Vihapostitus (keeleõpikud ei vasta mu vajadustele)

He_must_Study_Hard_by_Fobidik

Äärmiselt oluline teema, eks. Mõtlesin alguses, et peaks ehk inglise keeles kirjutama, sest tõenäoliselt tahab sellist olulist kirjutist, võiks isegi öelda “keeleteaduse tulevast tüviteksti”, näiteks Obama lugeda. Ja siis oleks ju kurb, kui tõlkes midagi kaotsi läheks. Aga alustuseks kirjutan siiski eesti keeles.

Sõber õpib eesti keelt. Sirvin mina siis ta õpikut (“Saame tuttavaks“) ja loen juba kolmandas peatükis lauset “Pere on kodunt ära”. No mida? Ma saan aru, et oma juurtega kursis olemine on oluline, ma ütlen ka vanaema juures vahepeal, et panen kardulad pliita pääle sooja, vahel keedan isegi tuhlid, aga no ma ei pane kirja seda. Tuttavatele, kes keelt õpivad, õpetan ikka korrektset keelt ja noomin neid, kui nad küsilausete lõppu “vä” panevad ja siis ise uhked on, sest räägivad nagu “päris eestlased”. Sa õpid uut keelt, sa ei pea KOHE rääkima nagu mats.

(Ma muidugi mõistan, et panen grammatikale üldises plaanis tiba rohkem rõhku kui mõni teine. Näiteks üks blogija, kes on igasuguseid hullumeelsusi teinud ja siiani mind ainult vahel pead vangutama pannud, ajas mind eelmisel nädalal täiesti närvi, sest oli oma tekstis kasutanud vale prantsuskeelset omastavat asesõna. Kuidas sa kasutad keelt, kui sa ei saa isegi aru, mida mingi asi tähendab ja millele see viitab? Milleks?)

No ja see läti keele õpik, millest hiljuti kirjutasin. See on ilmselgelt mõeldud tavainimestele, mitte süstemaatilistele õppijatele. Või siis ongi see mõeldud ainult abimaterjalideks, st millekski, mis on lisaks õpetajale, kes kõike ise seletab, nii et raamat on talle selles toeks. Lehitsedes olen ma märganud ainult ühte otsest viga (pildspalva tõlkevasteks on pliiats – kuna see on naljakas sõna, on mulle meelde jäänud, et tegelikult tähendab see pastakat), aga mind segab see, et tutvustatakse mingeid grammatilisi konstruktsioone, ilma et selgitataks, kust need tulevad. Näiteks õpetatakse ütlema “Ma olen sündinud Eestis”, aga ei õpetata seda, kuidas kesksõna (st antud hetkel sõna “sündinud”) moodustatakse. Mis tähendab, et inimene õpib enne hunniku väljendeid pähe ja SIIS alles tekib tal (kui tekib) mingi sisemine tunnetus selle kohta, kuidas see käia võiks. Kusjuures läti keeles moodustatakse kesksõna lihtmineviku baasil, nii et minu meelest oleks loogilisem siis enne lihtminevikku õpetada ja alustada lausetest “Ma sündisin Tartus”, mille põhjal siis varsti kesksõnani edasi liikuda saaks. Võiks olla kasvõi pisike märge teemal “täismineviku moodustamise kohta loe lähemalt grammatikalisast, leheküljelt x” – aga grammatikalisas ei mainita ÜLDSE liitaegu, kuigi neid raamatus kasutatakse.

Või näiteks uute käänete õppimine. On tabelid. Ma armastan väga tabeleid. Aga päris alguses on nimetava käände tabel, kus näitab kõigi kuue käändkonna lõppe. Ja siis tuleb ühel hetkel lokatiivi tutvustav tabel, kus näitab sõnu selles käändes. Pange tähele, mitte neid samu sõnu, mis eelmises tabelis. Mõned neist sõnadest on päris uued. Ja ma peaksin nüüd oma peast välja mõtlema, kuidas need sõnad nimetavas käändes olla võiksid. Mitte et see ilmvõimatu ülesanne oleks, aga tabeli eesmärk peaks ju olema võimalikult kiire ülevaate andmine – ja selleks, et enda peas mingit süsteemi luua, ei taha ma ju teada, kuidas need kuus sõna lokatiivis on, vaid kuidas need sõnad muutuvad. Rõhk on protsessil, mitte tulemusel, sest seda protsessi pean ma olema võimeline tulevikus miljoni teise sõnaga kordama.

P.S. Eelmise postituse kommentaare lugedes sain lõpuks aru, mida AbFab silmas peab, kui ta ütleb, et ta loeb neid vahepeal ja mõtleb, kust küll nii palju internetiühendusega idioote tuleb. Ei tea, kas nad lähevad minema, kui ma piisavalt palju neile igavatest teemadest kirjutan? Tundub, et lugeda nad ikka oskavad, kuigi teksti mõistmisega on nii ja naa …

60 kommentaari

  1. kle, “kodunt” on kirjakeelne paralleelvorm. Umbes nagu “tainas/taigen” paradigmad – neid omavahel miksida ei maksa, aga järjekindlalt kasutamine on OK.

    • 1. Kodunt on täiega KOLE.
      2. Inimene üritab süstemaatiliselt õppida ja teeb seda lauset nähes järelduse, et käändelõpp on -nt ja üritab edaspidi mulle teha lauseid, kus on “koolint” ja “poodint” (see viimane on niigi keeruline, eks). Ja mina pean siis seletama, miks sellel ühel sõnal on okei nt ja teistel mitte. Hulga lihtsam oleks panna õpikusse alguses vorm, mis ülejäänud eesti keelega kooskõlas on.

      • “kole” on maitseasi, 20. saj alguses üritati (Aavikuga eesotsas) just kõikvõimalikke n-tunnusega sisekohakäändeid juurutada just ilulistel põhjustel – et eesti keeles on niigi palju susistamist. aga kuna nii või teisiti on see lubatud, siis ma võin olla nõus, et see on keeleõpikus ebapraktiline, aga “nagu mats” selle kohta eriti öelda ei saa. Pigem nagu “eriline kõrgstiilisnoob”, kui arvestada seltskonda, kes seda eelistas.

        • vt siurulaste keelt näiteks

        • nii et see on vähem nagu “kardulad” ja “pliita” ja rohkem nagu siis, kui keeleõpikus oleks kohe sees “väisama” (“külas käima” asemel) ja “naasma” (“tagasi tulema” asemel).

        • muide, kas te seda Ellen Niidu näidendit või Toomas Niidu juttu, mille põhjal Ellen oma näidendi tegi, olete lugenud? seal juhtuski selline lugu, et tulnukad õppisid eesti keele ära Aaviku õpikust.

        • 😀😀😀

        • Jaa, me nimelt lavastasime-etendasime seda koolis. Mina olin robot, lainelistest papist hõbedase kesta sees.

          Ja siis klassi kokkutulekul (10 aasta lõpetamisest) lugesime selle jälle ette, väga lõbus oli🙂

        • ma arvan, et sellest raamatust lugesin esimest korda midagi Aavikust. Lastekirjanduse hariv roll jne.

      • “Olen kodunt ära” on kõnekeelde samapalju juurdunud kui “elan Kodu tänaval”, kuigi õigekeelekorrektsem on tänavas elamine ja kodus mitteolemine. Aga blogiformaat ongi ju nagu veste, kus võib kasutada ka olnd-, tuld- ja muid muganduslikke lühendusi.

  2. “On tabelid. Ma armastan väga tabeleid” – nojah, aga tavaline inimene ei armasta. Filoloogidele peaks ilmselt mingid eraldi õpikud tegema, aga tavainimene õpib keelt vist eelkõige läbi kõne ja fraaside, mitte läbi süsteemi. Uue keele võrdlus saja varem õpitud keelega ja teadmiste lahterdamine grammatika sahtlitesse lihtsalt ei ole talle kättesaadav.

    Ebatavaliste vormide õpetamine kohe alguses on muidugi rumal.

    • Pidasin sarnase sisuga eraviisilise loengu just😀

      • No tavaline inimene ei armasta, aga nagu Nodsu ütles, kui juba need tabelid olemas on, võiksid need ka süstemaatilised olla.

    • a kuna filoloogilise või matemaatilise või üldse süstemaatilise mõtlemisega inimesed on siiski olemas – olenemata eelnevalt õpitud keelte arvust kusjuures – siis võiks ju natukene nende peale kah mõelda.

      ja pealegi, miks oleks mittematemaatilis-grammatilise mõtlemisega inimesele raskem näha tabeleid, kus oleks eri sõnade vormide asemel _sama_ sõna vormid – kui nagunii on vormitabelid olemas?

    • Ma arvan, et siin on inimestel mingid just nende konkreetsele mõtlemistüübile omased vajadused. Mina armastan ka, kui kogu grammatika on tabelitesse pandud. Ja kui kohe keele õppimise alguses tuleb grammatikat-grammatikat-grammatikat! Sest muidu ma ei leia mingitki loogikat üles ja on tunne, et pean lihtsalt mingi keele seinast seinani pähe tuupima. Enne kuhtun ja suren ja jätan õppimise pooleli, kui loogika tuhande näitelause abil ilma tabeldamata mulle kohale tiksub.😀

      Samas ma tean inimesi, kes eelistavadki keeli õppida lihtsalt rääkides. Kuidas nad selleks võimelised on, ärgu minult küsitagu. Mingi teine mõtlemise tüüp, pakun ma. Pluss lõputu enesekindlus ning kõigutamatu enesehinnang ilmselt samuti.

      * “Kodust” – “kodunt” jutu osas olen Nirtiga nõus. Ehkki ma adun küll, et oleks normaalne õppida esmalt ära normatiivne seestütlev kääne ja alles hiljem mingite erivormide juurde asuda.

      ** Kui ma olen ka internetiühendusega idiootide klassis, siis kirjuta pigem sarjadest ja romanšikeelsest räpist, neid postitusi ma tõesti ei loe.😀

      • Usu mind, mitte KEEGI ei loe neid räpipostitusi.

        Ma ainult rääkides õpingi. Lugedes ka. Aga rääkimata võib mind selle grammatikaga kaua tahes taguda, siis tuleb küll tuupimise tunne. Kui veidi loogikast eemalduda ja intuitsiooni kasutada, saab kergem. Dat’s just me.

        • Lugedes jah. Aga ainult passiivselt. Rääkida ikka ei oska. Või pigem ei julge. Vbl tabeliarmastuse viga.😛

        • Ma just eile jagasin ühte rentsi pandud videot (i’m reading a book), nii et mõned loevad.

      • Ja Nodsu läks Nirtiga vahetusse seetõttu, et täna hommikul sõitis mulle Tartus jalgrattal vastu kenasti nunnusse viisakasse boheemkolsüümesse rõivastatud Nirti kloon. Naeratqas mulle. Pole aimugi, kes ta tglt oli…

      • +1 sarjade kohapealt. Räpist rääkimata.😀

  3. Aitäh!!! ja veel seitse miljonit hüüumärki, tõstan varbadki nõusoleku märgiks. Kusjuures, mul pole keele õpetamise metoodika salapärasest tagamaadest aimugi ja filoloogist on minu näol asi kaugel, küll aga võtan praegu kõrvalainena kolmandat võõrkeelt ja iga kord kui materjale näen, torkaks hea meelega endale kahvli silma.
    Naised saunas rääkisid, et mida rohkem võõrkeeli õpid, seda paremini õpid seoseid nägema, aga mina ja mu võrdlemisi arvestatav hulk ajurakke pole veel suutnud välja mõelda, kuidas aitab arsti juures kasutatavate fraaside õppimine enne käänete põhjalikult tutvumist üldse mingitel seostel tekkida.. Kuskil võiks olla I Love English sarja ja uute õpikute vahepealne variant minusugustele lihtsurelikele. Ma isegi ei laenutaks, ausõna. Ostaksin, süütaksin kümme küünalt ja loeksin seda vannis kuni varbad krimpsu lähevad.

  4. Te seda tuttuut lingvist.io startappi olete proovinud?

    • Mina olen. Tundus sõnavara arendamise seisukohast hea (proovisin prantsuskeelset), aga minu jaoks jääks natuke tuimaks ja nüriks niimoodi lauseid sisse tampida. Muule (natuke mitmekülgsemale ja lõbusamale) tegevusele lisaks, miks mitte.

  5. kusjuures mulle meeldivad tabelid ja grammatikaharjutused lihtsalt niisama – ja sama hästi meeldib ka tühja koha pealt võõrast keelt purssima hakata ja siis mingi teise keele analoogia põhjal sisimas hüüatada “kas tõesti vokatiiv?”

    • See on juba filoloogiline kõrgpilotaaž!🙂

      • See tuleb üsna kähku. Mulle näiteks tundus hispaania keelt õppides igati loogiline see, et tingiva kõneviisi käändelõpud on samad mis imperfektil, sest semantiliselt on need ju prantsuse keeleski sarnased. Võõras keeles hakkad ka kähku analoogiaid märkama ja asju ära tundma.

        P.S. Ma mõtlesin ka enne Nirti nime lugedes, et sul on kujuteldavad sõbrad siin.😀

    • maitia, kas just kõrgpilotaaž, aga true story igatahes. Poolakeelse “Asterixi” näitel, kui Falbala poole pöördudes kasutati vormi “Falbalo”.

  6. Kas Sa lähed piiripunkti tööle, et läti keelt õpid? Ambitsioonid on küll kõrged aga äkki õpiks midagi kasulikku ära?

    • Oh, Mimmi, ma saan aru küll, et sulle ütleb emme, mis värvi sokid hommikul jalga panna, aga mina olen suur tüdruk ja teen seda, mida ise tahan. Tahan, söön kisselli, tahan, kuulan transistorit. Püüa olla.

  7. NO kust ma tean äkki Sinu ema käseb sul koolis käia ja tubli laps olla.

    • Minu ema käsib ainult pimedas ettevaatlikult sõita ja selles osas olen ma temaga nagunii ühel meelel.

  8. Mina armastan ka tabeleid🙂 Aga veel ma armastan “keelekeskkonda”. Ühesõnaga, minu arvates võiks keeleõpiku juurde käia grammatikaülevaade, kus on tabelid, kus on ära seletatud grammatiline loogika ja mida ma saan kasutada kogu A1-C2 taseme juures. Ja mul on tarvis, et õpik-õpetaja seletaks ära kõik asjad, et “miks seda nii üteldakse, kust see tuleb”. Ja nõus, grammatika tutvustamine peaks käima süsteemselt. Ja ma tahaksin, et grammatika oleks kogu aeg samm ees, noh, et saan kuulata võõrkeelset teksti, sõnagi aru saamata, aga hüüda “ahaa, subjunktiiv!” Jaapani keelt õppides me esimesel aastal kuulasime sama teksti mitu kuud. Esimesel nädalal saime aru ühest lausest ja tundsime ära kaks grammatilist konstruktsiooni. Viimasel korral saime juba e-v kõigest aru. Väga tore meetod🙂

    Samas, igas keeles on mingisugused juurdnud väljendid, mida mingites situatsioonides kasutatakse ja ma tahan need ka kohe ära õppida (isegi siis, kui ma vastavat grammatilist konstruktsiooni veel ei tunne). Selles mõttes, mõned erandid võiksid ikka olla ka kohe alguses, aga õpik peaks muidugi sellele tähelepanu juhtima.

    Üks toredamaid keeleõppemänge minu jaoks (ja mitte ainult minu jaoks) on Itaalia populaarseima telešõu “L’eredità” viimane ülesanne, kus antakse sulle ette viis sõna ja sina pead ära arvama, milline üks kuues sõna kõigi nendega kokku käib ja mingi populaarselt kasutatava väljendi moodustab. Ma olin viis aastat Itaalias elanud ja sealses ülikoolis õppinud, enne kui esimese sõna ära arvasin, aga jube uhke tunne oli. Aga moraal on just see, et keeletunnetust peab ka tekitama ning samm-sammult selliste sõnapaaride ja ütlemisviiside sissetorkamine algusest peale ei ole tingimata halb mõte.

    • ” “L’eredità” viimane ülesanne, kus antakse sulle ette viis sõna ja sina pead ära arvama, milline üks kuues sõna kõigi nendega kokku käib” – ma olen inglisekeelses keskkonnas ka selliseid ülesandeid näinud… ajalehesabades vist? Vajavad lisaks heale keelele ka kultuuri jne tundmist, muidu ei ühenda kuidagi ära.

      Kaur (tripis “tripp”, muideks)

      • Just täpselt, sest see “kokkukäimine” on ühelt poolt fraasid, mis käivad koos (no mina arvasin ära “ritocco”, kus üheks vihjesõnaks oli foto, selle järgi ma teised ehitasin ka), aga teiselt poolt need võivad olla ka filmide pealkirjad vms. See Itaalia oma on siiski tugevalt keelelis-lingvistilise kallakuga, sul tekivad need ühendused siiski just sõnavara/lugemuse alusel. No see on nagu mingi hulga valemite päheõppimine matemaatikas, automatismide tekitamine. Koolimatemaatikas sulle antakse ka teatud valemid ja põhimõtted kätte, mille sa ära automatiseerid. Sest see, et -1 ja 1 vahel ikka null asub, on tegelikult üks väga keeruline tõestamine, ei saa esimeses klassis kätte anda.

        (ma vastasin sulle tripis ka).

        • Nõus. Lühidalt öeldes – grammatika on need valemid ja põhimõtted, lugemine/rääkimine on automatiseerimisprotsess. Ei ole üht teiseta, kuigi mõni inimene suudab esimese osa kuidagi tunnetuslikult omastada ja automatiseerib kuidagi selle baasilt.

        • samal põhjusel on luuletuste päheõppimine hea asi.

    • Tere, kaunis Oudekki. Ma pole sind juba aasta-jagu lugenud, aga tean – su mõtted on kristallpuhtad.

  9. Mina näiteks õppisin soome keele selgeks, vaadates lapsepõlves 100% Soome televisiooni (kuna tollal mujalt midagi vaadata ei olnud). Ilma igasuguste grammatika harjutusteta.
    Koolis sai vene keelt õpitud 10 aastat (suure rõhuga grammatikale) , aga rääkides teen ma soome keeles 10 korda vähem vigu kui vene keeles.
    Sama ka inglise keelega – kooli lõpus oli see tugev 3. Hakates ilukirjandust lugema (ilma sõnastikku ja grammatikat kõrvale lappamata), on praeguseks keeleoskus kordades parem. Peamine on alustada lihtsatest tekstidest, mitte minna kohe Shakespeari kallale. Näiteks vanad ulmekad (Asimov, Clark) olid väga lihtsa tekstiga, mistõttu arusaamine oli 75% tekstist ning aja jooksul sai juba kontekstist selgeks mida need ülejäänud 25% tähendavad.

    • Väiksena on hulga lihtsam keelt õppida, õpidki tunnetuslikult. Aga sina, Pets, oled minust ju vanem, oleksid pidanud vene keele ka sama moodi selgeks saama. Mina küll sain väiksena vene keelest aru – telekast ju tuli kogu aeg venekeelseid filme, pealegi rääkisid vanemad vene keeles, kui ei tahtnud, et meie aru saaksime. Hiljem läks meelest ära, aga tollal võisin vabalt venekeelset telekat vaadata, kuigi rääkida ikka ei osanud.

      Ma leian, et mõlemad on olulised, lugemine on kindlasti VÄGA oluline ja on oluline, et harjuks seda keelt kasutama. Aga minu jaoks on lihtsam ALUSTADA just grammatikast ja edasist sellele vundamendile ehitada, sest see annab kindlama tunde.

      • Nojah, aga ENAMIK inimesi ei isegi ei tunne sihukseid sõnu nagu “vokatiiv” või “subjunktiiv” ja ei taha uue keele õppimist alustada reeglitest, vaid näiteks hoopis roppustest.

        • See veel puudub, et sūkā pimpi keeleõpikusse sisse pandaks. Neid asju õpitakse ikka mujalt.

        • Sa jälle räägid enda seisukohalt; me saame aru, et sind sõimavad su tudengid igas keeles ja kogu aeg, aga iseseiva ja keelekontekstist eemaloleva õppuri jaoks oleks see ju väga abilik.

          (Aga ma ise lugesin läbi, jälle tänu sinule, terve vikipeedia artikli itaaliakeelsete blasfeemiliste roppuste kohta, algas sellest porco dio-st, jeesus kui targaks ma niimoodi lõpuks saan!!)

        • MIND ei sõima siin keegi. Vastupidi, elavad mu raudse rusika kartuses. Aga internet on ju igaühel olemas.

        • Sõimavad, aga selja taga.

        • Ray! (Y)

        • Mul on hea meel, et mul on sellised sõbrad, et ei pea vaenlaste otsimise peale aega kulutama.

          Oleks siis, et Ray ainult internetis kiruks, ta on nüüd võtnud kombeks ka mulle hommikul kell seitse sõnumeid saata.

        • Ole mureta, sõnumikeskus saatis mulle teated ka, et “saatmine ebaõnnestus” varahommikul. Emma-kumma teenusepakkuja on süüdi, ma kahtlustan.

          Eeenivei. Mina ei kiru, ma lihtsalt olen linna peal juhtunud välistudengeid kuulma…

      • Kusjuures mul on vist tõesti puudulik see keeleaju* kuigi oleks justkui olemas keeletaju. Ma küll venekeelsetest multikatest ei saanud mitte m—igi aru Muidugi on mul alati olnud probleeme üldse kõne dešifreerimisega, praegu i.k filmidele tahan i.k supakaid alla, isegi kui nad seal BBC englishi kõnelevad – catchimisprobleem, mis vist seaotud negatiivses skaalas mõõdetava musikaalsusega. Äkki sul on ka meeles, et “justkui” said aru? Ma ikka vaatasin v.k multikaid ja filme, aga tunnistan, et ega ikka dialoogi ei tabanud küll, isegi laulusõnad olid üksikute arusaadavate sõnadega.

        * Õppetulemused, õppimisvõime ja reaalsed teadmised on ilmselgelt täiesti eraldiseisvad asjad.🙂

        • Ega ma ei tea, võib nii olla küll, aga no prantsuse ja inglise keeles ma ei vaja subtiitreid alla, nii et mul kuulates tuleb see ikka ühel hetkel külge.

      • Mina õppisin hiina keele selgeks CCTV-d vaadates?… Hea küll, poisid-tüdrukud, aitab te sisutühjast mölast. Tulge Õhtulehte. Seal näete tõelist “keeleõpetust”.

    • Õigus, pisi-Pets. Sa võid Uruguai ajalugu endale pähe tuupida lõputult, aga keelt selgeks ikka ei saa. 100 protsenti.

  10. Häbenen oma turtsakat ägestumist pisipildi teemas. Mis puutub vormi ja sissu, siis kobasin nädalavahetusel läbi 16 000 blogi. Ei leidnud paremat. Seega jään Rentsi sõbraks edasi.

  11. WordPressi-blogisse juhtis mind Rents aastal 2011. Järelküttimine. Tunnistan, et tunnen end ebalevalt. Halvasti seetõttu, et ei valda prantsuse keelt. Hästi, et paljud kommentaatorid on sümpaatsed

  12. Vähe sellest, et õpikud ei õpeta – tänases keeleloengus selgus, et õppejõud ka abikätt ei ulata. “Ei ole teil mingeid reegleid vaja teada, praegu me õpime sõnu!” ehk tegusõna pööramisel reeglipärased ja ebareeglipärased kõik segiläbi, küll kunagi hiljem reeglid juurde vaatame. Praegu õpime lihtsalt pähe iga sõna kõik kõik vormid… Tabelit lubas näidata kahe semestri pärast. (Fingers crossed!) Ning tõestamaks, et me reeglitest nagunii aru ei saa, rääkis ta reegleid õpitavas keeles…

    • Appi. Mis keelega tegu?

      • Vene keel. Piisavalt sõnu sai hakkasime ise oletama, mis see reegel olla võiks.🙂

    • No vene keele tabeleid leiad õnneks kasvõi tavalisest põhikooli õpikust ehkki pmlt võiks siiski õpetaja soovitada õppematerjali… Ma õppisin keeltekoolis vene suhtluskeelt ja isegi meil olid selle jaoks täitsa grammatikatabelid olemas iga tunnis tunni materjali kohta. Ma võtsin küll kesktaset, vbl algad peavadki rääkima “Koška idi dom”, kui tglt tahavad öelda “Koška prišla domoi.”😛

      * Kas rühma, s.t õpetajat ei saa vahetada? Ausalt…

  13. […] kedagi, kes tahaks omal käel saksa keelt õppida või kunagi õpitut meelde tuletada. Nagu mõni keeleõppurist blogija on juba viidanud, on õpikud erineva kvaliteedi ja loogikaga ning kui mõnda on lust ja rõõm […]

  14. […] üldse mõtlesin, tuli selline vastumeelsus peale,  võtsin hoopis läti keele õpiku ette (selle, pilti näete siinse lõigu kohal), sest SEDA POLNUD MUL VAJA TEHA, see tundus nagu meelelahutus, […]


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid