Kuna ma olen juba pea kaks nädalat suutnud oma aega normaalselt hallata, olen ma vahepeal usinalt töötanud ja õppinud, nii et mul pole teile suurt midagi põnevat rääkida. Nii et räägingi hoopis sellest, kuidas selle üdini viljaka maa harimine edeneb. Edeneb suisa nii hästi, et ühel hetkel registreerisin end tagantjärele ka sellisele huvitavale kursusele, kus õpetatakse efektiivsemalt õppima. See põhineb raamatul Mind for numbers, mille hoolikas otsija netist üles leiab, polegi ilmtingimata vaja end kursusele registreerida. Aga iseenesest on täiesti uskumatu, kuidas kõigest nädalaga tekkiski tõesti HARJUMUS õppida, mul pole see varem kunagi niimoodi välja tulnud. Alati on olnud nii, et ma teen vajalikud asjad siis hambad ristis ära ja olen suremas. Nüüd olen ekstra vaeva näinud, et korraga väiksemaid eesmärke seada ja puhkuseks ka aega leida. Nii on hulga lihtsam, ma saan pidevalt oma edust positiivset tagasisidet ja see annab energiat, et edasi pingutada. Ja oma prokrastineerimiskolli on hulga lihtsam kontrolli all hoida, kui tead, et pole iseenda peale pahane, kui õpid kasvõi selle kohustusliku ühe ajaühiku. Kui selle mõttega alustada, on tavaliselt tulemus tunduvalt parem, esimese ajaühiku lõpuks on juba tekkinud huvi ja töötuhin. Nii et sellega on nii.
Viljakast maast veel. Hoolimata internetis levivatest kuuldustest (ja “fototõenditest”) ei ole minu põld veel saaki kandma hakanud. Aga selle üheksa kuuga, mil mõni teine oleks lapse valmis küpsetanud, jõudsin mina arusaamisele, et ehk oleks siiski targem Windows 8 seitsme vastu ümber vahetada. See käis lausa hämmastavalt kiiresti, eks, eriti arvestades seda, et mu sõbrad ütlesid algusest peale, et nemad ei kavatse mulle kasutajatuge mängima hakata. Mitte et ma otseselt kurtnud oleks, Chrome lihtsalt lülitas end täiesti suvalistel aegadel ise välja ja Windows vahepeal otsustas, et ta ei taha enam üldse midagi teha. Näiteks restarti ka mitte, pidin nuppu all hoidma, kuni tuled kustu pandi. Nii et nüüd on mul Seitse ja kõik töötab täiesti imeliselt. LÕPUKS OMETI.
A muidu tegelen talve üle elamisega. Puud on kuuris ja ja kartulid on nurgas ja ootan, et ükskord ometi kevad tuleks. Natuke veel.
Pärdikute päevaraamat 