Neiu, kes omal ajal meiega koos näitust tegi, on nüüd õnnelikus abielus ja ilmavalgust nägi ka nende esimene lapsuke. Kui ta natukenegi emasse on, on ta kahtlemata väga ilus ja väga kangekaelne. Nii et uhke ema tahaks muidugi oma pisikest imet teistelegi jagada.
Ühelt poolt. Facebook on ees lahti. Kõik panevad pilte. Tahaks sõpradele ja lähedastele näidata.
Teiselt poolt. Ei tohi ju. Väikest last ei näidata alguses teistele. Iial ei tea, kus kuri silm passib.
Nii näidatakse meile alguses näiteks äärmiselt nunnusid varbaid. Või hälli. Kui laps ka paistab, on ta pea südamekesega kinni kaetud. Ole moodne, aga austa ka traditsioone. Väga kaval. 😉
Pärdikute päevaraamat 
“Brighton Beach, NY.” ???
?
Mul ka “?” Minu teada elavad seal Odessa juudid, mitte Läti romad?
Kas nüüd Odessa… Aga ma just täna kirjeldasin kolleegidele intsidenti, mis mul seal rannal ühe lapse ja tema emaga juhtus, ja kuna laps ise seletas, et tuli otse sünagoogist, siis tuleb uskuda, et on juudid.
“Neiu nii hea. kõik on nii hea?”… Tere, Kaur!.Mul oli täna peaaegu samasugune olukord. Tuli neiu kiviga. Üksi tuli. Ühelt poolt…(nüüd on mul mure kaelas, sest kivi oli arvuti)
(teemaväline), täiesti siiras ja üldse mitte sarkastiline küsimus: Kas sul on mingid ravimid otsas? Saab kuidagi aidata äkki? Ma ei usu, et sa internetist, veel vähem selle blogi kommentaariumist abi saad.
Kallis AbFab, ma jälgin sinu ai-kjuu taset juba pool aastat (huvitav üldse, kuidas nii pikka aega?) Pole midagi erilist.
Õu emm džii, see ajab küll hirmu nahka!
Ab “tabletid võtmata” on niivõrd kulunud klišee, et näitab enda taseme reetvalt ära. Mis siis, et keegi midagi ei võta.
On, aga kulunud klišeedega on nii, et tead, igal klišeel on mingi teatud alus. Sina tundud olema selline ebastabiilne inimene ja kohati tundub, et näiteks tegevusteraapiast (mingist muust kui siin blogis vaimselt onamine) või ehk väikesest medikamentoossest tõukest oleks abi.
Seda, et mu aikjuu keskpärane on, ei pea ilmselt mingite testide või muude kavalate nippidega eraldi tõestama; me kõik oleme siin nimelt suht keskpärased inimesed ja mingile erilisele geniaalsusele ma ei pretendeeri. Sinuga pole isegi eriti teravmeelitseda üritanud. Lihtsalt sellised kergelt napakad inimesed on a) tüütud ja b) tekitavad kergelt nagu muret.
Mind natuke solvab vorm, et mul on nüüd k.k.pee-ga ühesugune kommentaatoripildike. Mitte et mul midagi kellegi vastu oleks, aga tegu on ju siiski erinevate inimestega, või mis?
Kordki elus on sul millegi üle rõõmustada ning sa põlgad selle võimaluse ära. Oh, raske on sellistega (nagu AbFab juba mainis). Ehkki oma süü, oleks olnud dish edasi, oleks sul ka vana dishi pilt. Või selle su veel eelmise isiku oma. 😛
Ei ole NY-s kunagi olnud ega näe ka mingit põhjust, miks peaksin sinna pürgima. Samasugune jaburus. kui korraks Kuu peale sõita.
A propos, kõikidele maniakaalstalkijatele infoks. AbFabil on ilusam kann kui Rentsil. Ilmselt seetõttu, et ta ei istu seda pideva blogimisega lapikuks.
(kui juba teemaväliseks läminaks läks)
Kanni ilu on vaataja silmades, olgu mainitud. Just teema või paar tagasi oli sõnavormi “kodunt” ilu ja koleduse personaalküsimusest jutt. Nüüd siis saadagu selgeks, et sama jutt käib kannide kohta. 😀
AbFab on vasakult… http://www.youtube.com/watch?v=uDgbBdS9W54
Näidake mulle kanni – olen pikaajalise, aastakümnete kogemustega ekspert.
Kui keegi kritiseerib, miks ma teemat ei kommenteri, siis proovige ise sellist bla-blaad kokku võtta: ..neiu, kes; ..lapse varbad, mis
Ma tegelikult ei usu, et keegi siin arvab, et sa võiksid ikka veel rohkem kommenteerida.
AbFab, ma ei arva ka ise, et tahaksin ja arvaksin ja võiksin siin kommenteerida, aga näed ju ise – millegipärast kommenteerin.