üksi ja hüljatud

Oli mul täna hommikul üle hulga aja juhus Lõunakeskuse kanti politseionude juurde sattuda. Ei midagi tõsist, meil lihtsalt on selline süsteem, et kui sa korra juba tubli kodanik oled, saad veel hiljem tunnistusi andmas käia, kui tahad, et pahalased saaksid tingimisi karistuse ja soovituse tekitatud kahju ühel hetkel kinni maksta, kui raha üle peaks jääma (eeldusel muidugi, et nad on enne tasunud kohtukulud jms).

Igatahes. Kui tihti mul ikka avaneb võimalus oma vennale helistada ja küsida, kas ta mind arestimajast koju ei taha viia? Mitte piisavalt tihti (enda tegemata töö), nii et ometi ei saanud ma seda võimalust kasutamata jätta. Seda enam, et arvasin, et kellaaeg võiks olla selline, et temagi varsti tööle läheb. Helistasin siis talle, keegi ei vasta. Okei, mõtlesin, et äkki magab, eile õhtul oli ju mälumäng, nii et helistan hoopis emale. Ikka mitte midagi.

Jah, kallid ja lugejad. Kui elu teid põlvili surub, võite te vanglamüüride vahele mädanema jäädagi, sugulased ei võta isegi telefoni vastu.

Eks meil kõigil ole oma pahed

Mina näiteks loen vahel Pehmo-Priidu blogi, kui tööd teha ei viitsi, ja irvitan. Kui tema veel ei bloginud, lugesin I&I-d, kes nüüd räägivad ainult sellest, kui palju suppi nad suudavad oma pägalikule sisse suruda. Kuigi see on vist ainult hea, sest neil läks lõpus asi ikka päris käest ära, jätsin nende lugemise juba enne Perekooli maha, sest Tšehhi sõltumatute uuringute agentuuri teadlaste kinnitusel söövitab selline asi muidu ajju augu.

Igatahes ei vea Pehmokas mind iial alt. Nüüd näiteks oli ta kirjutanud sellest, kuidas kasvatada MEHELIKKU tahtejõudu – ma läksin kohe huviga lugema, et äkki saan väikevennale ka soovitada (tegelikult peaksin hoopis mina temalt õppima vist selles osas), aga tuli välja, et mehelik tahtejõud seisneb selles, kuidas ilmastikuoludest sõltumata trenni teha. Selle loogika järgi peaks mulle varsti peenis külge kasvama, sest alles esmaspäeva õhtul käisin -10ga jooksmas ja mõtlesin, et ei ole ju hullu midagi, võiks suisa öelda, et päris mõnus on. Kui algselt plaanisin külma tõttu ainult 40 minutit joosta, siis üsna pea otsustasin, et võib ikka tavapärase 60 teha. See kurikuulus vest, mida te kõik siin kirute, täidab suurepäraselt oma eesmärki, pidin isegi esimese luku lahti tegema, et liiga palav ei oleks. Ja see on küll minu isiklik hüpotees, aga ma arvan, et NAISELIKKU tahtejõudu oleks kasvatanud see, kui ma oleks kodus järjekindlalt tikkinud.

Üldse ei saa ma sellest loogikast aru. Ma eeldan, et talle meeldib sport, sest muidu ta seda ju nii palju ei teeks. Kuigi ma eeldan seda ainult selle baasil, et ma teen palju sporti, sest mulle meeldib see. Ja kui sulle meeldib trenni teha, siis pole selle jaoks just eriti palju tahtejõudu vaja. On küll külma ilmaga natuke raskem end välja vedada, aga TAHTEJÕUDU nõuavad minult küll hoopis teised asjad – see, et ma suudaks kuus tundi järjest arvuti taga töötada näiteks. Vat see tõmbab mu tahtejõutünni nii tilgatumaks, et mine või poodi uue järele.

Aga no – kes see aru saab, mida mehed mõtlevad. Ma tegelt tahtsin igasugu pikka juttu veel kirjutada, aga hommik jõudis enne kätte. Nagu muinasjutus.