ma telekat vaatan ka vahel

The Grand Budapest Hotel on selle aasta film, mida reklaamitakse kui komöödiat. Ma ei saa öelda, et see oleks HULLULT naljakas olnud, aga see oli meelelahutuslik. Mulle meeldis see, kuidas lugu jutustati, mulle meeldis lugu ise ja see oli mõnusalt südamlik ja mõnus vaadata.

Ainus asi, mis häiris, oli ilmselge auk (see pole suurem asi spoiler, sest kõik märkavad seda nagunii niigi) – kogu trall käib vahepeal selle üle, et tähtis dokument on peidetud ühe maali taha, mis on mässitud pruuni paberisse. Nii, kui see paberist välja võetakse, leitakse ka dokument üles. Tegelikult aga oli maal juba varem korra paberist väljas ja rongi seinal, nii et meie armsad peategelased oleksid pidanud dokumendi kohe üles leidma ja oleksid kõik need suured katsumused olemata olnud.

Aga see selleks, meelelahutusena oli film hea ja oli ka selliseid armsaid mõtlemapanevaid nüansse.

Muide, neile, kellele meeldib vigu otsida, pakub see film hulganisti rõõmu, sest seal on palju pisikesi mitteklappivaid asju, mida kohe ei märka. Kasvõi see, et aastal 1962 kasutatakse Heimlichi võtet, mida Heimlich tegelikult alles kümme aastat hiljem avalikkusele tutvustas.  Nii et edu närimisel.

Teiseks töötame Tarmoga jätkuvalt aktiivselt itaalia keele meelespidamise ja vaikse edasiarendamise nimel (kes rohkem, kes vähem), nii et proovime vahel ikka itaaliakeelseid filme vaadata. Viimane oli Il capitale umano  ehk “Inimkapital”(2013). Point on lihtne. Rikas pere ja keskmine pere (täistaunist isaga, ma tundsin filmi vaadates kogu aeg, et tahaks teda rusikaga näkku peksta). Pärast mingit pidu jõuab jõukurite perepoeg vastu hommikut koju, ise maani täis, ja järgmisel päeval selgub, et natuke läks nagu eelmisel päeval nihu. Politsei ja särgid-värgid. Ja nüüd näidatakse seda lugu meile mitme erineva inimese vaatenurgast, ilma et kohe kõike paljastataks. Täiega huvitav oli. Draama küll ja kõmmutamist ei olnud, aga poistel oli ka lõbus seda vaadata. Nii et seda filmi soovitan ma küll kõigil vaadata, kes natukenegi tunnevad, et tahaks midagi, mis pole tavaline Hollywood.