anna kannatust

Rents rändib

Kohe kaks suurt muret on mul hetkel. Õnneks annaks mõlemat edukalt relvaloaga lahendada. Kahjuks ei ela me Ämeerikas. Igatahes.

Esiteks. Täiega ajab närvi see, et mõne inimgrupi kehvemate/vähem meeldivate liikmete vastu on nagu okei arvamust avaldada, aga mõned on nagu pühad lehmad. Näiteks et on igati okei öelda, et mulle ei meeldi need geid või kommunistid või sportlased, kes muudkui oma lippudega vehivad, ei istu mulle oma väärtuste aktiivne lehvitamine, inimeses võiks nagu midagi muud peale selle ka olla. Keegi ei mõtle, et ma vihkan kõiki sportlasi, kõik saavad aru, et jutt käib ainult neist, kes igal vabal hetkel teevad facebooki uuenduse teemal “tulin just jooksmast, lähen jõusaali, kõik ilusama keha nimel”. Aga ütle ainult korraks, et “mulle ei meeldi üksikemad, kes oma poja nunnutamisega liiale lähevad, kui pojake 20 on, võiks end natuke tagasi hoida” või “mulle ei meeldi paksud, kes mul rattateel jalus on, kuradi kakukesed võiks kaugemale veereda” – ja kohe on kohal inimesed, kes leiavad, et ma olen hoolimatu, alavääristan üksikemasid ja ülekaalulisi jne. Krt, kui ma omaenese blogis ka ei või räntida ja emotsioone välja elada, kus siis veel?

Teiseks. Mina ei tea, kuidas see Printsess nende lõuna-ameeriklastega mehkeldada viitsib. Nad ei tunne kella ju, hea kui nädalapäevadki meeles on. Üks neist lasi jälle üle mu, kui esimese tapmisähvarduse sai, siis tulid vabandused meelde. Kurat.

Hakake inimesteks, raisk, või kolige kuskile farmi ära. Seal ei pea iial kella vaatama ja toit on sulus kogu aeg ees.

sport

Politseivägivald-politseiriik

politsei

Mul läks oma isiklike tragöödiate taustal täitsa meelest ära kirjutada sellest, kuidas politsei taas punkareid peksis, sama jõhkralt kui tavaliselt. Seekord oli tulemuseks siis 3:0, kõik tänu sellele, et politseinikud, nagu neil kombeks, tegid rämedalt sohki – nemad nimelt olid mängu ajal kained. Aga noh, ütleme pigem nii, et võitis sport. Kõik mängisid suurepäraselt, mõni lihtsalt veel suurepärasemalt kui teised. Ja muide, seekordne mäng tähistas seda, et esimesest politseinike-punkarite vahelisest kohtumisest sai juba 20 aastat mööda. Pikaajalised traditsioonid ja puha.

Fotode autor on Vinni, kes ehk ei pahanda, et ma neid ilmarahvaga jagan.

punkpollveeb_19 punkpollveeb_22

anna kannatust

Mina sellest ebolatüvest aru ei saa

Energiat ei ole, magada võin ka 14 tundi järjest. Jõudu ei ole. Proovisin ükspäev natuke trenni teha ja sõber ütles hiljem vaikselt:”Jube on sind sellises seisus näha. Isegi roppused ei tulnud sul suust välja.” Mingil imelikul põhjusel tasakaalu ka eriti ei ole, liigun vaikselt ja aeglaselt, et kuskile otsa ei koperdaks. Ööd veedan köhides, päeval nii hull nagu ei ole.

Aga teate küll neid “haigusest aukuvajunud silmi”, “täiesti kuivetunud kehasid” jms, mis tavaliselt surmatõbedega kaasnevad? Vat selle osaga ei ole mitte mingit probleemi, sest söön ma jätkuvalt nagu loom. Lootus sellest, et ehk võtan paar kilo haigusega alla, on ammu kadunud, sest just sõin näiteks hommikusöögiks suure kausi pastat, võtsin kaks juustuvõileiba kõrvale ja nüüd mõtlen, et peaks ehk ikka pudingi ka magustoiduks ära sööma.

Kasutegur on null sihukesel haigusel. Kui üldse, siis nii palju on sellest kasu, et annab aega elu üle järele mõelda. Iseasi, kas inimesed peaksid seda tegema, see ei mõju vaimsele tervisele hästi.