Avastasin just, et olin hommikul endale puud ja kõik ilusasti ahju valmis pannud, sest ma teadsin, et mul pole mälu ja mõtlesin, et see oleks iseendale kena üllatus. Ja oligi! Ma olen ikka nii tore ja armastusväärne! Vähemalt enda vastu.
Küll on hea, kui mälu ei ole
Pärdikute päevaraamat 
Mul on hetkel sadistlikud meeleolud, sry, kuid mul oli täitsa kahju, et see postitus ei jätkunud sellega, kuidas kirjeldad, et tassisid paar sületäit puid oma katusekambrikesse, enne kui selle täidetud ahju avastasid.
Ma olen õrn ja kaitsetu naisterahvas, nii et ilmselgelt lasin ma suurel ja tugeval mehel selle ahjuesise juba enne Suurt Külma pilgeni täis tassida.
Beibe, ma ütlen, beibe! Selle asemel, et puid kanda, maksab ja tõstab siseruumis kangi. Varsti läheb veloergomeetriga sõitma rattaga töölemineku asemel. What´s the world is coming to…
No kui keegi tahab minu eest hoolitseda, ega ma siis ometi kätt ette ei pane.
Ülemise karabiini asemel saab rulliku panna. Toprope + piisavalt jõrm partner ja polegi vaja ise ronida.
Mmm, piisavalt jõrm partner … 😛