kui ägedaid asju tehakse ilmas

Ma tunnen, et olen leidnud oma tõelise kutsumuse, siit tuleb mu järgmine haridus. Just kidding, aga idee tõeliselt rahvusvahelisest haridusest on sel kujul väga äge. Nii et kui te teete praegu bakat, millelt annaks sinna edasi minna, siis esmaspäeval (15.12) kell 16-18 tutvustatakse Jakobi 2-428 rahvusvahelist ühisõppekava “Sociolinguistics and Multilingualism”. Seal räägitakse õppimisvõimalustest, sisseastumistingimustest jne, küsimusi saab kindlasti ka esitada. Ja te ei pea ilmtingimata hetkel bakas olema, kõik huvilised on kuulama oodatud.

Teen väikse tutvustuse ka. Ja kui ma ütlen “teen”, mõtlen ma, et “kopeerin julmalt reklaamkirja, mis meile saadeti”, aga see on kõik hea eesmärgi nimel.  Magistriõppekava /*Sociolinguistics and Multilingualism*/ (SoMu) on rahvusvaheline ühisõppekava, mille õpetamises osalevad Vytautas Magnus University  (Kaunas, Leedu), Johannes-Gutenberg University  (Mainz, Saksamaa), Stockholm University (Rootsi) ja Tartu Ülikool. Minu meelest on see megaäge, et mitmekeelsust õpetataksegi järjest mitmes erinevas ülikoolis – ja igal ülikoolil on oma stiil ja oma lähenemine, nii et see on kahtlemata väga kasulik, kui õpilane näeb, et akadeemiline maailm ei ole ilmtingimata nii selgelt piiritletud (ja samas, et Maa pöörleb ikka igal pool ühtepidi).

Õpingud sisaldavad nii  teoreetilisi kursusi kui analüüsimeetoditega tutvumist, et mõista ja hinnata Põhjamaade ja Baltikumi sotsiolingvistika ja mitmekeelsuse alal tehtavat. Lisaks keskendutakse võõrkeeleoskuste lihvimisele: õpitakse suuremaid rahvusvahelisi vahendajakeeli, nt saksa keelt, ja vähemalt kahte väiksema kasutajas- ja
õppijaskonnaga Euroopa riigi- või rahvuskeelt.

Õppekava sisaldab nii sotsiolingvistika põhiteooriaid ja -meetodeid (traditsiooniline sotsiolingvistika, variaablusuuringud, konstruktiivne sotsiolingvistika, keele varieerumine, keelekasutuse ja sotsiaalsete mallide suhe) kui tutvustab ka uusi ja avaramaid seisukohti mitmekeelsusest kui rahvus-, vähemus- ja sisserännanute keele
paralleelsest kasutamisest ühe või mitme vahendajakeelega.

Õppekava peamine eesmärk on valmistada ette spetsialiste, kes on saanud põhjaliku lingvistilise ettevalmistuse ning on suutelised läbi viima mitmekeelsusalaseid uuringuid ning tutvustama nende tulemusi nii akadeemilises ringkonnas kui ka teiste sihtrühmade hulgas (sh poliitikud), aidates sellega kaasa teadlike otsuste langetamisele.

Õppetöö keel on inglise keel. Õpinguid alustatakse Kaunase ülikoolis, teisel semestril õpitakse Mainzi ülikoolis, kolmandal semestril õpitakse üliõpilase valikul kas Stockholmis või Tartus. Õpingute viimane, neljas semester keskendub magistritöö tegemisele kas Kaunase või Mainzi ülikoolis.

Rohkem infot õppekava kohta leiab õppekava kodulehelt.

4 kommentaari

  1. Olles ühe Eesti-sisese ühisõppekavaga kokku puutunud, suhtun sellisesse riikideülesesse asja üsna skeptiliselt. Ei suudeta meil siin kahe linna vahelgi asju normaalselt korraldada.

  2. See tuletab meelde lapsepõlves loetud nõukogude ulmekat, kus üks tegelastest oli uhke ametinimega “strukturaal-lingvist” (kui ma ei eksi).

    • Jajaa, “suurim strukturaallingvist” Vadim. Mulle jäi sealt juba lapsena meelde, et strukturaallingvistika on lahe. Rubriigist “raamatuid, mis teid mõjutasid”.

      • seal oli ka huvitav kõnekäänd “väriseb kui vihaleht” ja sellele oli veel seletus välja mõeldud (miks just vihaleht) ja puha.
        “Põgenemiskatse”, kui keegi nüüd huvi hakkas tunda ja lugeda tahab.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid