Karu aru

Viimase nädala jooksul on kaks erinevat inimest mulle öelnud, et nad ei suudaks kahte asja (no ütleme näiteks vene keelt ja raamatupidamise põhitõdesid) korraga õppida, sest nende aju polevat lihtsalt võimeline nii palju informatsiooni korraga vastu võtma*. Erinevad inimesed vajavadki erineval hulgal puhkust, aga see ei tohiks veel sugugi tähendada, et inimene korraga ainult paaris (veel vähem ÜHES) valdkonnas uut informatsiooni vastu võtta suudab.

Te olete kõik vähemalt põhikoolis ja gümnaasiumis käinud. See tähendab, et te olete iga päev järjest istunud geograafias, matemaatikas, eesti keeles, inglise keeles, vene keeles, ajaloos, keemias, füüsikas – ja vähemalt midagi on ka kõige kehvema peaga inimesed suutnud omandada. Ka need, kes pole Pipist kuulnudki, teavad, et Lissabon on Portugali pealinn, mis riigi prints oli Hamlet ja et H2O on meie igapäevane silmapesuvesi. Paljud saavadki gümnaasiumi lõpuks mitu keelt selgeks. Siis lähevad inimesed ülikooli ja õpivad viis aastat eriala nii, et semestris on neil vähemalt viis erinevat ainet ja neid kõiki on vaja paralleelselt õppida. Paljudel vähemalt magistriõppes töö kõrvalt.

No kuidas saab inimene pärast sellist kogemust väita, et tema aju pole lihtsalt võimeline kahte uut oskust korraga omandama? Mitte ainult väita, vaid siiralt uskuda. Kas talle tehti mingil hetkel pärast kooli lobotoomia? Ma ei saa aru.

13 kommentaari

  1. Esiteks vanemaks saades ongi õppimisvõime väiksem, PALJU väiksem. Teiseks on sul töö, tited ja hobid, nende kõrvalt isegi ühe asja õppimine on hea saavutus.

    • Pea iga hobi on juba ise õppimine. Kasvõi aeroobikas parandad ju aktiivselt oma tasakaalu, koordinatsiooni jne.

      Ja ma saan su põhimõttest aru, aga seda imelikum ongi, et seda juttu räägivad inimesed, kes ise on magistriõppe kõrvalt tööl käinud ja sel ajal leidsid aega, et lisaks tööle ka kooliga hakkama saada. Vaevalt, et nüüd paari aastaga järsku õppimisvõime nii järsult vähenenud on.

      • Motivatsioon väheneb ilmselgelt.

  2. AAAaahahahaha, mis krdi inimestega sa suhtled! Mis krdi inimestega sa suhtled?

  3. Mina pole näiteks mitte kunagi suutnud mitut asja korraga õppida. Ometi olen gümnaasiumi lõpetanud medaliga ja jõudnud ka magistrõppessei. Ikka ei suuda mitut asja korraga õppida. Multitasking ei ole minu jaoks võimalik. Üksiti, üksiti, õeke!

    Ekstreem oli see, kui mul olid prantsuse ja hispaania keele tunnid järjestikku. Vot siis ma peksin neis küll seni segast kuni loobiusin hispaania keelest.🙂

    • Mida sa mõtled “korraga” all? Spikerdamise eest said medali või unustasid kõik ära peale ühe aine või mis sai?

      • “Samal ajal” tähendab, ütleme nii, et ühel päeval kirjutad kolm esseed eri ainetes ja teed vajaminevad matemaatikaülesandeid pluss loed kõik vajamineva lamelaste kohta ka läbi. Seda ei ole ma iial suutnud. Ma võisin õppida ühel päeval matemaatikat nädal aega programmist ette ning siis päeva pingutusest puhata ja siis kolm tegemata jäänud kodukirjandit tagantjärele esitada ning siis võtta ette tuhat lehekülge lamelaste koha. Õpetajad oivikute kallal ju väga ei norinud ning kontrolltööd tulevad siiski mingi loogika alusel (meil lambist ei tehtud neid õnneks). Väikse vingumise elas üle ning liiga ripakile ei tohtinud midagi jätta. Ülikoolis oli mul enamuses tsükliõpe (bioloogidel ja geenitehnoloogidel), nii et sellega oli ok.

        Sellise õpiiseärasuse tõttu on mul aga keelte omandamaine jube raske olnud alati ja ma ei oska tglt mitte ühtegi keelt (k.a eesti keel, kus sageli tekivad probleemid, kas autopiloodiga öeldus oli mingi viga sees, hääldusomapäradest – millest R-ga just rääkisime hiljuti – parem üldse ei kõnele). Keelega peab ju järjepidevalt tegelema, mitte nii, et istud korra nädalas maha ja süvened põhjani mingisse loogilisse arutlusse ja ülejäägi aretad selle põhjal ise külge.😀

        • Sa õppisid neid asju siiski paralleelselt, mitte et “enne õpin inglise keele selgeks ja alles siis võtan ajaloo ette” – eksole.

        • No ega need Rentsi tuttavad ka ei pea silmas, et “enne õpivad luuletama ja siis alles hiina keelt”. Nad lihtsalt paralleelselt ei saa luuletamist ja hiina keelt panna, saingi ma arru. Ju siis valesti.

        • No kui sa õpid esmaspäeval luuletamist ja teisipäeval hiina keelt ja kolmapäeval jälle luuletamist, ongi paralleelselt õppimine.

  4. Savi sellest õppimisvõimekusest, aga sul on seal tekstis tärn, mis mitte millelegi ei viita. Kuidas nii saab? Mida see tähendab? Kas mina olen ainuke, kes postskriptumit ei näe? Kas sa mängid meiega mingeid peeni manipuleerimis- ja mõttemänge? Mis toimub?

  5. Mulle küll tundub, et magistrantuur tegi mulle lobotoomia. Pideva prokrastinatsiooni terrori all elamine hävitas mõned ajurakud for sure. Tunnistan, et gümnaasiumis olin ma vaimselt võimekam ja teadsin rohkem fakte kui nüüd pärast magistrit. Ega ilmaasjata ei ole stereotüüp, et doktorid on vähe imelikud. Pikka aega ühes kitsas alas surkides muutuvad inimesed nn “laias haardes” saamatumaks.

  6. Aju ongi kõige kujunemisvõimelisem noores eas ja muidugi on erinevate valdkondade oskustel omad vermimisvanused, mille tagumise künnise ületamisel läheb uute seoste tekitamine kas väga raskeks või isegi lausa võimatuks (nägemine, kuulmine, sotsiaalsus, jalgrattaga sõitmine)


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid