kõigest olulisest

Küll on ikka hea, kui lapsi on mitu, ei pea igaühe ellujäämise pärast nii palju muretsema. Eile näiteks nägin tiba enne viit (= tipptunni ajal), kuidas ema lükkas ühel lapsel käest hoides lapsevankrit üle tee. Kui auto lähemale oli jõudnud, nägin lõpuks seda ka, et neist paar meetrit tagapool töllerdas veel üks laps, kolme-neljane, tumeda kombekaga (tuletan meelde, et praegu loojub päike kell pool neli, kell viis on juba kottpime*). Kui tal ei oleks saabaste peal mingit helkurriba olnud, mis korraks välgatas, poleks üldse näinud teda. Mõni teine lapsevanem, kes oma ainsat võsukest kelguga ringi vedas, oli aga lisaks lapsele kelgu ka helkurribaga üle tõmmanud. Mida vähem lapsi, seda rohkem muret, hoia ja valva seda silmatera siin jubedas kliimas – küll on tal külm, küll pole teda autodele näha jne. Oleks viis tükki, saaksid kambas sooja ja teeksid möllates nii palju lärmi, et iga auto kuuleb juba kaugele ära – no ja viis korraga ikka alla ei jää, saab loodus ka võimaluse sõna sekka öelda.

Jah, olen tõesti vastik ja irooniline jälle, aga naljakas, et mõni suudab koeralegi kolm helkurit külge panna ja mõni jälle arvab, et ei ole mõtet lapsele helkurit osta, hakka veel raha raiskama.

“Mustadest peeglitest” loobusin, sest tuli välja, et episoodid pole omavahel seotud, vaid igaüks räägib oma lugu. Üldiselt äärmise tumeda huumoriga lugu – esimeses osas näiteks röövitakse Inglismaa printsess ja öeldakse, et ta jõuab elusalt koju ainult siis, kui peaminister on nõus riigitelevisiooni otse-eetris … Khm, kuidas seda nüüd öeldagi? Seaga vahekorda astuma. Sellest tunduvalt rohkem meeldis mulle “Number üheksas“, taas kord inglise huumor. Selle tegijateks on samad mehed, kes “League of Gentlemeni” tegid ja nemad on ka ainsad, kes igas episoodis kaasa teevad, muud näitlejad vahetuvad. Siit olen ma küll ainult ühe osa vaadanud, aga ei ole sellist konkreetset vastumeelsust hetkel selle suhtes. Naljakas oli, erinevalt mustadest peeglitest, mis oli ka kohati naljakas, aga NII mustal ja ühiskonnakriitilisel viisil, et ma tundsin, et ei jaksa hetkel lihtsalt seda rohkem vaadata.

A muidu kellelgi mingi Igor Mang on kodus, kes teab, kaua veel külm on? Ma ei viitsi kütta ju ülepäeviti ja voodisoojendajatega on hetkel nagu on, s.t. ei olegi õieti teisi.

* Ei tea, kas ainsad variandid lastele ongi – tume kombekas, nagu heteroseksuaalsele poisile kohane, mis sellest, et pimedas auto alla võib jääda, või roosa, millega jääd ellu, aga teised narrivad?

Advertisements

20 kommentaari

  1. Jah, ainsad variandid laste riietuses ongi – tumedad riided (peenema värvitajuga inimesed eristavad tumehalli, -musta, -rohelist, ja isegi -sinist) poistele ja mõlemast soost isikutele või roosad tüdrukutele. Lasteaiarühmas on hea, näed silmanurgast ära, kas tegutseb Roosa Rügement või Tumedad Jõud ja kasvataja saab kohe röögatada: “Poisid!” või “Tüdrukud!” – vastavalt vajadusele.

    Mõned südametunnistusega rõivatootjad lisavad valgeid laike kohtadesse, mis kõige kindlamalt määrduvad – näiteks käistele.

    • See viimane mõte on geniaalne – määrdub põhjalikult, ei lähe puhtaks, lapsevanem ohkab ja ostab uue.

    • Oleks ise täpselt sama kirjutanud, kui Morgie poleks ette jõudnud. Õnneks enamustel õueriietel on siiski by default mingid helkurribad küljes (mis ühe hooajaga maha kuluvad).

      A muideks, külas käinud Saksa sõbrad imestasid mitu päeva, miks kõigil inimestel midagi tilbendab, enne kui nad küsida taipasid ja ma ära seletasin. St helkur on ainult Eesti teema, mujal maailmas ei teatagi. Isegi lähinaabrid Lätis peaksid kuulu järgi pimendatud olema.

      • Soomlastel ka tilbendab ja mida rohkem, seda uhkem! Laste kombekate ülaosad ja joped on valdavalt kirjud, kus sees valge, kollane, oranz (ka poistele).

    • Sellise rohelise jope võtaks küll, nagu pildild on /kade/

    • Isegi beebiriided jagunevad roosad ja sinised ning sisuliselt kogu moos. No kui kumbagi ei taha, siis võid ju valgete riiete otsa ka komistada… äärmiselt praktiline ju. Ma olen vist sisuliselt kõik rohelist sisaldavad asjad ära ostnud, mis ette jäänud on. Teise ringi asjadest aga on roosauputus, tahad või ei taha oma last roosasse toppida. Jube valus on kuulata, kui kuskil käies ohhetatakse, et “nii armas ja ROOSA”. Krt, mis ma sinna teha saan, kui rohelised asjad on enamasti seljas (st kuhugi mineku ajaks rokaseks saanud) ja ma pean talle roosad õudused selga ajama. Mul on sügav roosa-allergia ja see on süveneva iseloomuga.

      • Kolme aasta pärast nõuab ta ise roosat ja lillat, sest KÕIKIDEL TEISTEL TÜDRUKUTEL on. Ja tiaarat, muretse juba varakult sädlev tiaara valmis. 😛

        Kaltsukatest tglt saab ka beeže ja rohelisi ja oranže asju, aga veidi suurematele juba. Tüdrukutel on hullem normaalsete riiete kriis minu meelest, sest poiste pluusidel ja pusadel on tavaliselt mingi kopapilt vms asi, kui nad ka normaalset värvi on. Ja sellega ma olen nõus, kui tütarlaps ei taha omale monstertruckiga t-särki, seksist nagu ma olen. 🙂

        Lollakad kirjad kõikidel riietel on muidugi teine teema, aga ta on olemas. “I am a Cool Eskimo,” kuulutas ainus valge pusa, kui sõbranna väikelapsele pidulikku riietust otsisime. 😀

        • Ma mõtlen praegu, et kuidas töötaks monstertruckiga ROOSA t-särk?

        • Kiri ka juures et: “Väike tige matšo”, vms. Aga roosa.

        • No kui ise nõuda oskab, siis eks ta mõne roosa hilbu siis saab kah ja selle ****** tiaara kingib talle misiganes puhul vanaema niikuinii. Seda ka ei taha, et kuna vanemad roosat ei lubanud, siis 30-aastasena “teeb, mis tahab” ja tal on roosa auto, roosa koer ja ise on ülepea roosa. Kuna mina olin oma vendade järel väga oodatud tütarlaps ja mu ema on daam, kes tütrekesest unistas, siis mulle õmmeldi kleidikesi ja misiganes hunnik ROOSASID pitside ja satsidega riideid. Tänu sellele drillile on mul siiras oksemaitse suus igasugustest naiselikest ja daamilikest värkidest alustades klaverimängust ja käsitööst ning lõpetades “viisakate riietega”. Ma olen oma ema õudusunenägu, kes käib suhteliselt igal pool ringi dress+toss+ilalärakad 🙂 Ja mulle see meeldib, aga endale sama saatust ei tahaks 😛

        • Morgie, selleks peab suht stoiline laps olema, et sellist kanda. Mu poiss-sugulane läks lasteaeda tumelillade kummaritega ja kohe tabasid teda teiste laste ruiged, et tal on plikade kummarid. Kui tema enda juttu uskuda, siis ütles ta, et kõik värvid on kõikide omad. Igal juhul käis ta nende kummikutega edasi, s.t ju tegi teistele selgeks a) et talle ei saa külge karata, sest tal on savi või b) et kõik värvid tglt ka ongi kõikide omad. Ma kahtlustan esimest. 😀

          Ma ise käisin eelpubekana suusamütsiga, mille peal oli kiri “Toomas”. Tuli kuskilt ja oli maru mugav. Pärast kuulsin paralleelklassi tüdrukutelt, et nad olid imetlenud mind, et ma julgen sellisega ringi käia. Ise ma ei mõelnud sellele üldse ja keegi ei öelnud ka midagi. Isegi mitte mu oma klassi Toomas. 😀

          S.t vbl sobiks mugavalõikeline “monstertruck” ka, isegi roosana.

  2. Eks umbes nii ongi jah, et on mustad-hallid-sinised-rohelised-pruunid “poiste” õueriided ja siis rrrrrooooooooozzzad-valged-helekollased jne tüdrukute omad. No ja siis on veel igasugu lahedad riided, mis maksavad sellist hinda, et lihtsalt ei raatsi aastas 10 cm kasvavale lapsele neid üheks hooajaks uuena osta ja järelturul neid suurt ei liigu.

  3. Näh, ära loobu Mustast peeglist, see on nii hea! 🙂

    • Sekundeerin! Sellist düstoopiat on ikka huvitav vaadata ja siis mõelda, et kui lähedal me sellele juba oleme – näiteks teine osa sellise staarisaatekultusega on üsna… kahju öelda, aga tänapäev.

      • Ja veel – komöödiasari ei saa see olla küll kusagilt otsast. Vb tõesti, kui hakata seda vaatama lootusega nalja saada, võib kergesti pettuda.

        • Ma ei vaadanud seda alguses kui komöödiasarja (eeldasin miskipärast, et on põnevus), aga läks kuidagi väga mustaks huumoriks.

  4. Ma vaatasin Black Mirrori kaks esimest osa suure vaevaga ära ja siis loobusin. Ma ei näinud selles mustas huumoris midagi naljakat ja pigem aitas see metsiku depreka tekkimisele kaasa.

  5. Mu inglasest sõber ka kunagi imestas, mis see helkur on ja kui ütlesin, et et Eestis on see kohustuslik, ta algul peaaegu minestas, aga siis hakkas mõtlema, et väga hea idee tegelikult. 🙂

  6. Erksavärvilisi lasteriideid on küll, aga valdav enamus lapsevanematest ei soeta neid ilmselt hinna pärast 🙂 https://gallery.mailchimp.com/c9112c5a0a9a3d2ea31ea5dad/images/77918330-50ce-4eb4-aac7-0d1ed5ecca7a.jpg näiteks, sel on helkurribad õmmeldud (õlaõmblused samuti helgivad), ühe hooajaga ei kulu maha ;). Külli, Didriksonsi lasteriided on idee järele nö pikendatavad ehk õmblusest saab järele lasta (by default on paar sentimeetrit kokku volditud). Hinda see muidugi odavaks ei tee.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid