Ikka räägiks ju õppimisest ja arvutitest

Kuna ma olen juba pea kaks nädalat suutnud oma aega normaalselt hallata, olen ma vahepeal usinalt töötanud ja õppinud, nii et mul pole teile suurt midagi põnevat rääkida. Nii et räägingi hoopis sellest, kuidas selle üdini viljaka maa harimine edeneb. Edeneb suisa nii hästi, et ühel hetkel registreerisin end tagantjärele ka sellisele huvitavale kursusele, kus õpetatakse efektiivsemalt õppima. See põhineb raamatul Mind for numbers, mille hoolikas otsija netist üles leiab, polegi ilmtingimata vaja end kursusele registreerida. Aga iseenesest on täiesti uskumatu, kuidas kõigest nädalaga tekkiski tõesti HARJUMUS õppida, mul pole see varem kunagi niimoodi välja tulnud. Alati on olnud nii, et ma teen vajalikud asjad siis hambad ristis ära ja olen suremas. Nüüd olen ekstra vaeva näinud, et korraga väiksemaid eesmärke seada ja puhkuseks ka aega leida. Nii on hulga lihtsam, ma saan pidevalt oma edust positiivset tagasisidet ja see annab energiat, et edasi pingutada. Ja oma prokrastineerimiskolli on hulga lihtsam kontrolli all hoida, kui tead, et pole iseenda peale pahane, kui õpid kasvõi selle kohustusliku ühe ajaühiku. Kui selle mõttega alustada, on tavaliselt tulemus tunduvalt parem, esimese ajaühiku lõpuks on juba tekkinud huvi ja töötuhin. Nii et sellega on nii.

Viljakast maast veel. Hoolimata internetis levivatest kuuldustest (ja “fototõenditest”) ei ole minu põld veel saaki kandma hakanud. Aga selle üheksa kuuga, mil mõni teine oleks lapse valmis küpsetanud, jõudsin mina arusaamisele, et ehk oleks siiski targem Windows 8 seitsme vastu ümber vahetada. See käis lausa hämmastavalt kiiresti, eks, eriti arvestades seda, et mu sõbrad ütlesid algusest peale, et nemad ei kavatse mulle kasutajatuge mängima hakata. Mitte et ma otseselt kurtnud oleks, Chrome lihtsalt lülitas end täiesti suvalistel aegadel ise välja ja Windows vahepeal otsustas, et ta ei taha enam üldse midagi teha. Näiteks restarti ka mitte, pidin nuppu all hoidma, kuni tuled kustu pandi. Nii et nüüd on mul Seitse ja kõik töötab täiesti imeliselt. LÕPUKS OMETI.

A muidu tegelen talve üle elamisega. Puud on kuuris ja ja kartulid on nurgas ja ootan, et ükskord ometi kevad tuleks. Natuke veel.

Advertisements

138 kommentaari

  1. Sinu jutust võib järeldada, et sa ei taha üldse koolis käia ega õppida. Mis raiskad oma aega siis.

    • Millest seda järeldada võib? Koolis KÄIMISEGA pole mul kunagi probleemi olnud, eksamiteks õppimisega pole mul ka kunagi probleemi olnud – aga eksamiteks õppimine (nädal aega enne eksamit kõik pähe, et see kolm päeva pärast eksamit ununeks) pole minu eesmärk. Eesmärk on süstemaatiline õppimine kogu semestri jooksul, et õpitust võimalikult palju püsimällu läheks. Ja kui väiksena pole seda õpiharjumust tekkinud, on seda väga raske tekitada, isegi kui aine väga meeldib. Nii on mu tavaline õpitaktika olnud siiani “õpi nädal aega nii palju, kui jaksad, siis kuku väsimusest kokku ja ära tee nädal aega mitte midagi, siis korda”, mis annab küll ka tulemusi, aga pole lihtsalt väga jätkusuutlik. Kui mul ainete vastu huvi poleks (mitut asja õpin ma täiesti kooliväliselt), ei suudaks ma sellist asja kuidagi teha.Ja paljude koolis õpitavate asjade puhul on ka kodus nendega tegelemine hädavajalik.

      Näiteks usun ma siiralt, et keeli pole võimalik ainult koolis selgeks saada. Selleks, et neid normaalselt rääkima hakata, on vaja nendega ise süstemaatiliselt ka väljaspool kooli tegeleda, kuigi ametlik asutus annab muidugi hea põhja. Praeguseks võin ma vabalt rääkida nii inglise kui prantsuse keeles ja saan hispaania ja itaalia keeles ka vesteldud. Järelikult aeg siiski vist väga raisatud pole olnud, eks.

      • Miks “nädal rabelen, nädal eirabele” taktika jätkusuutlik pole? Igatahes on see õppimise osas efektiivsem kui enamik inimesi suudab. Muus osas tekib efektiivsus aga koos laste saamisega – enne neid on aega niigi nii palju, et polegi vajadust optimaalselt elada.

        • Asjad saavad tehtud, aga tulemuse saavutamine on väsitavam. Kui kogu aeg natuke teha, tekib parem teadmiste baas ka, aju saab aru, et ma ootangi temalt seda, et ta enamvähem end asjaga kursis hoiaks, mitte kõike ära ei unustaks, et oleks rohkem ruumi mõne nunnu poisi telefoninumbri jaoks.

  2. Kas sa teenid oma “oskustega” arvestatavat raha?

    • Alguses rääkisid tahtmisest õppida ja nüüd räägid järsku hoopis rahast, mis õppimise tulemuseks on. Minu jaoks ei ole hariduse ja oskuste väärtus otseselt rahas mõõdetav, nii et ilmselgelt õpime me erinevatel põhjustel. Mina õpin üldiselt selle pärast, et huvitav on, raha pärast pole mõtet etnoloogiat õppima minna. Aga tõlkimisega teenin lisaraha küll (ilmselt mitte sinu silmis arvestatavat) ja ilma prantsuse keelt rääkimata poleks saanud Prantsusmaal töötada (sealt tulnud paar tuhat eurot pole muidugi ka prantslaste silmis “arvestatav raha”).

  3. Kui õppimine nii huvitav Sinu jaoks on, siis miks on niipalju kirjeldusi molutamisest ja niisama lollimängimisest. Kus on tulemused?

    • Anna andeks, Mimmi, et mul ainult üks magistrikraad on. Loodan, et pole sind sellega liigselt alt vedanud.

      Sellest hoolimata kavatsen edaspidigi niisama molutada ja lolli mängida ka, sest on mänguaeg ja on tööaeg ja mänguaeg on ka tore. Ja vajalik. Et jaksaks efektiivselt töötada.

    • Mimmi, mina näiteks blogin ainult spordist. Blogiväliselt olen keskealine paksu kõhu ja veel paksemate prillidega (-14) nohik-onkel. Blogi EI OLE elu ega ei pea seda ka ausalt kajastama 🙂

      • (rents, firni o-üritusele tuled?)

  4. Krt, nii tahaks midagi kirjutada, aga otsustasin just eile nõmedatega vähem möliseda. Sry, Rents, sa oled üksi. Üksi ja loll ja vaene. Aaaa hahaha.

    • laisk ka, jätsid ütlemata

  5. Magistrikraad, millele pole tõhusat rakendust leitud kõlab nagu raisatud aeg.

    • Ei, magistrikraad, mida omandades on huvitav olnud, kõlab nagu hästi veedetud aeg. Seda enam, et ma olen juba ühte muuseuminäitust kureerinud, st erialast tööd teinud. Mis tõlkes tähendab, et olen oma diplomit rakendanud.

      Võõras blogis mölisemine kõlab nagu raisatud aeg, võiks selle asemel näiteks pea persest välja tõmmata, teleka käima panna ja vaadata, kas “Vaprad ja ilusad” ei alga juba.

      • Ohh… see hobiharidus on nii armas. Ja riik maksab veel kõik kenasti kinni. Ja pärast saab viriseda, et tööd ei ole v. on miinimumpalgaga ja ajalehes solvunut mängida.

        • A vingun ma siin töö või palga pärast v? Kui ei vingu, siis äkki suunad oma jutu kuskile, kus keegi vingub. Praegu on nagu veits kontekstiväline see ila sul.

        • Samamoodi vaatavad USA ja Venemeaa, et see tilluke rahvusriik on nii armas. Mis sest, et mõttetu ja ajutine.

          Päriselt ka. Kui humanitaare ja nende kaudu elavat eestikeelset kultuuri ei oleks, siis ei oleks MITTE KELLELGI meist siin mingit mõtet. Õpime ära mõne rahvusvahelise keele (ehkki Rents on ka siin meist juba ees), kolime kuhugi normaalse kliimaga kohta ja lõpetame selle omariikluse mängimise ära.

  6. Aga äkki mul on huvitav 🙂

    • Mis siis, sa ei teeni ju selle pealt, järelikult on raisatud aeg.

  7. Mulle Sa ei pea midagi tõestama, kui sa pead endale seletama A4 esseega, miks Sa kõrgharidust taga ajad, siis mul on Sust kahju.

    • Mul on sust kahju et sa siin tõmbled… mulle nt oli Rentsi esseest vb isegi kasu. Panin end kah kursusele kirja.

    • Aaa nahui, sa nagu meelega oled loll või kogemata?

  8. Kui inimene peab iseendale! seletama tunniajase monoloogiga, miks ta midagi teeb, siis eneseväljendusoskust pole küll suudetud ei kooli ega ülikooliajaga tekitada. Oled Sa ise õnnelik oma eluga?

    • Ot…kes sul siin tund aega iseendaga rääkis? Ma mõtsin, et a) avalik blogipostitus ja siis et b) vastati sulle. Kust see tund aega üldse?
      Sellepärast ma tainastega ei vaidlegi (enam. eriti). Hakkad suhtlema, hiljem ikka selgub, et ise olid loll, et üldse vastata vaevusid.

      • Mwhahahaha, hea et Mimmil blogi pole (vist? kuigi siis võiks ta omaette mässata)

  9. Kontekstiväline-šmontekstiväline. Kahtlemata taob riik massilises koguses hobiharidust kinni mh. minu maksuraha eest. It’s a fun fun fun.

    • Julgen arvata, et riigile on see ka kasulik, kui inimesed üldises plaanis haritumad on.

      • See on veidi kahtlane väide. Mõningases koguses on vaja ka kraavihalle ja kahuriliha, ja nende üldine haritus ei puhu väga pilli. Püüdsin googlest leida, kas on mingit riigi jaoks ideaalset hariduse jaotust (no nt gauss ümber lõpetamata baka vms), aga ei leidnud.

        Kindel on aga see, et kui sa oleks magistri asemel kolm last teinud, oleks see riigile kasulikum kui sinu kolm keelt.

        • Kaur, kas sa vastandad riigi ja maailma? Maailmale on igatahes kasulik minimaalne iive…ja maksimaalne koostöö sel alal (kolm keelt näiteks on abiks).

        • Eesti kaitsevägi kurdab ka, et ei ole piisavalt haritud sõdureid, nii et tundub, et harimata kahuriliha on neil piisavalt, tahaks haritumaid ka.

        • kkps, riik vs maailm on tavaline “tragedy of the commons”, minul ega sinul pole siin enam midagi vastandada. Igale riigile on kasulik olla suur (rahvaarvult, kulutatud ressurssidelt, tekitatud saastelt). Maailmale tervikuna on kasulik olla väike ja jätkusuutlik ja puhtam.

          Mis keeltesse puudub, siis siin on segadus suurem. Monokultuurne ja ükskeelne maailm on üks äärmus – majanduslikult optimaalne, aga igav. Kõikide dialektide ja suguharude elus hoidmine on teine äärmus, priiskav, aga põnev. Kusagil on kesktee, aga pole kedagi, kes ütleks, kus. Antropolooginna R võiks siin mingit arvamust omada muidugi.

        • Ma siiski kahtlen, kas monokultuurne maailm on majanduslikult optimaalne. Ja kas selle puudujääk just igavus on. 😀

          * Ja, appi!, kuidas ma ei salli seda lähenemist, et maailm läheb nagunii persse ja on seal nii ehk nii, nii et ma ise võin teha seitseteist last ja jätta kõik elektrilambid ööpäevaks põlema ja rallida ATV-ga päevad läbi looduskaitsealadel, sest see ei muuda mitte midagi, sest kõik on niigi perses. Kui see muud ei muuda, siis vähemalt muudab selle inimese elu, kes sellist mõtlemist (teadlikult!) väldib, natuke vastutustundlikumaks ja laiemalt kui oma pe–eaugu peale mõtlevaks. Juba ühe sellise inimese lisandumine on pluss nii maailmale, mistahes riigile (ka sellele, kus see inimene ei ela) ning selle inimese ümbruskonnale, rääkimata sellest, et temale endale…

        • Jah, lokaalsete optimumide leidmine iseenda lähiümbrusest on meeldiv harjutus. Aga ma nüüd ei saanudki aru, kas sa kiidad “kolm keelt, null last, kõik riigi kulul” elustiili heaks või ei?

        • Ma tuletan meelde, et ma siiski käin ise ka tööl ja maksan makse. Mõni maksab makse ja naudib riigi kulul viie lapsega vanemapalka, mõni maksab makse ja naudib riigi kulul kolme keele õppimist (vanemapalka saadakse viimasel juhul tavaliselt vähem aega järjest – ja hobihariduse puhul ei pruugi igakuine summa sugugi kõrgem olla kui sel esimesel). Nii et ma ei näe riigi seisukohast erilist vahet.

        • Hilinenud vastus Kaurile. Minu meelest Rents kasutab kõrgkoolis omandatud teadmisi ja oskusi oma mõlemal töökohal väga aktiivselt. Kõikide enda poolt vallatavate võõrkeelte ja eesti keele oskust samuti.

          Märkusena olgu öeldud, et kui filoloogina kõrgkooli lõpetanu peab lisaks erialale omandama ka oskuse luua ise endale erialane töökoht, siis võiks see olla ka õppekavas. 😛 Ma arvan, et piisab, kui töötatakse erialaseid teadmisi rakendava(te)l ja vajava(te)l töökohal/töökohtadel.

          * Supakate puhul on sihtgrupi keele oskus ilmselt olulisemgi, kui sarja/filmi originaalkeele perfektne valdamine (mis muidugi kahju ei too).

          ** Antropoloogiliste uuringute alased teadmised on ilmselgelt välistudengitega töötamise puhul täiega rakendust leidnud. Eriti õpitud tolerantsus võõraste kultuuritavade suhtes, olgu need nii hullult närvesöövad ja ajakulukad kui tahes. Türklased peavad saama lõpetada ramadaani ja ugandalasel lihtsalt võtabki pool tundi viisakusi, enne kui asja juurde asuda saab. 😀

        • Türklastel on ramadaanist minu arust üsna suva. Ma olin eelmise ramadaani ajal Istanbulis ja elu käis täiega, ei mingit paastu ega värki.

          Aga see point, et laia profiiliga antropoloog-filoloogi jaoks on tutvuste turg laiem kui niisama nohikul, on sul vist õige ja mul märkamata. Ugandas armastavad siis ka mehed kõrvadega? Rents? Kommenteerid?

        • Toitu hindavad nad küll kõik ühtviisi.

        • Ega eestlased ka paastu ei pea, aga lihavõtteid tähistavad ikka. 🙂

      • Julgen isegi arvata, et iga üksikisiku jaoks on kasulik, kui inimesed tema ümber haritud on. Isegi minu jaoks on kasulik, kui on olemas arusaadava sisuga lauseid moodastada suutvad blogijad, kes ei teki mitte mustast pesust ega kaldamudast vaid kõrgkoolides õppimise (mitte käimise) tagajärjel.

        Riigi kohta ma ei oska öelda, sest mine tea mingi abstraktse konstruktsiooni eelistusi. 😛

    • Mina tegin ka endale hobibakalaureuse, mõelda vaid. Õppisin asja, mis mind siiralt huvitas ja mu silmaringi laiendas, sest tahtsin. Ei teinud suuri plaane. Siis panustasin paar aastat erialaselt ja nüüd toon riigile rohkem raha sisse kui erialasel tööl lootagi julgeks. Kes kaotas, kellele ma tünga tegin?

      No selline vastukarva pai on see “m-m-minu maksuraha, MINU!”-argument. Usu mind, see raha läheb veel palju kurvematesse kohtadesse kui hobiharidus.

      • Kõige naljakam on see, et kui sa päris elus kohtad mõnda neist meestest, kes “m-m-m-maksuraha” kokutades kahe käega rinnust haaravad, avastad tavaliselt, et tegu on inimesega, kelle enese panus maksude näol on tegelikult … No ütleme, et mitte eriti suur. Näiteks inimene, kes saab normaalselt palka, aga ametlikult miinimumi. Eks seda, kellel vähe on (nii maksuraha kui isiklikku haridust), häirib kõige rohkem, kui teistele antakse.

  10. Fuhh, sitt! Hea, et sisse ei astund.

  11. Mul tekkis selle peale küsimus, et mitut akadeemilist tööd Rents aastas juhendab ja retsenseerib.

    • Miks see oluline peaks olema? MIKS on oluline, kas ma olen valinud akadeemilise karjääri või teen muu töö kõrvalt vahel erialaseid projekte? Või kui ma neid ka üldse ei teeks, kuidas see teiste perset torgiks? Riigi jaoks peaks võit olema juba kasvõi see, et mul on sihuke küllaltki ohutu hobi, mille tulemusel ma kodus raamatut loen, mitte viina ei joo, nii et statistiliselt on lootust kõrgemale elueale ja pikemale maksumaksmisperioodile.

      Kes tõesti veel usub, et minuvanused 40 aasta pärast pensionile saavad ja siis (kujutate ette, uusi maksumaksjaid ise sünnitamata!) riiki kurnama hakkavad, elavad ilmselgelt mingis roosas ja väga armsas Matrixis.

      • Jälle teed sa humanitaaride klassikalise vea – esitad väite ilma mingi tõestuseta. Joodik sureb vara ja kiiresti, ei kurna riiki ega teisi, ja on riigi seisukohast üsna odav elukas. Just sinusugune – ei idane ega mädane – on see statistiline nuhtlus, sureb aeglaselt, s.t. kulukalt.

        Paluks allikaviiteid või vähemalt pädevat analüüsi, mitte lihtsalt lauseid “lugemine on riigi jaoks võit”.

        • Ehk on minu tutvusringkonnas siis erakordsed joodikud (see on nüüd anecdotal evidence, ma tean), aga suurem osa neist pole oma elus eriti tööl käinud, vaid on juba noorest peast riiki kurnanud. Üks sugulane istus tööpõlgurluse eest isegi kinni. Maksumaksja kulul muidugi, meil juba kord on selline suguvõsa, saaks ainult kuidagi küüned riigi raha taha. Nii et meil teavad nii haritud kui harimatud ühtviisi hästi, kuidas riiki kurnata.

        • Kaur, Rents on küll mitmekülgne ja oivalise multitaskimisvõimega neidis, kuid isegi tema ei suuda lugemist paljude muude tegevustega ühendada. Näiteks ei saa ta lugemise ajal Kauri maha lüüa. Ega isegi tänavalaterjaid puruks loopida. Ei saa ka poest varastada, ilma piletita teatrisse trügida, autot juhtida ja kellelegi otsa sõita. Ta ei saa isegi riigikogujate kohta õelaid kommentaare kirjutada internetis sel ajal, kui ta loeb. Seega näed isegi, kui palju kasu on lihtsalt sellest, kui inimene on hõivatud tegevusega, mida ei saa paljude pahategelike tegevustega ühendada.

          Muidugi ei kaeva ta raamatut lugedes ka kraave, aga kahurilihaks võib ta ka seda tehes vabalt olla. 😛 Nojah, tänavale saab sülitada ka, kui külas olles loeb ja viitsib akna avada (ta oma aknast ei sülita ka meistesülgaja tänavale välja, ümber nurga oleks vaja tatistada 😛 ).

        • Tänavalaterjas on sõna, mis võiks jääda parandamata! (Y)

        • “Laterjas” (laternakujuline) on tõesti hea leid 🙂

        • “Laternakujuline” on “laternjas”, Kaur! Sõnamoodustusel on täitsa kindlad reeglid olemas. 😉

        • kkps, ma püüdsin lihtsalt sõbralik olla, grammatikaüleselt.

        • Aitäh! 🙂

        • Kas äkki võiks “laterjas” olla mingi suupärandus sõnast “lateraalne” ?

        • Taimenimeks sobiks päris hästi. Kõlab nii, et midagi võiks selle taime küljes olla suuremat, õhemat ja töllerdavat. :)Tuules kiikuvad sulghõlmised lehed? http://et.wikipedia.org/wiki/Sulgh%C3%B5lmine_leht

        • Füüsal on selline laterjas taim…

        • Laterjas kõlab täpselt nagu kala. Midagi latika laadset, aga palju … looklevam?

      • Akadeemilisest karjäärist ei rääkinud ma sõnagi. Aga korra aastas ei tohiks ju olla väga kurnav mõnele opossumile veidi oma väärtuslikke teadmisi ja kogemusi edasi anda. (Või siis retsensendina neid bashida oma kogemuste ja oskuste baasilt).

        • Aa, ma eeldasin, et süsteem on ülikoolis ühesugune, aga ehk käivad teil IT-osakonnas asjad siis teisiti. Meil võetakse väljastpoolt ülikooli inimesi retsenseerima-juhendama ainult siis, kui professoritest-doktorantidest keegi mingil põhjusel ei sobi või sellel mitteakadeemikul just konkreetse teemaga (ka akadeemiliselt) tugev seos on. Nii et meil on juhendamine ja retsenseerimine akadeemilise karjääri osa.

        • ma oletan, et üks põhjus on see, et humanitaarias üldiselt on raske akadeemilisi töökohti saada, need on täis ja seal olijad on huvitatud selle näitamisest, et nad saavad ise kõigega hakkama. Niipalju, kui ma ITst olen kuulnud, on seal vastupidised probleemid – katsu sa kedagi õppejõuks leida, kui tasuvamaid pakkumisi on kõik kohad täis. ja siis tuleb akadeemilisi ülesandeid vahel ka autsaideritele anda.

  12. Mõni ülikool tõesti ei ole endasse sulgunud ja iseennast taastootev mikromaailm vaid eelistab juhendajate-retsensentidena just väljaspoolt kooli pärit inimesi, et nii ütelda “uusi tuuli” ka puhuks.

    • Nagu ütlesin, mina olen tuttav ainult oma osakonnaga, vabalt võib olla, et ka Tartu Ülikoolis on teistes osakondades teised kombed.

    • IT Kolledž ei ole ülikool!

    • Üks kutsekaharidusega lontrus ei ole päris õige mees rääkima AKADEEMILISEST karjäärist ja haridusest, mida antakse päris Ülikoolis. Rentsi puhul siin on jutt juba kahest magistrikraadist.

      • Ei ole veel tähele pannud, et keegi ITK akrediteeringu oleks kahtluse alla seadnud või sealse bakakraadi kehtivuse vaidlustanud.
        Miks ITK-s ei saa magistriõpet teha… sellega on selline “armas” lugu, et “päris” Ülikoolid ei taha seda hästi lubada. Kardavad, et meelitatakse väärtuslikud (pearaha!) magistrandid üle.
        Mis magistrisse puutub, siis ma panin hetkel tõesti TLU magistri “on hold”. Kuidagi palju mula oli… ja vähevõitu sisu.

      • Mul on ka kutsekaharidus, mis siis. Mõni mees ei vaja kõlavaid kraade, et oma ego upitada. Pealegi kui juba kutsekaharidusega teenib rohkem, siis why bother?

        • Siin oli vist point selles, et kutsekaharidusega inimene ei peaks ehk teiste akadeemilist tegevust naeruvääristama. Või ehk peaks kah, vaba maa.

        • to Rents – Rents, Sa võid omale kolmanda magistri ka hankida, targemaks sa sellest nkn ei saa.

        • Tean, et sul on neid haridusega seotud asju vahel raske hoomata, nii et selgitan. Kui inimesed midagi juurde õpivad, siis nad just nimelt saavadki selles konkreetses valdkonnas targemaks, ükskõik, kas sellega ka diplom kaasneb või õpitakse näiteks vanaema juures moosi keetma.

  13. Kõrged mõtted, need on puhas möga,
    pole ilu ilma rahata.
    Söö ja sigi, sarvevahet süga,
    ega elult muud ei taha ka.

  14. Tartus on ju kõik ennasttäis hipid. Siuke “open you eyes. let me tell you how things work” tüüpi snoobid. Igasugused niisama targutajad ja know-it-all’id on nõmedad.

  15. #Siin oli vist point selles, et kutsekaharidusega inimene ei peaks ehk teiste akadeemilist tegevust naeruvääristama. Või ehk peaks kah, vaba maa.#

    Ega ometi keegi Rentsi akadeemilist tegevust ei naeruvääristanud? Nagu ma asjast aru sain, siis ta ju ei tee akadeemilist karjääri.

    • Tegevust-tegevusetust, poteito-potaato. Point jääb samaks – inimene, kes ise on kah-koolis baka teinud ja seejärel magistriõppe pooleli jätnud, ei peaks ehk teistele õpetama, mida nad peaksid/ei peaks tegema.

      • Ega ma õpetagi. “kah” või mitte “kah”, vastavad teadmised olid mul enamalt jaolt juba enne kenasti olemas. Natuke süstematiseerimist ja mõne pisikese lünga täitmine ei teinud sugugi paha.
        Vastava “paberi” omamine ei tee ka otseselt liiga, kuigi erasektor sellest suuremat ei hooli. Kui planeeriksin “hiilgavat” “karjääri” riigiameti IT-juhtimises, siis tundub TLU IT-juhtimise magister lausa hädavajalik paberike olevat. Aga õnneks ma midagi nii koledat teha ei taha.
        Aga kui see kool nii kehvake on, miks siis “päris” ülikoolid nii kangesti kardavad, et kui ITK-sse magister tuleb, siis see võtab nende kallihinnalised kraadiõppetudengid ära, mis 🙂

        • Ma ei ole IT-inimene ja ei oma sinu kooli osas tegelikult mitte mingit arvamust, Julia viskus lihtsalt džotile, nagu oleks sinuga abielus või midagi. Mina ajan nagunii oma rida, üritasin talle vihjata, et pole äkki mõtet minu oma blogis mulle kellegi teise kaitseks näkku hüppama (et mitte üht teist hiljuti samas olukorras kasutatud väljendit laenata) hakata, kui isegi hästi aru ei saa, mida öelda tahetakse.

        • Siiras hariduspoliitiline küsimus – kas kraadiõppetudeng on millegi poolest väärtuslik? Kas riik maksab nende pealt rohkem peamaksu või on annavad magistrand/tid ülikoolile prestiiži juurde või veel midagi muud?

        • ITK on akadeemilisusest väga kaugel. Täpselt sama tasemega paberit on väljastanud ka Võruma Kutsehariduskeskus Väimelas. Ja faktide täpsustamiseks mainime siinkohal ära, et need koolid ei anna mingit bakat, seetõttu ei saa selle kehtivusest või kehtivuse kaotamisest rääkida. Asjaolu, et nimetatud asutuste diplomiga on lubatud magistrantuuri astuda, on üks seadusest tulenev eritingimus (RakKKS § 15 2 lg 5) samas on rakenduslikul kõrharidusel mitmeid erinevusi bakalaureuseõppest.

          Sinu väide, et päris ülikoolid ei luba ITK-sse magistriõpet on naiivselt lapselik lalin. Siin ei ole mitte mingit pistmist lubamise või mittelubamisega, lihtsalt see kool ei ole päris ülikool. Ülikool on Eesti Vabariigi seaduste kohaselt koht, kus toimub kõrghariduse andmine KÕIGIL KOLMEL kõrharidusastmel, st. seal peab olema ka doktoriõpe. TLU on vähemalt formaalselt nendele tingimustele vastav, kuigi kvalitatiivse taseme üle võib vaielda.

          Rents on humanitaari kohta väga hästi hakkama saav, ei kirjuta ajakirjandusse nutulaule, kuidas riik tema haridust ei väärtusta ja teeb selle asemel ise midagi reaalselt ära, isegi erialaselt. Aga nüüd tuleb mingi poolharitlane ja arvab, et teab akadeemilisusest kõike ja rohkem veel, ning kukub õpetama. Eesmärgid on erinevad, mõne jaoks võibki haridus olla õpetlik hobi, teise jaoks tühi paber, kolmanda jaoks karjäärivõimalus. Igasugu ‘õpetajaid’ on niigi palju, mine aja seda oma asja edasi milles sa osav oled ja ära mölise siin teiste hariduse üle.

  16. Ja ma lihtsalt leian, et inimesest kes on ülikooli ära lõpetanud JA tegtuseb õpitud erialal oleks VIISAKAS (mitte kohustuslik!) kord aastas ennast kokku võtta ja mõni tema kitsal erialal tehtav diplomitöö juhendada v. retsenseerida. Päris suure tõenäosusega on ta tööalaselt oma asjaga süvitsi läinud ja teab ehk isegi tsimmaruukene rohkem ühest ja teisest kui antud alamala põhialuseid ülikoolis õpetavad õppejõud. See oleks nagu ühiskonnale natuke tagasi andmine.
    Iseasi on muidgi siis, kui tegemist on sellise kummalse alaga, kus päris elus ja erialaselt justnagu midagi ei toimugi ja kogu ala “elu” keerlebki ainult (päris)Ülikooli seinte vahel.

    • eks neid ühiskonnale tagasi andmise võimalusi ole mitut sorti. vaevalt Rents selle näitusetegemisega miskit erilist teenis (kui üldse midagi), ma arvan, et oma erialal päris või peaaegu heategevuse korras tegutsemine on sama hea panus kui ülikooli raames (eriti kui sinna kõrvalisi juhendajaid eriti ei taheta). samamoodi on nt ilukirjanduse tõlkimisega – tõlkijal oleks äraelamise mõttes mitu korda tulusam tarbetekste tõlkida, aga vahel ajab missioonitunne väärtkirjandust tõlkima, mis siis, et selle puhul tuleb aastahonorar ühe-kahe kuu honorari suurusjärgus ja järelikult tuleb seda teha sellest ajast, mis rahateenimisest üle jääb.

  17. “Ei peaks teistele õpetama, mida nad peaksid tegema” – see käib tegelikult iga haridustasemega või suvalise kraadiga või kraadita inimese kohta. Kellegi asi pole õpetada teisi inimesi elama, vähemalt täiskasvanuid mitte.

    • Eks me kõik tahaksime, et teised inimesed ei astuks sama sita sisse, kus me ise juba ära käisime. Ainuke jama õpetamise juures on see, et õpetada tasub vaid sellises võrmis, mis õpetatavat kaasa mõtlema paneb. Muidu see ei olegi õpetamine, vaid lamisemine. S,t õpetamise võiks defineerida selle järgi, kas õpitav midagi ka õppis. 😀

      • Jah, masinakirjutajat minust ei oleks saanud… Võrm!!! (Y)

      • Tõotan, et edaspidi vähemalt pooltel juhtudel loen enne postitamist läbi, mida olen kirjutanud. ” Õppija õppis”, sest õpitaval, näiteks teadmisel, et magistriõpe on masohhism, on raske midagi õppida. 😛

        • See muidugi oleks subjektiivne teadmine ka, minu jaoks on kool vägagi nauditav, ega ma muidu siin nii kaua passinud poleks. Huvitav on lihtsalt.

        • Yo.
          Sõnastus on muidugi tähtis – aga ka kaks magistrikraadi ei anna inimesele rohkem õigust teisi elama õpetada, kui baka peale pidama jäämine. Loomulikult ei anna bakapidurdus samamoodi eeliseid kahe magistri ees.

          Igaüks on oma elu ekspert.

          Samas, inimese mureks oli vist hoopis, et üks siin saab maksumaksja kulul kõrghariduse ja siis ei anna ühiskonnale midagi tagasi. Vot seda asja võiks regullida seadusega. Nt et kui saad Eesti maksumaksja kulul kõrghariduse, siis pead sellel erialal nii- ja niipalju Eestis ja/või Eesti jaoks töötama, kusjuures siin peab ka valik, jääma, et kui inimene tahab kohe peale ülikooli lõppu Austraalia miljonäriga abielluda, siis võib ta sunnismaise töö asemel oma õpingute kulud Eestile tagasi maksta ja kõik oleksid õnnelikud.
          Kuniks seda seadusega reguleeritud ei ole, seniks ei olegi kellelgi midagi kobisemist.

        • krt, komavigad

        • Jah ja loomulikult ei saa selliseid seadusi teha tagasiulatuva jõuga, see oleks alatu. Ja üsna loogiliselt peaks siis riik olema võimeline inimesele vastavaid töökohti tagama, või kui ei ole, siis ei tohiks ka “tagasiandmist” nõuda. Vms. Jne.

        • Siis PEAD sa sellel erialal ka tööd saada saama, ja see võib olla veidi raskendatud 😉 Aga muidu on ideel jumet ja tuletab meelde ühte teist aega, millest sa ilmselt mäletad rohkem kui ma – seal lausa suunati subjekt kuhugi vastavale objektile tööle. Oled produkt – produtseeri!

        • Kusjuures praegu tundub täiesti loogiline, et paremate õpitulemustega tudengid suunataks õpsiks linnadesse, kus nad saavad täiskoormuse ja elavad kuidagiviisi ära. Eriti arvestades, et neil on linnas suurem tõenäosus papihunnikule mehele minna ja tema kulul elada! Maale suunatud rumalad ja laisad “deelised” ja “tseelised” seevastu saavad seal vähem koormust, rohkem ellujäämisõppusi kartuli ja küpsetusmargariini peal (Kaurile infoks, et s.o odavam kui tavaline, teised vast teavad seda niigi 😀 ), aga see-eest juurvilju kasvatada ja joodikutega lapsi teha.* Täiesti tänapäevaselt kõlab! Kapitalismuslikult lausa. Ja pereväärtuseid on ka arvestatud! 🙂

          * Sellise hukatusliku võimaluse nagu kaugsuhe jätame parem kõrvale, eks. Aga, okei, tglt kõlbavad vallaslapsed peaaegu sama hästi riigile kui joodikute omad.

        • Õpsiks linnadesse? Miks just õpsiks? Mu kogemus ütleb, et inimesed lähevad pool-hobi korras õpiks siis, kui muust karjäärist villand on. Aga tihti mitte kooli, vaid miskitesse koolitus-firmadesse.

          Aitäh küpsetusmargariini biti eest, ja ei, ma tõesti ei teadnud.

        • Igaks juhuks mainin, et küpsetusmargariin muuks väga ei kõlba, kui küpsetamiseks, sest ta on maru tahke. Kuuma pudru sisse pandult tekitab siiski tunde, et puder on Millegagi, mitte ainult veega.

          Aa, Rents, ega tulemus pole masohhism. See õpe ise on. Hea omadus on unustada kõik oma oiged magistritöö kirjutamise ajal ja igasugused jamad, mis muudkui siunama panid! Lihtsalt kena, et sul klaas on pooltäis ja mitte pooltühi ning üha rohkem täis on, mida enam aega kaitsmisest möödub! 😀

        • Eiei, ma mäletan väga hästi, kui rõve oli eelmist magistritööd kirjutada. Akadeemik ma tõesti ei ole, sellest ma olen aru saanud, akadeemiliste tekstide kirjutamine on piinamismeetod, võrreldav küünte tangidega väljakiskumisega jne. Aga just ülikoolis ÕPPIDA, vat see mulle tõesti meeldib. Loengus käia, huvitavaid tekste lugeda, teistega sel teemal arutleda jne.

        • Aitäh, aitäh, mul omal vist pole selle margariini ostmise hirmu, aga ma ütlen lapsele igaks juhuks edasi.

    • see käib tegelikult iga haridustasemega või suvalise kraadiga või kraadita inimese kohta – just. mõtlesin juba eile, et “poolharitlaseks” tembeldamine ei aita argumendile kuidagi kaasa, oluline on, mida keegi teeb või mis juttu suust välja ajab, mitte see, mis- või kesasi ja mis haridusega ta on.

  18. Riik ei pea kellelegi mingeid “töökohti tagama” — see on puhas sotsialism.

    • Kui rahvas – ehk rahva esindajana riik – hakkaks kunagi ametlikult tagasi nõudma mingit hariduslikku panust nendelt, kes on saanud tasuta kõrghariduse – siis seesama riik peaks selle panuse andmiseks ka võimaluse looma, pluss muidugi jätma võimaluse ennast sellest lihtsalt vabaks osta. Vastasel korral on tegemist pärisorjusega.

      Üldse Offf vox populi esindajana ei ole antud juhul väga usaldusväärne.Nördinud üksikisik, kelle nördimuse põhjus jääb arusaamatuks, ei saa teiselt üksikisikult rahva nimel mingeid teabetagastusi nõuda. Lisaks, kui oskusteabest teha kaup, siis tuleb selle kauba liisimise tingimused paika panna ammu enne kauba üleandmist – mitte tagantjärele.

      Teisalt, kui Offf ei esine rahva nimel, siis on tegu lihtsalt Rentsi isiklike valikute kahtluse alla seadmisega. Umbes sama, nagu keegi tuleks minuga kurjustama, et miks ma hoian 10 a tagasi ostetud lõngakera riiulis kastis, andku ma see rahvale tagasi parem, kui ma seda ei kasuta.

      Ja kus on siinkohal sotsialism ja kus ei ole sotsialism…?

      • Ic, ic, anonüümne, kui see siin oleks lõustakas, siis ma täiega laigiks su kommentaare. Nüüd poen niisama.

        • See üks anonüümus siin olin tegelt mina, palun väga vabandust. Brauser unustas mu andmed ära. Ülevalpool on keegi teine.

      • Ma saan aru, Morgie-Anonüümne, et Sul on isiklikel põhjustel teatav allergia IT-inimeste vastu, aga püüa sellest üle saada. Kõik ei ole päris sellised. Ja üldiselt võiks haridus siiski anda mingisuguse praktilise väljundi. Just my 2 cents though.

        • 1. Ma ei toimeta tavaliselt kommentaare, aga igaühel on õigus netis kasutada seda nime, mida ta kasutada soovib. Mina tean ka sinu nime ja su laste nimesid ja mida kõike veel, aga ma ei pane neid siia kirja, eks ole. Nii et proovi ka sina teiste kommenteerijate privaatsust austada.

          2. Mis väljundi sinu jaoks baaris õllejoomine annab? Tore on, eks? Sotsiaalne elu ja pingelangus jne. Mõne jaoks jällegi on haridus tore. Sotsiaalne elu ülikoolis ja põnevad vestlused ja targemaks nagu saab ka ja … Selle hariduse realiseerimine oli muidugi ka tore, mulle meeldis väga erialast tööd teha – aga ma ei leia, et ma oleks sugugi kehvem inimene, kui ma seda üldse ei teeks. See, et seda ilmtingimata peaks tegema, on sinu subjektiivne seisukoht.

        • Sina ela oma põhimõtte järgi, mina elan oma. Ela ise ja lase teistel ka elada. Lihtne.
          Pealegi MINGI väljund on haridusel alati, selle praktilisuse astme hindamine on aga alati subjektiivne.

          Mul ei ole IT inimeste vastu mingit allergiat, tunnen umbes poolt tosinat erinevaid väga meeldivaid IT inimesi ja ma tõesti ei saa aru, kust sa sellise seose välja imesid. Ajuvabad oletused teise inimese hoiakute kohta, mida see inimene pole ise mingil moel väljendanud, on tõesti nõme tase.

          Mul on aga üpris suur allergia kõigile kohustuslikuna esitatud põhimõttepakkettide vastu – need paketid on tahtliku lolluse sümptomiteks.

        • Ma ühte totrat it inimest tegelikult isegi tean, kes käis kunagi minu seinal kraaksumas, et evolutsiooni pole olemas, inimesel ja shimpansil ei ole ühiseid esivanemaid ja mina ei tohi mitte telegrami portaali üle naerda. Sa, offf, seesama oledki või? Kui jah, siis on sinu ISIKLIK vimm minu vastu mõistetav, ehkki ei ole VIISAKAS seda Rentsi blogis lahendada.
          Kui ei, siis on ikka väga veider tunne teoreetilise arutelu käigus mingi täiesti võõra ja suvalise offfi isikliku rünnaku alla jääda. Mis siin toimub, tõesti?

        • Issand! Ma tundsin kohe ennast ära. Ma vihastasin aasta tagasi ühe töökaaslase välja, kui ma julgesin mögiseda feissis, et ei tule teie kahte kuud taevasse homme.

  19. Mulle ei meeldi üldse see pidev vastandumine. Vanasti olid filosoofid matemaatikud ja matemaatikud filosoofid. Mõnel õnnestus naisel ta isegi põllule peksta ja sai ka põld haritud, aga kui nad ka seda ise ei teinud, said nad aru, et põlluharimine on ka vajalik. Igaüks võiks ju oma asja ajada ja mitte viriseda selle kallal, mida teised teevad. Davaite žit drušno, teate küll.

  20. Margariin on mürk. Margariin teeb lapsed rumalaks ja kasvatab koerale kaks pead otsa. Niisamuti ka kiirkaerapuder, maisisiirup ja dieetkoola.
    Parem juba searasv ja koduõlu.

    • Morgie, ma mõistan sind! Mulle hakkavad ka need (teispoolsed) ja off–ff—roadid mõjuma. 😀

  21. # Mõne jaoks jällegi on haridus tore. Sotsiaalne elu ülikoolis ja põnevad vestlused ja targemaks nagu saab ka ja … #
    Mulle ka täitsa meeldib. Ma usun, et niipea kui ma endale sellist luksust lubada saan lähen ma jälle kooli tagasi ja räägin Opossumitele natuke sellest, kuidas võib, kuidas saab, kuidas peab ja kuidas ei tohi itte teha 🙂

    • Sellest, kuidas itte teha, võid sa ju rääkida, kui keegi sul seda teha palub. Selles, milliseid valikuid keegi oma elus langetab, kuhu ja kas üldse läheb, ei ole ometigi kellelgi teisel, peale valikute tegija enda, sõnaõigust.

      • Jah, nende kohta võib kõigest arvamust avaldada.
        Ja pealegi on mul naljakas komme inimestesse uskuda. Ma usun, et Rents saab ka kunagi täiskasvanuks ja hakkab korralikuks ühiskonnaliikmeks, võtab pangalaenu, ostab korteri, kasvatab kolme last ja sõidab liisinguautoga 8-5 tööle ja tagasi. 🙂

        • Ja mina loodan, et sina oled edasi traditsiooniline pereisa, kes armastab terve elu ainult oma kallist abikaasat ja kahte, ideaalis kolme last, ning rügab terve elu korralikult tööd teha, kuni ükskord pensionile jääb. Magistriõppe pärast ära muretse, meestele polegi ju Eestis haridust vaja. Päikest!

        • Liisinguauto 8-5? Neid tähistatakse sedasi või?

        • Ta mõtles, et tööl käin kaheksast viieni.

        • Ma tglt sain aru küll, aga veider kirjutusviis vajas kommenteerimist. 😀

      • Aga öösel itt ei tule!!!

  22. # Mina tean ka sinu nime ja su laste nimesid ja mida kõike veel, aga ma ei pane neid siia kirja, eks ole. #
    See ei ole ju mingi saladus. Minu nime leidmiseks tuleb googlesse kirjutada “offf” (oops?!?) 🙂

    • Selles EI ole muide küsimus, mis teid pidi SINU nimi leitav on.
      Mõni objekt sul ümber tiirleb ka? Kirjutiste järgi võiks arvata, et ego on vähemalt planeedi-suurune.

      • Päikesesüsteemis pole piisavalt suurt planeeti, aga DENIS-P J082303.1-491201 oleks päris hea kandidaat 🙂

    • Ma ei ole väitnudki, et see saladus on. Mulle vähemalt pole Morgie nimi ka mingi saladus. Minu nime leiab siit samast blogist üles, see pole ka saladus. Aga kui keegi on otsustanud minu blogis aliast kasutada, siis on teistel inimestel valida, kas austada seda või kasutada ta päris nime kuskil mujal. See on elementaarne internetietikett ja elementaarsetest viisakusreeglitest võiks siin blogis kinni pidada, eks.

  23. #Ja mina loodan, et sina oled edasi traditsiooniline pereisa, kes armastab terve elu ainult oma kallist abikaasat ja kahte, ideaalis kolme last, ning rügab terve elu korralikult tööd teha, kuni ükskord pensionile jääb. Magistriõppe pärast ära muretse, meestele polegi ju Eestis haridust vaja. Päikest!#

    Selles Sa, Rents, eksid ilmselt rängalt 🙂

    • Ega lootmine pole ennustamine, loota võib igaüks just oma südame järgi. Ja eks iga karjane loodab oma lambukesele ikka just seda kõige sobivamat rohumaad.

  24. Rents, mulle meeldib väga protestantlik töömoraal ja kristlik eetika. Inimesed käivd tööl, teenivad raha, ettevõtted on edukad ja siis ma saan neile IT-infrastruktuuri arendamise teenust müüa ja inimese moodi elada 🙂

    • Ütles Jeesukegi ju, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Kui teised inimesed korralikult tööl käivad ja lapsi saavad ning liigselt ülikoolis lulli ei löö, jätkub ehk ühel hetkel veel minugi pensioniks maksuraha.

      • Täpselt nii, Rentsike… lõpuks said õigesti aru. Kõik kes ei ole “tublid töömesilased” ja “usinad mutrikesed” kusagil Suures Süsteemis on minu konkurendid.

        • Ma arvan siiski, et te peaksite naisega kolmanda lapse ka saama. Vanemad on täpselt selles eas, et oleks aeg pesamunaks ja pereelu saaks hoopis uue hingamise ja riik oleks ka tänulik.

  25. Parandage mind, kui ma eksima peaksin, aga kas meie jutt ei olnud siiski haridusest, omandatud hariduse rakenduskõlblikkusest, ülikoolidest, nende poolt antava hariduse kvaliteedist ja muust seesugusest?

    • Ei, meil siin õpetasid kõik lihtsalt üksteist elama, nii nagu parajasti endale toredam tundus. Nii et tuleb tunnistada, et oled medali ära teeninud, kui ainus, kes suudab siin teemas püsida – taevas teab, et selliseid on siin kommentaatorite hulgas liiga vähe. 😀

      • Off, sa pigem kommenteeri “minu põld pole veel..” ALL olevat poolt sissekandest!!!

        • obvious troll is obvious

  26. See, kes viisakaid sõnu ei kasuta, selle kommentaare ei avaldata.

  27. Teema on huvitavaks läinud. Et miks Rents midagi ei tee, miks ta midagi tagasi ei anna ühiskonnale?

    Eelkõige siis tõenäoliselt vaimses mõttes, sest kõik teavad, et füüsiline asjade tegemine teeb tänapäeva globaalse majanduse malli tõttu kõigi elu pikemas plaanis tegelikult hoopis halvemaks – vähendab maavarasid ja suurendab prügimägesid. Seega – miks Rents ei panusta vaimselt, oma heale haridusele kohaselt?

    Murran siin pead, et kuidas ja mida saab vaimselt ühiskonnale tagasi anda.

    Kas kirjutada raamat, mis sisaldaks kasulikke õpetusi?
    Prrrrr! Kohe tuleb meelde, et Eesti kirjastused pumpavad välja 3000 raamatut aastas. Meenuvad maast laeni topitud riiulid raamatupoodides ja pungil laod raamatutest, mida pole suudetud müüa. Veel üks raamat, mida keegi ei jaksa enam lugeda? Palun mitte!

    Aga võibolla kooli otsest õpetustööd tegema?
    Hmmm… Maailm on täis kõrgharitud inimesi, kellel pole tööd. Teadmistega, mida tänapäeva koolides ikka veel visalt pähe taotakse, ei ole võimalik end tulevikus elatada. Igal aastal ei suuda mitu miljonit üliõpilast endale tööd leida. Haritud inimest tuleb ülal pidada rahadega, mis tulevad tegelikult maavarade ekspluateerimisest (riikide sõjalise mõjujõu abil jaotatud piirkondadest).

    Kuidas oleks aga spetsiifilise teadusliku tööga?
    Nojah, sellega ei ole paljud emotsiooni-tädid nõus kuid enamus reaalset “inseneerlust” tehti ära pärast teist maailmasõda. Praegune on tollastele asjadele vaid veidruste lisamine. Otsides tänapäevaste teadlaste panuse kohta, leiab lisaks nutitelefonile ja Spotifyle et:

    (teadlased jõudsid järeldusele), et:
    – mehed suhtuvad tihti laste kasvatamisse kergemalt kui naised
    – ilusatel ja seksikatel naistel on probleeme püksikummi lõtvusega
    – nii suurt suud nagu meil praegu on, ei lähe tulevikus enam vaja
    – tuvid lendavad piki peamisi magistraale
    – suurema tagumikuga naised on tervemad ja elavad kauem
    – pideva alkoholi pruukimise tagajärjel kroonilise alkohooliku aju maht väheneb
    – põllumajanduse kasu on jaotunud ebaühtlaselt
    – lähema saja aasta pärast võib punapäid siia ilma mitte enam sündida
    – naiste parkimisoskused on võrreldes meeste samalaadsete oskustega viletsamad
    – mehed, kes iga päev habet ei aja, saavad suurema tõenäosusega infarkti või insuldi
    – mehed ja naised mõtlevad tõepoolest erinevalt

    Ei suutnud mina praegu leida, kuidas oleks võimalik midagi tagasi anda ega ka meenutada kedagi, kes seda teeks. Lääne maailmaga tundub olevat ikka samuti nagu aafrikaga – mida rohkem anda, seda hullemaks asi läheb. Mida paremaks teha lääne inimese elu, seda rohkem ta raiskama hakkab. Mida rohkem teda ravida, seda haigemaks jääb. Aga ehk oskab keegi siin valgustada? Mõtleme edasi.

    Kuidas saab reaalselt ühiskonnale midagi tagasi anda? Näited, keegi?

    • http://www.wikihow.com/Be-Useful-and-Help-Contribute-to-Society

      Anna verd, kasvõi. Organidoonorlus jne.

      • Hehee, sellega soodustad vaid vanade ja haigete inimeste edasi eksisteerimist. Enamus arstiabi on koormav riigikassale ehk ühiskonnale. Vanad ei sure loomulikku surma vaid neid hoitakse kasututena ühiskonna kulul aastakümneid elus ja vingumas:))

      • Sina, mu andunud ja armastav püsilugeja, tead kindlasti, et ma käin mitu korda aastas doonoriks.

  28. Save the planet, kill yourself?

    • Planeeti pole vaja päästa, sest planeet ei ole ohus:))

  29. Ma olen täna veidi vässu ja tsiteerin pigem klassikuid
    http://www.cracked.com/blog/6-harsh-truths-that-will-make-you-better-person/

    • Hiljaks jäid, ma olen isegi seda oma blogis jaganud ja vist on (ma ei viitsi vaatama minna) ka mu kohustusliku kirjanduse lehel. Olen selle artikliga täiesti nõus.

      Lihtsalt erinevad inimesed ootavad meilt erinevaid asju ja meie ootame erinevatelt inimestelt erinevaid asju. Mina ootan poemüüjalt ainult seda, et ta mu tomateid ei loobiks, tema ootab seda, et ma ei möliseks ja ei kohmerdaks, vaid oma asjade eest maksaksin ja minema läheksin. Mehelt, ülemuselt, alluvalt, sõbrannalt – neilt kõigilt ootan ma midagi tiba enamat, aga igaühelt erineval moel. Ja nemad kõik saavad minult erinevaid asju eeldada ja nõuda. Aga vat blogilugeja või keegi, kellega on paar korda UG-s satutud ühes lauas istuma, võib ju eeldada (ja isegi nõuda), mida ta vähegi tahab, aga kuna ma blogi kaudu elatist ei teeni ja ei kavatsegi seda tegema hakata, on see kõik üks tühi töö ja vaimu närimine.

      P.S. Alles nüüd sain ma aru, mida sa omal ajal oma kommentaariga hullupaneku teemas mõtlesid. Ei ole see iial nii lihtne, kulla sõber, ei ole.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

  • Kategooriad