Olen juba ammu märganud, et on teatud blogijad, kes iial mu kommentaare ei avalda. Esmalt märkasin seda Egiptuseblogi juures, aga mõtlesin, et ehk on ta blogi ainult sõpradele suunatud ja ta ei tahagi võõraid sinna kommima. Siis märkasin seda katsejänku kaalublogis, et ilmuvad umbes pooled kommentaarid, aga järeldasin, et ilmselt ta lihtsalt vihkab mind. Sest noh, see tundus igati loogiline järeldus (jättes muidugi alles küsimuse, et miks ta pooled kommentaarid siiski avaldab). Merje juures järeldasin seda sama, seda enam, et kõik räägivad, kuidas ta tegelikult pidevalt kommentaare kustutab. Aga nüüd hiljuti märkasin, et Ritsiku blogis ka mu kommentaarid ei ilmu ja siis hakkasin juba kõhklema, sest temaga oleme me ju bestikad tolereerime ju üldiselt üksteise eksistentsi. Nii et blogijatele või internetile ma vist ei meeldi.
Teiseks. Kas teie tutvusringkonnas ajab ka geiteema heterod omavahel tülli? Mina näiteks läksin eile sõbraga raksu, sest ta tuli mulle Facebookis kurtma (ma ei tea, kas ainult mina mõjun talle nii või ta ongi igivinguja, igatahes ta tuleb minuga rääkima ainult siis, kui miski on ta jälle närvi ajanud), et kujutad sa ette, LAPSED NÄLGIVAD ja selle asemel kulutab riik raha hoopis mingite vähemuste probleemidele. Mina leidsin, et esiteks on inimõigused oluline teema ja teiseks kulutatakse raha hoopis rohkem, kui võetakse vastu seadus, et avalikus kohas tohib juua ja siis hakatakse seda jälle ümber muutma, sest AVASTATAKSE, et eestlastel on ikka alkoholiga probleeme (sest näiteks statistika selle kohta, kui palju meil on aastas alkoholiga seotud surmajuhtumeid, ju sellele varem ei viidanud). Tema leidis selle peale, et ma olen lausa uskumatu tropp, kui ei saa aru, et see on ometi riigi poolt selge valik, umbes nagu ema läheks poodi ja ostaks söögi asemel hoopis viina, meie riik on just praegu sama valiku teinud. Kes ära harvab, kui palju haridust selle seisukoha evijal on, võib endale kodus pai teha. Nüüd lugesin internetist artiklit selle kohta, et usklikud võtavad sõna teemal “laps ei saa valida, mitu ema ja isa tal on”, aga keegi ei sekku, kui lapse üks vanematest on joodik või vägivaldne – ja kommentaari, et “parem joodik kui pede”. Vat geidest lapsevanematest ei tea ma midagi, aga mul oli suguvõsas mees, kes muuhulgas müüs näiteks laste margialbumid maha, kui naine talle joogiraha juurde ei andnud. Olen toidupoodi minnes avastanud, et mu vanaisa müüb selle ees meie toole. Ja olen näinud teda aknast sisse ronimas, et meie juures “varusid täiendada”. Kes iganes arvab, et see on kasvamiseks kindlasti elutervem õhkkond kui kahe mehe või kahe naise juures … See eksib, kui ei ole just tegu sellise homopaariga, kes lisaks ka joodikud on. Nii et homofoobidele ma ei meeldi.
Kolmandaks. Ma olen märganud, et mul on ka kohati ikka mingi ultrafeministlik lähenemine. Selles mõttes, et kui on mingid probleemid, mis hõlmavad ka mehi, tundub mulle igati loogiline, et naised lepivad omavahel kokku, mis toimuma hakkab, ja informeerivad mehi. Kes siis saavad vastavalt käituda, et probleem nüüd lahendatud oleks. Nad ju ei tea, mis neile hea on, aga õnneks oleme meie siin ilmas olemas. 😀 Aga vahepeal ma märkan, et meestele miskipärast ei meeldi see lähenemine. Tahavad ise asju otsustada või vähemalt kaasa rääkida. Miks, sellest ma aru ei saa. Neil on ju ka omad plussid, näevad nii armsalt jõulised välja, parandavad asju, teevad purke lahti ja meele heaks.* Nii et osadele meestele ma ka ei meeldi.
Neljandaks (see ei taandu õnneks minu isiklikule meeldivusele või mittemeeldivusele). Saatsin kaks kirja, et küsida, kas inimesed meie ronivõistlust ei tahaks veits sponsoreerida, aga ei saanud kummalegi vastust. Ma saan aru, et firmad valivad hoolega, mida nad toetavad, aga ma eeldasin, et ka keeldumise puhul PR-osakond siiski ütleb seda viisakalt. 
Hea uudis on see, et meil on ka ühiskondlikul tasandil tunduvalt olulisem projekt, seotud puudega lastele treeningvõimaluste loomisega, ja selles osas on inimesed väga toetavad olnud. Mis on väga väga tore.
* Kas ma pean ütlema, et see oli nali? Pean v? Tegelikult mulle meeldib, kui mehed näitavad ise initsiatiivi probleemide lahendamiseks. Lihtsalt kui nad seda ei tee, eeldan ma, et ju ma pean seda siis ise tegema, nende osalusega või ilma. Vahel tundub ilma lihtsamgi.
Pärdikute päevaraamat 
Betteridge’i ajab see pealkiri küll segadusse.
Rents, ma arvan, et Sa isegi ei imesta tegelikult, et teatud blogijad Sinu kommentaare ei avalda. Teravad, vahel lolli inimest alandavad, kommentaarid. Seega iga blogija pühakohus on ennast ja oma lugejaid sõjatari eest kaitsta. Pole nende jaoks tähtis, et Sinu kommentaaris on point sees. Ja selle blogi lugejad (suur osa), millele lubasid varem enam mitte reklaami teha, kindlasti Sinu pointidest aru ei saa.
Küsisin 30 päeva fotograafia väljakutseks ettevõtetelt sponsorlust – arva mitu jah-vastust sain? Ettevõtmine on praegu kogunud üle 150 osaleja, mis on üks suurim blogijate üritus, kuid kahjuks peale ühe positiivse vastuse, sain vaid mõned äraütlemised. Ei saa märkimata jätta, et olen kurb.
PS Mulle meeldib su ultrafeministlik lähenemine. Mis siis, et see oli iroonia, kuid enda kogemustest on naised need, kes panevad maailma ringi käima.
Ja noh. Mingi netiliikumine, milles osaleb 150 inimest, MIKS peaks ettevõte sellist nähtust toetama? Suvalist kassipilti laigib tuhat inimest, suva youtube videot vaatab kümme või sada tuhat, teil on 150…
Ja noh miks mitte. 🙂 Pakun, et asi oli pigem küsijas. Oleksin ma näiteks Mallukas, kirjutaksin seda kommentaari uue õunakese tagant.
Tark inimene õpib. Järgmine kord lähed Malluka juurde jutuga – ettepanek selline, idee & teostus minult ja kommunikatsioon sinult, tulud 50:50.
Kaur, see ei kõla üldse halvasti!
Õunakese teete pooleks?
Mis pooleks. Saaks või klahvigi!
Klahvi saab tegelt veits vähema vaevaga ka – siit: http://kassijaam.eu/jaamaturg/
Võibolla nad eritellimusel teevad õunalogoga ka.
“Küsisin 30 päeva fotograafia väljakutseks ettevõtetelt sponsorlust” – Kuu aega firmadelt sponsorlust nõuda on sama hea kui näoga mutta peksta. Pildistama tuleb hakata ja kõik!
Ammu juba pildistatakse.
Morgie, kolleeg (olen ka ise fotograaf kunagi olnud), kas ei oleks meil sest 5,6 avast ja 125’dik sekundist aeg edasi minna? Digile.
Eesti blogimaailmas on juba aastaid (alates 2008 a septembrist) tasuta olnud Fotojaht, kus selle parematel päevadel on olnud mitukümmend kuni sada osalejat, praegu küll veidi vähem. Nii ei ole see 30 päeva fotoväljakutse sisuliselt ju midagi eriti uut. Fotojahi päevik koos ajaloo ja iganädalaste teemadega on siin http://fotojahip2evik.wordpress.com/
Eelmise nädala teema oli LOOM, sel nädalal TUULINE. Head osalemist kõigile soovijatele!
Vabandust, fotojahtija, ma polnud sellest üritusest varem midagi kuulnud.
See oli selles mõttes iroonia, et ma ei mõtle teadlikult nii, aga tihti nii juhtub ja avastan seda alles poolenisti tagantjärele.
No mina kujutan jälle ette sellise toetuse küsimise teist poolt. Saadad kirja – ettevõttes saab keegi sellised kätte ja loeb. Hämmeldub. Pmst pole ju paha algatus, aga raha meil üle ei ole. Kes peaks selliseid otsuseid tegema? Küsib, leiab kellegi, kes ütleb “saada mulle edasi”. Saaja (teine) loeb, ei oska samuti midagi vastata, ütleb “esmaspäevasel koosolekul räägime sellest”. Aga nädalvahetusel lendab mingi uus sitt ventikasse, esmaspäeval on kõigil muud mured ja nii see ununeb, ei öelda ei ei, ei jaa.
Suurtes ettevõteteks on oma loogika toetuste andmiseks, X aadressilt tulnud imeliku sisuga kiri sellesse loogikasse kindlasti ei mahu. Ma olen nõus, et vastama peaks. Samas olen ma ise ajanud _seestpoolt_ taga kedagi, kes mõnele sellisele pooltuttava saadetud pärimisele vastaks – ja olen näinud, kuidas EI tahata EI öelda. Nii et…
Viisakas ei jätaks firmast miljon korda parema mulje kui vastamata jätmine. Eriti suurfirmast, kellel on olemas turundusjuht ja PR-inimesed.
Jätaks jätaks jätaks. Oled sa mõnd suurfirmat seespoolt näinud?
Teiste mainitud blogijate kohta ei tea, aga mina olen seni kõik kommentaarid avaldanud ja õnneks pole keegi suisa sõimlema kommentaariumis tulnud. Siiski on peale sinu veel paar inimest kaevanud, et neil ei õnnestu mõnikord minu juures kommida ja ma ei tea, miks. Vahel on mõni kommentaar sattunud spämmi, aga mitte alati.
Eelmine kord Kaur ütles sulle, et kommentaar vedeleb spämmis, aga mina ise ei viitsi tavaliselt ütlema tulla. Nii et varem on ka paar korda juhtunud, et läheb kaotsi.
Selle utreeringu järgi hinnates on sul ikka väga sitt elu? 🙂
Elu on tegelikult suurepärane. Ei saa kurta.
Sellist vastust lootsingi! Töötame edasi.
Ma tegin just hiljuti ise ühe purgi lahti. Täitsa ise.
Mis puutub kommentaaride mitteavaldamisse, siis on mul keskeltläbi kaks korda aastas selliseid asju, et wordpress viskab mu kommentaarid spämmi. Nii siin kui mujal. Tavaliselt aitab, kui kaks-kolm wordpressi blogi omanikku mu kommid spämmist välja korjavad, siis hakkavad ülejäänud wordpressi blogid neid ka jälle avaldama. Jne.
Mingi pooleteise aasta eest ma tegelt avastasin, et isegi minu blogil on spämmikast ja selles istub ÜKS kommentaar. Tõstsin ta spämmist välja, aga juba oli hilja – kommentaari omanik enam mind ei kommenteerinud.
Hm, vaja uuesti kontrollima minna.
Kõige vastikum on see, et bloggeri see vidin, mis viimaseid kommentaare kõrvalribal eraldi näitaks, läks katki ja uut pole asemel tehtud. Ngh.
Ma teen tavaliselt kõik ise lahti, eriti pärast ronima hakkamist, sest sõrmejõudu on rohkem. Aga see meepurk on nii kõvasti kinni.
Kui muu ei aita, siis tuleb mõni nuga purgikaane vahele torgata ja natuke kangutada, et õhku vahele lasta ja ikka saab.
Ei, noaga võib see nali juhtuda, et libiseb ära ja peatub näiteks silmas. Palju lihtsam ja ohutum on pudeli/purgiavajaga/tangidega natuke kaant kangutada, kohe on kuulda ja näha, kui õhk sisse pääseb, ja edasi võib juba keerata.
Nuga on küll mitmekülgne riist, aga selliseid trikke palun ärge sellega tehke.
On olemas spets purgiavajad. Meil kodus on.
Aga purgikaas tuleb pärast sellist operatsiooni ära visaa –
– õhku see enam ei pea. Ükskõik kui õrnal sa talle lähenesid.
Ümara otsaga nüri kööginuga, mitte seatapupuss, loomulikult. Töötab küll ja kaaned funkavad ka edasi – mõnda aega.
Juttu on meepurgist. See tähendab, et asi ei pruugi olla vaakumis, vaid kleepumises. Varusta ennast turvakinnastega (saapad, prillid, müts, põll jne ei teeks ka paha ja võta mõni jäigema teraga terav nuga. Löö see kaanest läbi. Korda. Vannu. Kraabi noa pealt mett (noateralt otse lakkuda on ohtlik!) ja ole sellegi pisku üle tänulik.
Või leia mõni mees. Jah.
Ma arvan, et mehe leidmine (vähemalt selleks otstarbeks) on piisavalt lihtne ülesanne. Lihtsam, kui muud soovitused. 😀
Kruupink on ka juba leiutatud.
Kruupink?! Ega sa, häbitu naine, seda ometi ise omapead kasutada ei mõtle? Nii keerulise masinavärgi juures on mehe mõistus hädavajalik. Keerad muidu veel meepurgi puruks. Vähe sellest, et naisterahval on vähe jõudu, tal on ka vähe mõistust. Ja lollid olla teatavasti erakordselt tugevad. Punkt.
Hea küll, hea küll…
Tegelikult on leiutatud juba ka selline naiselik hõõrdejõu vahendamise riist, nagu kare kummilapp spetsiaalselt purgikaante lahtikeeramiseks. Asetad kummilapi oma käe ja kaane vahele, võtad kõvasti kinni ja keerad – ja ma pole sellist kaant veel kohanud, mis näsalise kummi veenmisjõule vastu paneks.
Välja näeb nagu mingi pornoatribuut aga töötab hästi. Milleks mulle siis veel…
Jah, ega Sul siis tõesti enam meest vaja ole, kui selline pornoatribuut käepärast. Annan alla.
Kuulsin meeste käest, et pidavat veel mingi trikk McGyveri-teibiga olema . kleebid ühe otsa ringiratast ümber kaane ja muudkui tõmbad.
Ka minu blogger viskab mõnikord “õige” kommentaari spämmikasti. Ning võib juhtuda, et kustutan koos muu prahiga – praegused spämmirünnakud on minu tagasihoidlikus blogis mastaapsed.
Mul on aga ka teemaga haakuv mure. Tahaks mõnele blogijale, näiteks Manjanale (Anonüümsed jutud) aegajalt märku anda, et loen tema jutte ja mõtlen kaasa. Selleks peaksin aga kuhugi mujale logima, sest tema WordPress minu Bloggeri kontot ei tunnista. Taolisi blogisid on rohkemgi.
29 kommentaari sponsoreerimisest (loe: rahast) ja blogi kommenteerimisest. Ja mitte midagi samasooliste abieludest ega ultrafeminismist. Rents, kas su blogil on ikka õige publik ja õiged kommentaatorid? Miks on nad maailma ning kodumaa valupunktide suhtes nii leigad? 🙂
* Mehed otsustavad ise asju küll, aga nad lükkavad oma otsustamised reeglina viimsepäeva laupäeva, nii et selleks ajaks on neil naised juba tuahndeid otsuseid nende eest pidanud ära tegema, et kuskil üldse miski liiguks ja mehed oleks pestud-kustud-kammitud. Ma tglt ka ei tea, kuidas geipaarid hakkama saavad. Sõbrannad otsustavad nende eest või? 😀
Ahjaa. Mm…
Tead, sellega on see asi, et Rentsile vastu vaielda siinkohal pole mõtet, kõik on ju õige ja omalt poolt midagi lisada ka enam ei ole, et siis – vaikimine on nõusolek.
Tundub, et see 2/3 kooseluseaduse vastu olevatest inimestest ongi tekkinud niimoodi, et tolerastid ei viitsinud selle seaduse peale erutuda – normaalne asi, ammu ootasime juu – aga sallimatud aktiveerusid ühe hullu järjekindla torkimise peale. Tolerastid viskasid Varro üllitisi postkastist leides need näpitsaid kasutades prügikasti ja üritasid siis ebameeldivat kogemust võimalikult kiiresti unustada, noh nagu sa kaka sisse astudes üritad selle pigem võimalikult ruttu maha pesta, mitte seda kuidagi jäädvustada, aga sallimatud läksid oma poriste saabastega vehkima. Jne.
Nädalavahetusel tehtud meeleavalduse pildid on nii ilged, et tekib tahtmine silmad peast kraapida. MIS MÕTTES paned sa lapsele kätte õhupalli kirjaga “peded kappi tagasi” ja siis väidad, et “mul pole homode vastu midagi, see seadus lihtsalt diskrimineerib mind.”
Nõutust tekitab ka see, et kooseluseadust seostatakse peamiselt pepuseksiga ja selle vastased peamiselt anaalist, suu vahus, räägivadki. Mis mõttes nagu?
Ma kahetsen praeguseni, et ma Rimi raamatukastist Varro teost kaasa ei võtnud. Äkki keegi vaimupuudeline sai selle sealt omale ja on nüüd andunud jünger ja ainult minu süü tõppu. 😦
Ma tunnen väga vähe samasoolisi, väga vähe ultrafeministe. Aga blogisid kommenteerin ma kogu aeg. Prioriteedid peavad paigas olema!!!
Oota, su tuttavad on puha naised või? Et sa ei tunne samasoolisi? Või kellega samasoolisi, kui mitte sinuga? 😀
“Samasooliste” küsimus vaevab mu mittefiloloogis peituvad filoloogihingekest tõsiselt., Jõudnud olen selleni, et “samasooline” peaks tähendama isikut, kelle sugu on pidevalt sama. S.t isikut, kes pole oma sugu muutnud. Kuidas on cross-dresserite ja transvestiitide jms-ga, ma ikkagi ei tea. Parem väljend oleks selle kohta siiski “püsisooline” vs “muutsooline” ja “kõigusooline” 😀
Aga sa tglt mõtlesid “omasootõmbelisi” muidu, jah? “Omasooihar” kõlab minu kõrvale sügavalt nilbe sõnana nagu oleks tegemist hüperseksuaalsete väljalastega. 😛 Isegi sõnavara ei ole eesti keeles sel teemal olemas, sihuke tabumaailm, mu eesel!!! “Pede” ei ole ju viisakas öelda ja nagunii seostub mul pigem selliste asjadega nagu “autopede” ja “motopede” jms. 🙂
Ja peale Morgie pornoatribuutide on siin ka mingi pornograafia. Nime unustasin ise, aga miks ta mu kustutatud jura (selle esimese) üles viskas, küsi kelleltki teiselt, s.t kustuta ära, palun. 🙂
Mina küll ei saa aru, mida ma nüüd kustutama peaksin.
Rents Sa oled sitt sõber. kkps soovis, et enne tema kaineks saamist tema postituse kustutaksid. Ma võin Sulle tõlkima hakata ;).
Kui ma kirjutan “selle esimese”, ja on kaks korduvkirjet ja üks neist on esimene ja teine neist on teine, siis ilmselgelt on vägagi raske aru saada, et esimene on esimene ja teine on teine. 😀 Eriti kui esimene lõpeb poolelt lauselt ilma igasuguse normaalse pointita… 😛
Aga jah, ma tglt varem juba mõistsin, et sa pole üldse magada saanud ja aru eriti ei saa, mida teised räägivad ja mida sa ise sekundi eest ütlesid. Vaata homme üle, eks 🙂
Ega mina ei käi ometi postituse alt neid lugemas, mul on need teistsugusel lehel. Aga nüüd taipasin. Ja und on mulle tõesti vaja.
Omasooihar – inimene, kes ostab soid kokku? Mingi sorti maaomanik siis? Vabandust, ma ise ka ei saa aru, mida ma teile kirjutasin.
Laim, laim, laim!!! Mina ei vastuta bloggeri vea või mina ei tea mis muu tehnilise vimka eest. Olen avaldanud KÕIK kommentaarid, mis on minu blogisse tehtud. Pole avaldanud ühte rämpskommi mingi kahtlase väljamaise lingiga, aga ilmselt ei saa mind selle eest hukata.
Ära võta siis iskiklikult, kui komm ei ilmu, sest mina komme ei karda. Tahan ise kommid enne üle lugeda kui avaldan sellesamuse rämpsposti tõttu, mis võib muidu eetrisse minna ja viirustega linke levitada. Kuna see on üks kord minu blogis juhtunud, siis ei saaks öelda, et ma üleliia paranoiline olen selle koha pealt.
(Ei taha mingi limane kleepekas olla, aga noh, nii üldiselt ja põhimõtteliselt sa mulle meeldid küll)
No ei ole sa ainus, kes inimestega kooseluseaduse teemadel nugadele läheb. Ma ei ole ühegi hea sõbraga sel teemal otseselt tülli läinud, aga ühe hea sõbrannaga olen homoteemal tuliselt vaidlema läinud küll. Huvitav, et leidub inimesi, kes enda sõnul sel teemal täiesti ükskõikseks jäävad. Täiesti ükskõikseks. Ma ei saa aru, kuidas saab kellegi vaenamine, kottimine ja huiamine kedagi ükskõikseks jätta. Lihtsalt ei mõista.
Sa küll Perekoolis enam ei käi, aga ma käin. Ja ma hoian peast kinni, ega suuda ära imestada (ja ahastada), kui palju on kooseluseaduse vastaseid. On kontingent, kes muidugi seostab seadust pepuseksiga ja räägib, kui rõve ja vale see kõik on. Aga on ka terve armee tegelasi, kes maskeerivad oma homoviha selle taha, et seadus on ikkagi kiiruga tehtud ja ei sobi, kaugendab lapsi nende bioloogilistest vanematest (isadest ilmselt?) jne. Visatakse Postimehe linke, kus võtavad sõna miskid arvamusliidrid, kelle tekst on minu meelest üpris tühi lalin. Üldiselt peidetakse enda sallimatust juriidika taha ja vot see teeb mind nii jõuetuks. Ma ei saa aru, mis inimesed need sellised on ja kuidas tänapäeva Eesti just täpselt seda nägu on.
Siis ma võtsin eile lahti Sven Mikseri arvamusloo ja lugesin, mõtlesin, vohhh kurat, jumala hästi öeldud, ei oska kohe mitte millelegi vastu vaielda ja see arvamus tundus just piisavalt puust ja punaseks, et ka kõige demagoogilisem loll suudaks kirjapandust aru saada. Aga võtad kommentaarid lahti ja tekib jälle siuke tunne, et pole lihtsalt võimalik…
Mingid juristid olid kah öelnud, et kooseluseadus on halvasti õmmeldud. Võibolla ongi. Aga siis võiks pepuseksi asemel sellest kehvast traageldusest rääkidagi.
Räägitakse ka sellest, et paljud teised seadused on esialgu kehvema traageldusega ja hiljem tõmmakse õmblused seadusemuudatustega tugevamaks. Kas meil vähe seadusemuudatusi tehakse? Ometi ei käi keegi sellepärast plakatiga Toompeal vehkimas. Minu arvates kumab selle traagelduse jutu tagant ikkagi homoviha välja.
Kristallkuul, minusugustele teed küll kõvasti ülekohut. Mul ei ole mingit homoviha, vastupidi, mul on homodest sõpru, ma tahan, et nad oleksid õnnelikud ja seega loomulikult ma pooldan homoabilu.
Selle seaduse vastu olen aga kogu hingest mitmesugustel põhjustest, millest kõige olulisem on see, et ta logiseb juriidiliselt igast küljest, millele on ka erinevad juristid kümnetes sõnavõttudes tähelepanu juhtinud. Selline seadus loob homopaaride petliku tunde, nagu oleks nende õigused kaitstud, kuid tegelikult ei muuda peaaegu mitte midagi.
Ja ei saa kokku traageldada midagi, mis on juba eos valedele alustele ehitatud, millest on kirjutanud näiteks Mats Volberg:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kooseluseaduse-poolt-ja-se-650-vastu/
Ma ei näe mitte ühtegi põhjust, miks ei oleks võinud sammukese tagasi teha, seaduseelnõu ümber teha nii, et juristid ütleksid, et jah, see seadus on hea, täidab oma eesmärki ja pakub vähemustele reaalset kaitset.
Kui need kooseluseaduse vastased oleksid SELLELE rõhunud oma plakatitega, siis olekski kõik kõige paremas korras olnud. Aga “ei halvasti õmmeldud seadustele!” või “seaduseloojad kooli tagasi!” või “Enne mõtle, siis kirjuta!” ilmselt ei müüks nii hästi.
Tunnistan, KES-vastastel meeleavaldustel mind plakatiga näha ei olnud ja ega ma poleks sinna oma meelsusega sobinud ka. Kuid ka selle konkreetse seaduse poolt ma meelt avaldama poleks nõustunud. Minu meelest saavad seda sellisel kujul pooldada ainult kas rumalad ja/või pealiskaudsed inimesed või need, kellele on tähtis ainult fassaad ehk see, et homoõigused oleksid näiliselt kaitstud, aga kas ka tegelikult, see on täiesti ükskõik. Kahjuks selgus, et isegi mõtlevate inimeste seas on selliseid väga palju. Mis tekitab väga suurt lootusetust.
Lesbide vastu olla sihuke argument, et nad pole õiget meest lihtsalt tunda saanud; et nad tuleks korralikult läbi tõmmata ja siis läheks ka peas kõik omale kohale.
Ehk rakendaks seda vahelduseks heterote peal…?
😀 See on sul päris huvitav mõte.
Vabatahtlikke läbitõmbajaid on sul pakkuda, Kaur? 😀 Aga sa hoiata neid, et kõik need lesbid on ju karvased ja haisvad feministid, eks! Jumal teab, mis ebolat neilt võib saada. Juuksekatku? Varbavaheseene? Homotolerantsuse? Pärast on ise nakkusohtlikud ja pole mitte midagi teha. Hakkavad kooseluseadust pooldama ja palugu seda või teist jumalat, ei aita miski. 😛
Ma sain mõttest aru küll, aga ei suutnud kiusatusele vastu panna, et veidi algmõtet kommenteerida.
“Mu kommentaariumis räägitakse pidevalt teemast mööda ja mind ei tsiteerita kuskil?” – Aga see ongi just hea! Näitab, et oled lõpuks tegijate klubisse jõudnud, kus ebakindlaid laigitakse, kindlaid toetatakse.
Tegelikult pole ma – dish -üldse selline ülirange kirjandushull, nagu pealtnäha paistab Hoopis leebe.Mõnedega.
Päevalehes on Tuupolev, Õhtulehes Detroit. Kahtlustan, et me Kaur on nende kambakaaslane – tal on sama hea huumorisoon.
Rents, kurivaim, sa oled wordrpressi blogijais üliproduktiivne ja sisukas. Minu poolt pool punkti veel hea eesti keele grammatika eest. Ühesõnga – oled nominant Aasta Blogija preemiale.