem oli mul pidevalt seljaga jama, aga kuna ronimine treenib selga, on seda nüüd tunduvalt vähemaks jäänud. Ja minu isikliku arvamuse kohaselt annab see üsna hea keha ka.

Treenime me Ülikooli Spordiklubis siseseinal ja selle eest nagu megalt raha ei taheta. Mina ostsin just 120eurose semestripileti (septembrist jaanuari lõpuni), aastapilet on ainult 40 eurot rohkem. Tavainimestele, kes kuu kaupa asju planeerivad, on trenn 40 eurot kuus (üliõpilastele 30), mis ei ole just väga palju, arvestades seda, et trenn on kokku kolm korda nädalas + lisaks saab enamasti pühapäeviti ka trennis käia, kui mõnel treeneril on parajasti võimalik Tartus olla. Kui ei ole, saab pühapäeviti jõusaali ikka, saab ise oma keha nimel vaeva näha. Päris äss diil, eks ole. Eriti ässaks teeb selle diili see, et te ei pea põrsast kotis ostma, vaid kuni 21. septembrini on proovitrenn tasuta. Tulete kohale ja küll me teid mööda seinu üles ronima paneme. Kaasa võtta tuleb ainult hea tuju ja mingid pehmema/õhema tallaga jalatsid. St näiteks ketsid või pehmemad tossud, sest tavaliselt kipuvad tossutallad paksemad olla, aga te tahaks seina ja nukke võimalikult palju jalaga tunnetada. Kohale tulles näete selle ka oma silmaga ära, et ma ei valetanud nende ilusate kehade osas.😀

Ja ärge minge alpinistide trenni, tulge ikka meie omasse. Okei, see ei ole ka muidugi päris õige. Mõelge pigem selle peale, mis te elult ja trennilt tahate. Mis alpinistidel ja kaljuronijatel vahet on? See vahe on, et kaljuronijad armastavad ronida. Meile meeldib käia väljas ronimas, nii majaseintel kui kaljudel, mäed meeldivad meile ka. Päike paistab, meie ronime, vahepeal sööme võileiba ja õhtul või järgmise päeva õhtul läheme koju ära. Nii et trennis me põhiliselt ronime. Natuke teeme köietööd ka.

Alpinistid on põhimõtteliselt ellujäämismasinad. Nende eesmärgiks on mäetippe vallutada. Aga mägedes on külm ja tuuline ja paha ja lumi läheb jalatsi sisse. Seega koosneb suur osa nende treeningust sellest, et edaspidist ellujäämist tagada. Köietööst, vahejaamade ehitamisest jms. Välistreeningutes joostakse täislastis seljakotiga ringi ning ronitakse puude otsa. Lisaks õpitakse ronima ka, kui muust treeningust aega üle jääb.

Lisainfot ja treeningajad leiab siit. Mina ise olen ronimisest kirjutanud veel näiteks siin.

66 kommentaari

  1. Aga see ei ole sport ju?

    • Selle koha pealt võib Roland viineripirukat näksida ja heaga vait olla (mul julge plõksida, ta veel nädal aega ära). Kes tahab näha, kas on trenn, peab end kohale vedama ja ise vaatama, mis tunne järgmisel päeval on.

      • Rents, Sinu julgus on põhjendamatu🙂 , kuna juba 16 tundi olen Tallinnas olnud (ei olnud plaanis nädalaks arestimajja sattuda) – see 185 km tundub ikka väga lühikese distantsina nüüd, kuigi aega võtab sama kaua kohalejõudmiseks.

        • Sel juhul ma loodan, et sulle väga maitsevad viineripirukad.

        • Viineripirukad pole mu lemmikud, aga eelistan neid mitte sportlikule tegevusele, ms kannab nime “ronimine”. Täna tegin lihaste trenni sooja (5+ km), et siis homme oma reisi lisa pirukad maha külgedelt saaks nülida trenniga.

          Sa nagu oskad viineripirukaid teha või?

    • “Tere-tere. Kas juba vaikselt igatsesite?” …Parim küsimus üldse!

    • Selles mõttes, et formaat töötab🙂

  2. Lisaks on ronimine ilus. Eriti kui seda teevad ilusad noored mehed / naised. Jooksmine (või, toosama alpinism) ei ole ilus; ka kuitahes kena inimene on sportides üldiselt inetu, mokk töllakil ja rind ripakil; vaadake Sportfotost võistluste pilte. Aga ronides paistab vaatajale ainult ronija trimmis tagument ja lihases jalad. Ning hea ronija liikumine on tõesti nauditav vaadata. Ja kui veel eriti hästi läheb, võib mõne sellise ilusa olevuse trennist lausa endale sebida, eksju.

    • Naised/mehed, mitte mehed/naised. Olgem korrektsed. Kui nägin Sinu sõnumis valet infot, siis andesta.

      Ei ole inetu, miks muidu sülge pritsiva sportlase foto on alati esikaanel? Sest ta annab endast kõik! Kõik, mis on imelik, ei tähenda, et pole korrektne. Nt. täna maandusime ja eestlased vastasid “nägemist” või “head aega”, mina olin esimene, kes soovis neile “head ööd” vist, kuna nad ehmusid ära.

      Ronija tagumik (lõust) sportfotole ju ei kipu või mis? Anna link.

      Hea ronija on roomaja ja usse ei vaata keegi…

      • Häid ronimispilte tehakse ülalt ja lainurgaga. Siis on käte lihased ja hoid kõige paremini näha, lisaks saab näo peale.
        Kuid selleks peab fotograaf ise samuti ronima.
        Pealtvaatajast on (sport)ronija enamasti kõrgemal ja paistab altvaates.

        • Sportronijaid pole siiani olemas, kuna pole tegu sportlastega vaid endistest sportlastest fanaatikutega, kes arvavad, et see, mida nad teevad, on ka sport, ei ole..

          Tervitused AbFabile🙂.

      • Meestest: Jan Hojer, Chis Sharma.

        Üks alasti ronijanna.

        Ja paar ronipiffi: üks ja kaks ja kolm.

        Minu arvates üsna sportlik välimus.

      • “Häid ronimispilte tehakse ülalt ja lainurgaga” …Mulle on sattunud häid kaadreid objektiivi ette ka altpoolt. 11, säri 125, zoom.

        • No aga näita pilte, Dish!
          Mul on natuke Rannamõisa (jää) ja drytoolingu ja Lasnamäe seinaronimise omi, aga silmailu nad eriti ei paku.

        • otsin

      • Rentsi ronimispilt pani mind maailma vaatama uue pilguga.

  3. Alpinismitrenni soovitan siiski proovida, sest siis saab aru, KUI KURADI SITT võib üks trenn olla. Pärast seda on ükskõik mis muu ala puhas luksus. Nõgestes rullumine, kesksuvel, paksu jope ja kolme kihi pükstega – ftw! http://kurinurm.blogspot.com/2011/06/suvel.html

    • Mulle tundus Rentsi kirjeldus alpinismitrennist täiega ahvatlev ja palju huvitavam, kui mingi jõusaal ja seina peal turnimine. Mingi mõte on nagu asjal sees. Näiteks ellu jääda kasvõi.

      Nii et kui ma oleksin 20-aastane, füüsiliselt veidi võimekam ja lisaks natuke koostööaltim, siis ma valiksin iga kell selle rauda täis kotiga jooksmise ja lund täis jalatsid. See kõlab hulga ägedamalt!!!! Muidugi valige see, kui valida antakse. Seda tehes saate äkki isegi päris mäge näha ja näpuga katsuda lausa.🙂

      • Jah, õpid neis konkreetsetes oludes selle varustusega ellu jääma. Et kui Everest Eestisse peaks tulema, on kasud sees😀

      • Päris mäge saab niisama ka katsuda, matkama võib minna igaüks. Kui ikkagi tahta tehnilist marsruuti teha, siis ABC saab selgeks paari päevaga.

        kkps, ei pea olema 20-aastane, võid vabalt olla ka 30+ või 40+ ja alpinismi trenni minna. Meil eelmisel aasta matkal olid grupijuht ja üks teine tegelane julgelt üle 60.

        • Kaur, ole nüüd normaalne ka vahel, palun oma jutuga, et matkama võib minna igaüks. S.o nagu rääkida, et koera võib pidada igaüks, ega siis temaga võistlema ei pea, võib ju õpetada, et annaks käpukest.😛 Muidugi võib, aga kui sa nii ütled, siis sa automaatselt hindad sihtisiku võimeid ja saavutusvajadust nullilähedaseks, isegi kui sa seda välja öeldes seda ei mõtle, vaid lihtsalt veits loll (või meessoost😉 ) oled.

          /30+ ja 40+ ja 50+ inimestel on tavaliselt juba väljakujunenud hobid olemas ja nende kõrvalt on raske uute tegemiste jaoks aega+energiat+finantse leida, selles oli mõte. 60+ vbl jälle leiab uute asjade võlu üles./

        • Ma ausalt ei saa aru, mida sa öelda tahad, see koera-analoogia jookseb ka täiesti mööda must. Koera pidamine ja koeraga võistlemine on minu jaoks nii eri asjad, et ma ei leia nende vahel isegi mingit seost.

          Hobide osas sa aga eksid rängalt, sest ma näen kogu aeg, kuidas mu ümber olevad 30-40 inimesed endale uusi asju leiavad. Ma isegi ütleks, et 10 aastat tagasi (ja 10 aastat noorematel) inimestel nagu polnudki eriti hobisid. Nüüd – kes purjetab, kes ronib mäkke, kes õpib täiesti imelikke keeli, kes sõidab offroadi või korraldab laste robootikaringi – kõik teevad midagi ägedat. Ja need ägedad asjad on külge hakanud täiesti täiskasvanud peast, oma laste ja pere kõrvalt.

        • Vabandust, “eksid rängalt” tuleb lugeda nagu “sinu kogemus erineb minu omast”.

        • Ok, ma veidi kehvalt väljendusin. KUI 30-40-50-aastastel ON OLEMAS hobid, siis nad ei pressi sinna väga uusi enam juurde, sest pole aega ega energiat.

          Ega sa ka vist oma ratta- ja seinaspordi, taevakehade pildistamise jms kõrvale koeraga mondioringi või kitsega agilityt või Siiami tapluskalade aretust või orhideekasvatust (sry, et isiklikuks läksin, oli jah meelega vihje😀 ) või puupakkudest kujude välja saagimist või graffitykunsti või mida iganes veel ära ei mahutaks ajaliselt, rahaliselt ega energiavarude poolest. Seda tahtsingi öelda.

          * Mäe otsas matkamine ja alpinism on minu jaoks nii erinevad asjad, et ma väga seost ei näe neil.🙂 Koera pidamine ja koerasport on palju lähedasemad omavahel minu jaoks. Sest KUIDAS sa pead koera NIISAMA? Sa ju lapsel lubaksid ometi ka ilma seaduse ettekijutuseta koolis ja trennis käia (isegi kui võistlusi ntx ei suuda finantseerida vms), kuidas siis koera ilma hariduse ja hobideta jätad. Ok, kui koeral on tema instinktidele sobiv töö (valvamine (ei võrdu ketis istumisega, eks ole; kariloomad; jaht vm), siis võib ta ilma hobideta elada. Või kui ta on vana või tal on tervisemured (liigesevalu, südamepuudulikkus vms elu kvaliteeti kahandav, kuid kvantiteeti oluliselt mitte vähendav probleem). kuid ka siis mõjub loomale hästi, kui ta aju ärksana hoitakse (vt ntx siia http://www.babble.com/pets/10-brain-games-to-challenge-and-entertain-your-pet/ hämmastavalt paöljud inimesed ei teagi, et sellised asjad on olemas🙂 ) Ega ainult koer ei ole sinu jaoks, sina oled ikka koera jaoks ka ja kui koer on vaid osa sinu maailmast, siis sina oled oma koera (peaaegu) KOGU maailm ja seega on sul veidike rohkem vastutust….

        • Kaur mu arust ise ka päris 15 ei ole enam, saab kuidagi matkatud.

        • P…, ma lähen sel koerateemal alati liiga emotsionaalseks. Sry!🙂

        • Mitu protsenti koertest käib võistlustel? Mul on naiivne arusaam, et koer on eelkõige lemmikloom ja et enamikku neist tõesti peetakse niisama. S.t. kui ma soovitaks sõbrale koera (ma päriselt muidugi ei soovita, kuna ma ei tea neist midagi…), siis ma ei mõtle võistlustele.

          Hobid. Mul on ilmselt liiga palju õnnestunud jälgida, kuidas iti-nohikutest inimene saab. Või siis finants-nohikutest. Noh et alguses ei ole midagi peale töö ja bitinikerdamise või paberimäärimise, aga siis tekib aeg ja raha ja sõbrad ja elu. Ja hobid kaovad ja tulevad ja muutuvad, millal ma viimati seina ronisin?

          Ja kõik algas mu hooletust väitest, et mäes matkata võib igaüks. Mida ma endiselt arvan…

  4. rents, ilmselgelt see ei ole nüüd see, mida sa seltsilise all mõtled, aga sina seesolijana – kas ronimistrenni lapsi ka võetakse? või on lastele lausa eraldi ronimistrenn äkki olemas (äkki sa insaiderina tead)?
    no selistele12-aastastele, kelle jaoks jooksmine on üksluine, pallimäng ei köida. ronimine paistab olevat just selline paras üldfüüsiline ja adrenaliinirikas.

    • Tallinnas jaa.
      “Laste RONIMISAKADEEMIA alustab juba tuleval pühapäeval (7.09.14) kell 12.00 ja 13.30 Lasnamäe KJH-s.”

      Ma ise oma lapsele ronimistrenni põhi-trenniks ei võtaks. Ma ei usu, et ta aasta vastu peaks. Ka ei kujuta ma ette, et laps sealt üldfüüsilist saaks. Kui on fänn treener ja hea metoodika ja teiste laste grupp, siis vbl. Lastel on niigi miljard trennivarianti, stepptantsust suusatamiseni…

    • Tallinnas (ja mõnes väikelinnas ka) on küll lastele eraldi trennid, aga Tartus mitte. Kui on normaalne laps, oleme vastu võtnud küll (ideaalis võiks muidugi olla kaks ühes suuruses last, sest laps ise kedagi ju julgestada ei saa ja sõltub siis kogu aeg sellest, kas kellelgi teisel on aega teda julgestada). 12aastane võiks juba üldises plaanis ju reeglitest aru saada, aga see on selline trenn, kus ei saa eriti end välja elada (eriti kui alguses, kui ei ole selleks veel jõudu ja oskusi), nii et sellisele ülienergilisele ei sobi. Rahulikule lapsele sobiks, aga aktiivse osas arvaksin nagu Kaur, et ta tahab rohkem rahmeldamist ja ei saa ronimistrennist lihtsalt sellist asja kätte, mis talle füüsiliselt vajalik oleks. Ronimine sobib sellistele, kes on võimelised iseseisvalt juba keskenduma ja endale ise eesmärke seadma.

      • Tallinnas on küll mõni nii vana laps ka täiskasvanute trennis käinud. IIRC oli see Peedo tütreke, kes seinal mehetegusid tegi.

        Aga ronimine ei ANNA üldfüüsilist, vaid NÕUAB seda. Siin on vahe. Täiskasvanud teevad ronimise ette, taha ja juurde muud – jooksevad võimlevad venitavad ja värki. 12a ei ole selleks piisavalt distsiplineeritud. (Kesse just kirjutas, et üksi jooksma minemine tundub ilmvõimatu.) Tal on vaja üldfüüsilist põhja, ja selleks on vaja midagi muud.

        • Nõus. Mina üldiselt täiskasvanute vahel nooremat kui 15aastast sõelumas näha ei tahaks ka. Kui laps on vanemaga koos, on teine asi, siis tavaliselt see vanem hoolitseb ka tema üldfüüsilise eest.

        • Vanem ei ole teismelise jaoks enamasti autoriteet ja ei suuda hoolitseda. Lapsi (10+), kes oma vanematega koos trenni teeks, on imevähe. Iseasi on maalapsed, kes saavad koormuse lihtsalt kodus töötades kätte. Aga linnavurled tuleb trenni käsutada ja selleks on vaja omavanuseid ümber ja treenerit neid kamandama.

        • Kui lapsele adrekarohket trenni tahta, siis ma võtaks kas mõne kaklemise – neid on miljon erinevat – või MTB.

          (Sry antireklaami eest.)

        • Eiei, ma olen nõus. Seda enam, et täiskasvanud ei tahagi üldiselt lapsi jalgu jooksma. On mõned lapsed, kellele täiskasvanutega koos treenimine sobib (meil ka mõni), aga neid on vähe.

  5. Rentsist on seinaronija saanud? Hea.

    • Rents on aasta aega juba kaljuronija olnud. Kuigi päris kaljut olen ma häbiväärselt vähe katsunud.

      • Kaur versus Roland… Heinaküüni lõõp ei haaku teil kummalgi teemasse. Mina rääkisin Rentsi punaseksvärvitud küüntest pildil.

      • (mu eelmine kommentaar on kustutatud. Vaatame, kaua järgmine vastu peab?)

        • Rents on minu arve pidamisest tulenevalt vaid ainult ühe minu kommentaari kustutanud. Niisama ta ei tee seda. Kahjuks ka kõige paremad eksivad sõnavabadust propageerides…

        • Mina ei tea, millest sa räägid, ma ei kustuta kommentaare ja spämmis ka ühtki ei paista. St kustutan ainult kahte sorti kommentaare. Esiteks neid, kus keegi ütleb “oi, tegin eelmises kommentaaris vea” – siis parandan eelmises kommentaaris vea ära ja sellele osutava kommentaari kustutan, sest mis see ikka risuks jalus on. Teiseks kustutan nimesid sisaldavaid kommentaare olukorras, kus olen nimesid nimetamata postituse teinud, kus kedagi kritiseeritakse – kui ma olen otsustanud nimesid mitte nimetada, siis ma ei taha, et need nimed lihtsalt kommentaarides kirjas oleks. Ei häbene seda ja pole kunagi varjanud. Arvan, et see Rolli kadunud kommentaar oli teine keiss.

        • Keeruline jutt.

    • Ronimine eeldab kõrgusekartuse puudumist ja tugevaid käsi. Muide, Rents, sul on ilusad küüned. Ilmselt oled vamp. Või nõid?

      • Kas ma kuulen pulmakellade heli?:) Nüüd pean ka zuumima Rentsi küüni, äkki polegi küüneseene vabad…

        • Küüni? Et palju seal sel aastal talveks heinu on? Või siiski küüsi?

        • Jah, mu perekonnanimi on hein.

      • Ronivad (või üldse sportivad) tšikid lõikavad oma küünid üsna kärmelt lühikeseks. Ei ole mugav, kui sa nad nuki vastu ära murrad või metsas joostes siniseks peksad.

        • Kuidas metsas küünisid siniseks saab peksta?

        • Varbaküüned tulevad pikemaid distantse joostes paramatult ära. (Muidugi mitte kõik, aga mõned.) Sõrmed sõltuvad spordialast, igasugune seiklus-sport või rattaga sõitmine (=kukkumine) on küüntele vastunäidustatud.

          (Mul pole kunagi pikki küünesid olnud, nii et kui nüüd on tšikk omab päriselt ka ilusate küüntega sportimise kogemust, siis võib mu julgelt ja avalikult pikalt saata. Aga väidet “hakkasin sportima, esimese asjana tuli geelikad pikalt saata” olen kuulnud korduvalt.

        • Ja siit kusagilt läks vahepeal piir, kus küüs/küün vead olid selgelt eristatavad kui naljad, ja kus nad enam ei ole.

        • Minu suur lemmik:

          Ja siit kusagilt läks vahepeal piir, kus küüs/küün vead olid selgelt eristatavad kui naljad, ja kus nad enam ei ole.

          Mitte midagi ei saanud aru.

        • Roland, sa tegid õigekirjavea, teised hakkasid seda osatama. Kui sa aru ei saanud, siis… ee… kahju küll.

        • Mina eeldasin, et siinsed intelligentsed inimesed on nüüdseks juba harjunud minu õigekirjavigadega. Võta näpust, pole vast piisavalt neid teinud…🙂

        • Tšikk:”Mul pole kunagi olnud” – Sa, Kaur paned ikka täie rauaga!

  6. Dish, ei leia pilte?
    Tänane FB foto Lasnamäe seina pealt –
    https://fbcdn-sphotos-c-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xap1/v/t1.0-9/10672356_10152400197802087_5932304958529201528_n.jpg?oh=691dceaa6b3000decbe47584097425b2&oe=5484D199&__gda__=1417913036_6eda92918ba61d4ab0dd1e0641cda258
    – pildistatud ülalt
    – lainurgaga
    – käed
    – ilme
    (Autor tundmata)

    • Võtab tõsiseks. Uurin.

      • Mida sa uurid?
        Pop-spordi fotod tehakse ikka ebaharilike rakursside alt ja laialt. Rulafoto kaks reeglit on “kasuta kalasilma” ja “pildista asfaldi tasandilt”, alternatiiv “pildista posti otsast” – igal juhul mitte normaalselt kõrguselt ja hoidku selle eest, et normaalse või tele nurgaga objet ette ei unusta.
        https://www.google.ee/search?q=skateboard+photography

      • Kaur, Sa vist väga ei jaga piiti?

        Palju trenni oled teinud, et selliseid km aegu jooksed?(uurisin sinu blogi)

        • OMG, profisportlaste vastasseis!

        • Three mountain guides are sitting around a campfire deciding to hold up below treeline, out on the lonesome, each with the bravado for which guides are famous.

          A night of tall tales begins… The first guide says, “I must be the meanest, toughest guide there is. Why, just the other day, an ornery bull elk got loose in Banff and gored six tourists before I wrestled him to the ground by the horns with my bare hands.”

          The second guide, not to be outdone, boasted: “Why that’s nothin’. I was climbing in Skaha walking the trail yesterday and a 15 foot rattler slid out from under a rock and made a move for me. I grabbed that varmint with my bare hands, bit it’s head off, and sucked the poison right out of my arm. And I’m still here today.”

          The third guide remained silent,…

          slowly stirring the coals with his penis.

      • Kaur🙂

        • Roland, ma ei tea, kui siiras su küsimus on, aga ma ikkagi vastan.

          Mu “sportlikku” vormi mõjutab mistahes trennist rohkem see, et ma söön liiga palju ja magan liiga vähe.
          Spetsiifliselt Cooperi testi ajad ei tohiks trennist üldse sõltuda; see peaks olema suht otseselt vo2max mõõtev test.

          Üle-eelmisel talvel ja kevadel viitsisin korralikult trenni-päevikut pidada, see on siin:
          https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0AmmaaSGKc3BLdE1OZ0RJOEpFMWw2dFlJdzVmRXVBaFE&usp=drive_web#gid=0
          Võimalik, et pean sellel talvel kah, kirjuta kaur@obs.ee ja küsi.

        • Tänud lingi eest. Alguses oli keeruline aru saada tabelist, aga Vasaloppet aitas.

  7. Muide, siin inglispäraselt eputlev kellaaeg 12.17 e.l. tähendab, et ma olen oma kommentaari edastanud Eestist keskööl. Aga vb Marokost.

  8. Mingisuguse 12.17 ennelõunase mula asemel näitas mu käekell hetk tagasi konkreetset eestiaega 00.17

  9. […] Siin olen ma kirjutanud alpinismi ja kaljuronimise erinevustest, trenni üldisest korraldusest ja hindadest (hetkel ka tööinimestele 40 eurot kuu, tudengitele 30) ja sellest, kuidas ennast trenni tulles riidesse panna (kata küünarnukid, kata põlved, ÄRA kanna paksu tallaga botaseid, pigem ketse vms, millel on õhuke tald). Täpsem info on kirjas siin. Nii et kui te natuke nagu mõtlete, et see tundub lahe, aga tahaks rohkem teada, siis lugege sealt või küsige siin ja teie küsimused saavad vastatud. […]


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid