minuga see nali läbi ei lähe

Bx4gEwWIcAEtjst

Vahepeal, sellal kui meie kõik siin omi asju ajasime, ilmus üle 77 aasta esimene eestlastele mõeldud läti keele õpik, autoriks Ilze Zagorska. See on tegelikult täitsa kummaline, et eestlased on nii mujale orienteeritud, et Lätist ja Leedust teatakse väga vähe ja ka nende riikide keelte vastu pole erilist huvi. Samas kui inglise ja prantsuse või kasvõi rootsi ja norra keelt õpitakse küll, because that’s where the money is!

Mulle kiitis aga sõber Tauno, kuidas läti keel olevat nii lihtne, et tema sai omal ajal selle paari kuuga selgeks (ja siis õppis veel leedu keele ka otsa), sest “lähinaabritest tahaks ju ikka rohkem teada”. Sellest innustatuna (ja niisama keelehuvilisena) otsustasin endalegi selle raamatu hankida, seda enam, et Riias olevat see ainult kaheksa eurot maksnud. Tõsi küll, Taunts on keeleõpet puudutavas ka lausa hämmastav, nii et endale ma sarnaseid eesmärke ei seadnud, aga mõtlesin, et võiks ju huvitav olla seda sirvida.

Kes nüüd arvab, et seda raamatut lihtne saada oli, see eksib. Raamatupoodides seda veel ei olnud ja ega neid sinna eriti palju ei tule ka, sest eestlaste huvipuuduse tõttu poed seda eriti sisse osta ei taha. Nii et sõber rääkis oma tuttavatega ja ütles mulle, et mingu ma nelja ja kaheksa vahel Keelekeskusesse baltistika osakonda ja saan raamatu sealt. Hiljem väitis ta muidugi, et ta olevat seda ka öelnud, et ma peaksin sinna minema nelja ja kaheksa vahel, LOENGUTEVÄLISEL AJAL*, aga mina jõudsin sinna kella seitsme paiku. Vaatasin, et uks on kinni, aga kõrval, läti keele klassis, toimus parajasti loeng, nii et astusin hoopis sinna.

Ja mida ma näen? Klassi ees seisab TEINE Ilze, kellega mul juba ammusest ajast beef on. Nimelt võtsime me koos visuaalset antropoloogiat ja kui kõik pidid mingit linnaosa kajastama, näitas tema muuhulgas pilti meie kuuridest, öeldes, et mis inimesed need ometi on, kes oma maja kõrval sihukest sara kannatavad. Mille peale mina muidugi ütlesin, et “****, ****, mida sa mölised, see on minu kuur, *****, on sul probleem sellega v?” Õigemini seda ma MÕTLESIN, ütlesin ma hoopis:”Vabandage, need tõesti pisut kõpitsemist vajavad puude ladustamiseks mõeldud ajutised ehitised käivad minu kortermaja juurde ja miskipärast ei ole majaomanik nende esteetilise külje eest hoolitsemisele eriti rõhku pannud.” Aga ta sai aru küll, mida ma öelda tahtsin. Mille peale tema ütles:”No ma ei mõelnudki halvasti, need lihtsalt ei ole just kõige kaunimad.” Ja te kõik taipate niigi, mida ta sellega öelda tahtis, ma ei pea seda tõlkima hakkama. Stand back and hold my drink, this **** is gonna get wild.

Nii et ilmselgelt ei ole me sellest päevast alates mitte sõnagi vahetanud, sest tegu ei ole intsidendiga, mille võiks lihtsalt unustada või andestada. Ma ei ela enam ammu seal korteris, ma ei tea, kas see kuur püstigi on, aga asi on ometi põhimõttes.

Ja nüüd seisin mina ühel pool ust, tema teisel pool – saate aru, see uks oli nagu rindejoon – ja kogu klass oli meie eepilise vastasseisu tunnistajateks. Ta üritas teha nägu, nagu ei tunneks mind ära, aga taipasin kohe, et ta kaalub parajasti, kas peaks mulle kaardikepiga äsama. Ma asetasin juba käe revolvrile, aga siis tuli meelde, et tunnistajate silme ees ikka ei maksa, nii et küsisin viisakalt, kas tulin ehk halval ajal**. Tema leidis, et võiks ehk tõesti homme tagasi tulla. St seda ütlesid tema huuled, MÕTLES ta, et enne sureb, kui minusugune koleda kuuriga kaltsakas*** saab tema käest võtme ta rahva kultuuri juurde pääsemiseks.

Nii et pidin ise binokliga põõsasse varjuma (Tartus on kõigil normaalsetel inimestel jalutama minnes binokkel kaasas, hulga raskem on kesklinnas leida tihedat põõsastikku, kus keegi ei üritaks pidevalt sulle jala peale lasta) ja saatsin ühe seksika meessoost sõbra loengu lõpus raamatu järele. Otse loomulikult ei suutnud Ilze TALLE ei öelda. Nii et nende geniaalsete mahhinatsioonide tulemusel on mul nüüd päris isiklik läti keele õpik.

Kahjuks tundub, et selle hankimine oli siiski kergem kui keeleõpe ise. Ütleme nii, et mulle isiklikult ei tundu see keelena, mis paari kuuga ise külge hakkaks, kui midagi sellist tahate, valiga hispaania või norra. Läti keel on nii segane, et nad isegi ei suuda päris täpselt ära otsustada, mitu käänet neil siis on, viis või kuus või hoopis seitse. Sõnad on meessoost ja naissoost ning omadussõnade käänamine sõltub sellest, kas tegu on määratud või määramata vormiga. Nii et targem on mul vist siiski jätkuvalt oma pingutused prantsuskeelsele magistritööle suunata, kuigi plaan paari kuuga läti keele spetsialistiks hakata tundus nii kutsuv.

raamat

Kasu oli raamatust sellest hoolimata, sest teisipäeval pidime sõbrannale Riia lennujaama vastu minema ja selle käigus hängisime niisama mööda kaunist Lätimaad ja vaatasime, kuidas kõik kindlused, kuhu me minna tahtsime, juba kinni olid. Aga saime läti keeles õlle eest tänada ja raamatut**** loomulikus keskkonnas sirvida. Seegi on väärtus omaette.

* Seda väidet toetab ka Facebooki logi, aga me kõik teame, kui lihtne tänapäeval virtuaalse informatsiooniga manipuleerida on.

** Mitte et see väga vastust vajaks, kui terve klass sind parajasti jõllitab.

*** Seda ei pannud ma isegi pahaks, sest tema nägi välja kaunis ja viimistletud välimusega, nagu alati, ja mina olin just lõpetanud talvepuude kuuri ladumise ning plaanisin samade riietega sealt läbi astuda, enne kui rattaga empsi juurde väntan, nii et “kaltsakas” oli veel pehmelt mõeldud.

**** Siit ei paista, sest see on tumedates toonides, sest ma olen ometi nii incognito, aga tegelikult on ilus ja värviline.

P.S. Ega ma tegelikult ei mäleta, kas see oli üldse Ilze, kes omal ajal mu kuuri kritiseeris. Aga võis vabalt olla!

16 kommentaari

  1. rubriigid: “tartu eri” on puudu

  2. Küll sa ka jaksad neid erinevaid keeli õppida😀

  3. Päris tore, et õpikust juttu tegid. Sai ka kunagi natuke läti keelt õpitud, kahjuks ainult ühe semestri. Tahtsin tookord teise semestri õpiku Ilze Z käest osta (selline klambritega köidetud vihik koos harjutustega), aga siis tuli välja, et keeleõpe on nii salajane värk, et ainult registreeritud tudengid tohivad õpikut omada. Õnneks tundub, et just Tartu Rahva Raamatus on see raamat praegu müügil. Kui sa muidugi just enda oma maha ei taha ärida🙂

    • Ei ole plaanis, jätan endale. Aga ma arvan, et see on nii odav, et suht igaüks jaksab endale seda lubada ka siis, kui tõsisemat keeleõppe plaani ei ole.

  4. Äkki on läti keele kiirel omandamisel eelnev vene keele oskus abiks? Balti keeled on slaavi keeltega ilmselt sarnasema loogikaga kui romaani keeled. Mitte et ma seda teaks, ma pakun ehku peale.🙂

    Igatahes tänu su läti keele jutule avastasin enda jaoks, et on olemas kura keel ehk kurši keel, millel oli 2004.aastal 8 kõnelejat. Ei tea, kes nad on. Filoloogid, kes pole seda sünnipraselt osanud ilmselt vist.Või on need murdekeelt põhikeelena kõnelejad siiski? Sest Vikipeedia ütleb, et ” Kuna ainus kura keelt talletanud kirjalik allikas on 16. sajandist pärinev kura ja läti segakeelne meieisapalve, siis on keele tunnused taastatud suures osas varasema kuralaste asuala kohanimede ning läti, leedu ja liivi keeles tuvastatavate kura keele sugemete abil. Arvatakse, et kura keel kuulus algselt sarnaselt preisi ja jatvingi keelega läänebalti keelte hulka, kuid pikaajalise semgali keele mõju tõttu omandas ta palju idabalti keelte jooni. Pärast keele hääbumist Leedus 16. sajandil ja Kuramaal 17. sajandil jäid mõned selle elemendid püsima substraadina läti keele keskläti murde kurši murrakutes ja liivi murde Kuramaa murrakutes, leedu keele žemaidi murdes, eriti murdeala loodeosas, ning adstraadina (võib-olla ka substraadina) liivi keele Kuramaa murrakutes.”

    • kkps, kui imelikud keeled meeldivad, õpi brainfuck ära.
      http://en.wikipedia.org/wiki/Brainfuck

      Siin sulle väike brainfuckikeelne näide –
      +++++++++++
      >+>>>>++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++
      >++++++++++++++++++++++++++++++++<<<<<[>>>>>>+>
      +<<<<<<>>>>>>[<<<<<<>>>>>>-]++++++++++[-
      >+>+<<>>[<<>>-]+[-][<>>+<<>[-]]<>>[>>+>+<<>>[<<>>-]+[-][<>[-]]<<<<<<>>>>[+++++++++++++++++++++++++
      +++++++++++++++++++++++.[-]]++++++++++-++++
      ++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++++.[-]<<
      <<<<<<<<<>>+>+<<<>>>[<<<>>>-]>.>.<<<
      [-]]<>+>+<<>>[<<>>-]<<[-]>[-]<<<-]

    • kkp, sa räägid siin nii ilusat teooriat, justkui leedukad ja lätlased saavad teineteisest aru. Ei saa. Olen nõuka sõjaväes olnud: hohollid hoidsid kokku poolakate. valgevenelased venelastega, kuigi valgete keel on peaaegu sama kui ukraina.

      • Kaur ütles millalgi hiljuti midagi hulludega vestlemise/vaidelemise mõttetusest. Muidu veel võib nendega suhelda, aga kui nad omi hullusi sinu suhu või kirjesse hakkavad arvama, siis tasub tõesti pageda.

    • Leedulasi, lätlasi ja eestlasi hindas Moskva ainult kahel põhjusel – saksa tähtedega kirjutamise oskus ja pääs Läänemerele.

  5. Minu elamus lätlastega suhtlemisel 1987: Vivat! – Kakoi vivat, oldi algul tõrges. – Saldejumps… Selle peale hakati embama: igauni.

  6. Tere, mu armsad sarvikud. Ma võin siin ükskõik mis nime all esineda, aga olen kogu aeg ikka dish. Või ei ole? Või olen?

  7. Tahaksin Kauri ja Morgiet sama humoorikalt küsida: kus ma olen teid veel näinud? (tunnistan – olen näinud)

  8. Aaataid oli dishi logo siin lilla sarvik Kapsalehega end ei seosta. GB


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid