millal mu uus elu algab?

Üks meist kõigist hulga naisem naine kirjutas hiljuti sellest, kuidas ta pidevalt avastab, et elu käib ringiratast. Ja siis, et on otsustanud, et hülgab mõneks ajaks kõik mehed ja pühendub hoopis muudele asjadele. Olulistele asjadele. Iseendale. Elule. Eesmärkide saavutamisele. Tahaks öelda, et aamen ja aamen. Esimene tõsiselt, teine keel põses.

Juba üle nädala valmistusin sel teemal kirjutama, aga kuna see läheb nüüd kokku ühe teise teemaga, millega hiljuti kokku puutusin, on vist aeg seda teha. Mulle nimelt heideti ette seda, et ma tegelen paksude mõnitamisega ja ei mõista, et põhjused, miks inimesed end ei muuda, kuigi see nende tervisele kasulikum oleks, tulenevad tihti väliskeskkonnast, mitte neist enestest. Kuna need on minu jaoks väga olulised teemad (mitte kehakaal, vaid just suhtumine “maailm hoiab mind tagasi” vs suhtumine “homme hakkan heaks”), võiks ju sellest tiba kirjutada. Mitte lootuses, et need konkreetsed inimesed mind vähem värdjaks peaks, sest nad said väga hästi aru, mida ma öelda tahan, selle pärast nad mind tropiks peavadki, aga pigem selle pärast, et neile paarile inimestele, kes veel mind PÄRIS lausdebiilikuks ei pea, oma seisukohti põhjendada. No et nemad saaksid ka oma seisukohti ajakohastada.