Jumalime, no pange see söök mu käeulatusest ära, enne kui ma lõhki lähen. Aitäh. Ühtki trenni pole ka enne pühapäeva ette näha, nii et kui ma laupäeval seda kõike endast saunas välja ei higista, kukun ma ilmselt pühapäeval seina pealt alla, sest pallid teatavasti veerevad ja vahel põrkavad, aga hästi ei roni. Kes ütleb, et sale keha on igast toidust parem, pole näinud, kuidas mu vanaema süüa teeb.
Muidu. Üks tuttav kinkis mulle jõuludeks ananassi. Äärmiselt kohane kingitus antud hetkel, aga eks ma nädalavahetusel hakkan guugeldama, kuidas ja millega sellist asja üldse saetakse. AbFab tunneb mind ja tõi alkoholi. Hakka või päriselt talle Sportsdirectist kõige ilusamat käekotikest valima. Midagi sellist. Mitte et ma eriti viitsiks kingitustest rääkida (need on kõik väga toredad, aga suurem osa ikka isiklikud), aga olgu öeldud, et mõned asjad ei tulene inimloomusest, vaid on siiski universaalsed.
Nimelt tahtsin mina koerale piiksupalli osta. Piiksupallid olid aga parajasti Konsumist otsas ja maailma armastaivama koeraomanikuna ei viitsinud ma muidugi mujale minna, vaid ostsin talle hoopis röhkiva sea. See on väga tore ja see meeldib talle, aga on näha, et koer saab aru, et see asi näeb välja nagu miski, mis võiks olla elus. Nii et ta limpsib seda, magab sellel otsas jne. Ja mängib sellega ainult meiega koos, samas kui piiksupalle on ta ka üksi mõnuga piiksutanud (ja kui selle sea point oligi see, et ma natukene temast rahu ka saaks, sest lootsin, et siis ta röhitab seda siga üksi kuskil nurgas). Ehk siis ka loomad kipuvad asju isikustama ja saavad kohe aru, kui miski millegi elava pealt maha on viksitud. Aga noh, nüüd tuleb nagunii Oskar ka külla, siis tuleb see siga ilmselt üldse ära peita, muidu on röhhiga tunni ajaga ühel pool.
Nagu näete, on sisutihedad ja äärmiselt sagedased postitusest selgeks märgiks sellest, et ma vahelduseks olen asjalik ja lisaks tegelen aktiivselt elamisega ka. Kurat, ära tuleks keelata sihuke luksus blogijatele.
Pärdikute päevaraamat 