Itaalias võib küll taevas sinine olla,

fire_fan

aga meie esmaspäevi pole nad näinud.

Kas te teate seda tunnet, et energiat on lõputult ja kõike jaksaks teha, antagu või Augeiase tallid ette? Mul pühapäeval oli põhimõtteliselt just see tunne, kuni järsku otsa sai. Olin trennis tugev nagu Xena ja järsku oli jõud otsas, lihased ei kuulanud enam sõna ja suutsin end viimase ronimisega kolmest erinevast kohast veristada. Kell 11 lihtsalt vajusin voodisse pikali ja tundsin, et vetsu minna ka ei jaksa ja hambad võiks keegi teine mul ära pesta. Terve esmaspäeva olin ajusurmas, mitte midagi teha ei jaksanud, mõtlesin, et suren töö juurde. Päriselt, isegi kohvi ei joonud, sest ei suutnud otsustada, kas ma tahan seda. Mul oli külmikus nii jäätist kui šokolaadikooki, mõlemad jäid söömata. Saate aru, suhkruga asjad jäid söömata. MINUL.

Panin ISE pesumasinažetooni valel ajal masinasse – mina, kes ma muidu tudengitega selle pärast pahandama pean. Või pigem juhendama neid iseseisva elu ja keeruliste masinate opereerimiseni. Enne kojuminekut olin pool tundi pikali sõbranna voodis, sest ei jaksanud lihtsalt liigutada. Mõtlesin juba, et olen haige, aga vist oli lihtsalt mingi imelik üleväsimus, sest teisipäeval olin mingi ime läbi taas igati töökorras – suisa nii töökorras, et jaksasin tavalisest rohkemgi jõudu teha (ja ei, ma ei jätnud esmaspäeva programmi vahele, tegin lihtsalt nii palju, kui pearinglus lubas) ja hakkasin raisku läinud esmaspäeva tasa tegema. Õnneks taas pühapäevase kangelaslikkusega, ma ei saa aru, mis tsükkel see on ja kas võikski nüüd loota, et see igavesti kestab. Mis oleks muidugi kena, sest teisipäevaks olid ju juba muud plaanid ette nähtud, osad neist olid jätkuvalt möödapääsmatud ja nüüd on meil kuskil (loodetavasti kaugel) üks kuri toimetaja, kes igati õiguspärase vihaga minult tõlget ootab. Ja hoopis ühes teises kohas (õnneks tunduvalt kaugemal, teisel pool riigipiiri) üks teine toimetaja, kes varsti samuti üht teist tõlget ootama hakkab*. Nii et selle pärast pole ma kirjutanud ja ilmselt pole veel aega kirjutada ka, sest on olnud megalt tegemist, aga kohati mitte mingit suutlikkust. Mul on selline aju ka, et kui just mingit ilmatuma olulist asja pooleli pole, lülitab ta end üleväsimuse/haiguse korral lihtsalt välja ja ei lase mul üle pingutada. Mis pikemas perspektiivis on muidugi ilmselt kasulik, aga seekord tuli see mulle küll täieliku üllatusena, sest mul ei olnud ei pühapäeval ega teisipäeval mingit väsimusepoegagi kuskilt paistmas.

Üks lühike lugu siiski ka, enne kui end restardin. Kas te teate seda ägedat vanemat vene meest, kes TÜSKis kangi peal treenib? On igatahes selline, ta on varem vist riistvõimleja olnud, igatahes väga lahedaid trikke teeb ja on üldse väga sõbralik tüüp. Lähen siis mina nädalavahetusel oma trenni tegema, vana on seal ja žongleerib kolme väikese metallpalliga. Žongleerib ja ütleb mulle:”Seda peaksid sina ka harjutama, ronijatel on vaja randmeid treenida.” Ma mõtlesin, et tõsi ta ju on, et peaks ka proovima (kuigi mul on tegelikult randmete treenimiseks muud uhked agregaadid), aga teeks esialgu kahe palliga. Võtsin siis hoogsalt pallid kätte ja pidin pikali kukkuma – need pisikesed pallid kaalusid 3 kg! Ja ei, see pole kogukaal, iga pall oli kolm kilo. Ja tüüp lihtsalt žongleeris rahulikult kokku üheksa kiloga, nii et see nägi välja, nagu ta loobiks tennisepalle. Ikka ulmelisi inimesi on ilmas. Minu äparduse peale ta ainult irvitas ja ütles, et minusugune peaks ehk kartulitest alustama. Kui nendega kuidagi hakkama saan, võin apelsini ja greibi peale üle minna.

* Ma saan aru, et minu vigin kurja toimetaja pärast on natuke kohatu, kui samas on mul näiteks sõber, kelle töökohustuste hulgas on ka kaunil jõuluajal muuseas otsustamine, kas panna keegi magama või pingutada veel natuke, aga eks me kõik ole oma universumi pisikeseks keskmeks.

26 kommentaari

  1. Tõlgetest rääkides – sattusin Big Bang sarja seeria lõputiitreid vaatama ja nägin tuttavat nime – tänud heade tõlgete eest . Ma oletan, et teadusteksti on raskem korrektselt tõlkida kui “ma armastan sind igavesti”.

    • Jah, aga selles konkreetses sarjas on tegelikult teadusteksti vähe, paar lauset episoodi kohta. Nii et kui hätta jään, küsin tuttavate füüsikute ja matemaatikute käest üle, kas mu versioon tundub loogiline.

  2. jah, aga… Egeuse tallid?

    • Need on Egeuse mere ääres ilmselt😀

    • Haha, krt, see öösel kell pool neli postituste kirjutamine tuleb maha jätta.

  3. Kuule, sa mine ikkagi oma kerearsti juurde ja oiga ja soiu, et sul on seakatk, leepra, mononukleoos, vähk ja katarr ja HIV ja maksatsirroos ja klamüüüdia ja kooma ja surm silme ees ja aneemia ka ning veristatagu sind, et teada saada, millesse sa sured. Teoreetiliselt nad ikka peaksid oskama diagnoosida, sest see on siiski nende eriala, mida nad on sajandi õppinud. Praktika on omaette teema, aga ei ole ju normaalne, et sa kuude kaupa iga paari nädala järel oled nii kutu, et isegi blogis sellest kirjutad. Sest ilmselt vahepeal oled sa natuke vähemkutult kutu ju ka, nii et ei ole blogipostitust väärt.

    Mul on sulle peaaegu et jõulukingitus olemas ning enne uut aastat ma selle üleandmiseks ilmselt mahti ei saa. Seega ma ei luba sul enne maha surra, tead! Ning pärast ka mitte! Kui sa just neid ei rakenda, kes otsustavad, kas oled eutanaasiat väärt kohe või vead veel paar filmi välja, ning nad otsustavadi, et jah, kohe, sest muidu kooled ise enne ära.

    • No tavaliselt on sellele megaväsimusele eelnenud ka midagi. Näiteks nädalavahetusel ei saanud ma tegelikult erinevate väliste tegurite tõttu normaalselt magada, lihtsalt pühapäeval tundus, et pole lugu, uni ongi nõrkadele. Ja pühapäeva õhtul vajusin magama nagu laip, aga öösel kell kolm ärkasin ja vähkresin kaks tundi unetult, sest und lihtsalt polnud. Nii et ma arvan, et pigem öötöö on mu unerütmi sassi ajanud ja kuidagi raske on hetkel seda üles leida – see oli ikka konkreetne megaväsimus esmaspäeval, mitte kopsuklamüüdia.

  4. Irwww. Mul oli ka eile hommikul selline väsimus, et võileib tundus liiga raske, et seda käes hoida. Ja päev läbi käisin nagu vanainimene, sest eelmisel õhtul sai trennis midagi ära venitatud + massaazi tehtud ja selle tulemusena olen ma tavaliselt lõpuks rohkem pinges kui algul. Aga toiduga zongleerida ei soovita – selle reegel on, et kui maha kukub sööd ise ära. Samas ma olen näinud, kuidas zongleeritakse korraga mandariiniga, mingi asjaga mis näeb välja nagu roheline aju/lillkapsas ja tühja klaasist viinapudeliga. Kui need 3 objekti on eri kuju ja raskusega, siis on ilmselt hullem veel kui see et nad lihtsalt rasked on.

    • No kartuli ja greibiga žongleerides hakkad neid ju alles hiljem koorima.

      Aga näiteks jõutrenn mõjub mulle küll nii, et pärast seda ainult sööks ja magaks. Üks põhjustest, miks ma seda ainult korra nädalas teen.

      • Süües ja magades ju lihas kasvabki, nii et kõik on korras ja treen on õigesti läbi viidud. Palju rinnalt surud? (Või oli see nüüd seksistlik küsimus ja peaks olema “rindadelt”?)

        • Ma tean jah, sööngi rohkem valku sel perioodil ja proovin rohkem puhkeaega leida. Aga ma raskusi teadlikult ei tõsta, käin jõusaalis + teen ühe sõbra karmi käe all crossfitti. Viimati sundis ta meid 35 kg kangiga kükke tegema, siis tundus mulle küll, et see läheb juba varsti liiale, ega ma mingi Rambo ei ole. Tegin ära küll, aga hiljem kolm päeva olid jalalihased valusad.

        • Kas sel päriselt ka on mingi mõte, et sa kükitad mingi kolakaga, mis kaalub peaaegu kaks kolmandikku su kehakaalust? :O S.t kas see karm treener on lihtsaöt mõõdukalt pädev või ta arvestab sellega ka, kellega ta mida teeb, s.t läheneb individuaalselt. Või pandi suurematele tüdrukutele 50 kg?😀

          Ma muidugi mööda seinu ei roni, aga ma pigem tõesti loobiks mõne kg rauda sada korda õhku, kui tõstaks mõne korra mingeid autosid ja elevante maast lahti.😛 Aga eks mul ole ka vastupidavusala harjumused. rebesta kuni otsad annad, aga ära tee enesetapjalikke lühimaapingutusi. Jooksed/ kõnnid/ rullitad/ suusatad/ rattal sõidad lihtsalt kas aeglasemalt või kiiremini, mitte ei kuku seina pealt alla, kui jõud otsa saab.😀

        • Mhmh, üldiselt on naistel ikka väiksemate raskustega suuremad kordused, et lihas liiga suureks ei kasvaks. Aga crossfitis on hästi palju enda keharaskusega harjutusi ja veidi tehakse ikka kangiga ka. Ja kuni jutt käib seljalihaste ja jalalihaste treenimisest (sest ega mul nii rasket kangi kätega tõsta ei kästud, õlgadel hoidsin ja tegin vaheldumisi kükke ja mingeid asteid), siis vahel harva suuremad raskused vähemalt tundub kasulik. Pealegi, vajadusel peaksin ma suutma iseend ainult jalgadega või ainult kätega (ja enamasti ei saa sirget lõuatõmbeliigutust teha, vaid tuleb lükata/tõmmata ühe jäsemega rohkem, mis on füüsiliselt natuke raskem) vajalikus suunas liigutada, nii et kulub see raskus mulle ära küll. Vahel tuleb teha natuke ka raskemaid asju, et oleks rohkem jaksu tavaliselt kergemaid teha. Seinal on esmaseks eesmärgiks rada ära ronida, mitte seal võimalikult kaua niisama uimerdada. Seejärel tuleb alles see eesmärk, et nii palju võiks jaksu olla, et ka teine ja kolmas rada tehtud saab.

        • Eks jõu- ja vastupidavustrennid kipugi erinevad olema. Veidi. Vist.

        • Mis on lõuatõmbe point? Miks peaks keegi oma kätega paar korda järjest 50-60 kilo üles vinnama, kui võiks 30 x 2 kilo tõsta?

          (Ma nii tahaks loota, et mingi Roland vmt siia nüüd seletama ei tule, mis neil kahel asjal vahet on…)

        • AbFab, ma arvan, et 50-60 kg ülesvinnamise mõte kaljuronimises on see, et Rents saab 50-60-kg-st ennast vaid ühes tükis kuskile üles vinnata, mitte kahe 30-kg-se tükina.🙂

        • Ja seljalihase treenimise mõte on, et suurema raskusega treenides tuleb sinna äkki jõudu, mida antud juhul vaja on, mitte niivõrd vastupidavust (mida Rentsil on nagu tankil, allakirjutanu on näinud).

        • Ma arvan, et see on üsna mõttetu vaidlus, sest k.k.p.s. on algusest peale veendunud olnud, et ma tüdinen trennist mõne kuuga ära. Elu on näidanud, et ei tüdinenud, aga ta vist ise leiab, et see kõik on üks tüütu teema ja ootab, millal ma ometi kogu selle spordiasja kõrvale jätan. Aga läks hoopis nii, et tüdinesin väljaskäimisest ja loobusin suuremas osas alkoholist, et jaksaks järgmisel päeval trenni teha jne jne. Nii et vist on lihtsalt maailmavaatelised erinevused, mõni ei saa aru, kuidas ma viitsin kätekõverdusi teha, mina jälle ei saa aru, kuidas mõni viitsib hommikul kell kuus sohu ronida või mõni rohkem kui kaks siidrit järjest juua.

        • Aga isegi sajakilost Rentsi on natuke lihtsam kuskile vinnata, kui see vinnaja on enne harjutanud 30kg-ga, mitte 1-ga. Ühesega treenin ma hetkel ainult randmeid.

        • Rents, kas valus oli ka pea peale kukkuda seina pealt? Või ründas mingi hammustav talikärbes?😀

        • Ma olen peaaegu alati, AbFab, Sinuga peaaegu kõiges nõus. Nagu ka seekord.

  5. Kas te tõesti tunnete tunnet, et kui vaatad midagi, mida sa ei näe, siis tegelikult sa mitte midagi ka ei näe? Kultuurilist pimedust näiteks… Mul sellist tunnet pole õnneks juhtund.

  6. Õhtulehe juhtkiri: “Osades pankades lõppesid rublad”. Ja selline ongi meie eesti keele grammatika? Amazing.

  7. NB! Üks oluline täpsustus – kuna facebookis tuldi minu käest küsima, et kes see k.k.p.s. on ja kas ta on tõesti joodik, siis olgu öeldud, et kui ma ütlesin, et “mina ei saa aru, kuidas keegi viitsib kell kuus hommikul sohu ronida või rohkem kui kaks siidrit juua”, võrdlesin ma ISEENNAST OMA VANA MINAGA, kelle meelest selline käitumine oli igati okei. Ma ei tahtnud öelda, et k.k.p.s. hommikuti soos käib (kuigi tegelikult vahel ikka käib, tõsi ta on) või end igapäevaselt pildituks joob (ma tegelt vanasti ka ei joonud, jõin lihtsalt rohkem kui praegu).

    • Seletuskiri kõikidele Rentsi kirjasaatjatele üle kogu maa.

      K.k.p-s on küll joodik, ärgu keegi kahelgu selles, kes soovib teda jooma kutsuda! Ehk kui ma ei tule, siis on asi kutsuja isikus, mitte minu üleliigses karskuses.😉 See on üldiselt teadaolev fakt, et kõik, kes joovad üle kahe siidri järjest, on joodikud.😉 Ja kena muidugi, Rents Delikaatsus Ise, et sa mu au päästma tõttad.😀

      Hommikul kell 6 oleks ma soos palju tihedamini, kui see reaalselt võimalik on, sest pildistada on seal vägagi lahe. Muidu uitada samuti. Ja hunti või karu näha oles ka suurem tõenäosus – pildile püüdmiseks mul ei ole head objektiivi kahjuks, sest karust makrofotot teha…võib, aga aeglasevõitu on see obje selleks.🙂 Ma olen Rentsi ka aastate eest katsunud loodusretkedele meelitada, aga ta ei tahtnud, et mitte öelda, et ta keeldus kategooriliselt.

      Märgitud olgu siiski, et ..k-k-p-s on joodik küll, aga ta ei joo siidrit, õlut ja kangeid alkohoolseid jooke ja viimasel ajal ka mitte muud veini kui enda tehtud koduvein – keegi peab ju need keemiakatsete tulemused ära pruukima. Välja visata oleks veidi patt.😀

    • k.k-p-s, kuigi ma ei tea, kes sa oled, olen ma sind jälginud. Iseloomustada on veel vara.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid