Reet ütleb küll alati, et TEMA on seltsimees Lagunov, aga tegelikult on ilmselge, et see tiitel peaks ikka mulle kuuluma. Eile üritasin üle kahe-kolme nädala taas jooksma minna. Mitte et ma suur tormifänn oleksin, aga mõõdukas tuisk on Atu lemmikilm ja ta polnud mitu päeva mõnusalt pikka jalutuskäiku saanud, nii et mõtlesin, et pean ta ju välja viima. Juba kümme minutit pärast jooksma hakkamist tundsin seda eelebamugavust, mida ma juba peatse valuna defineerida oskan – kuna ma selle nüüd ära tunnen, olin mõistlik ja läksin kohe hoopis kiirkõnni peale üle, nii et selle tulemusena valutas hommikul põlv hästi-hästi tsipa ja nüüd on veel ainult natuke tundlik.
Plaanisin järgmise nädala alguses nagunii arsti juurde minna vereproovi andma, eks ma nüüd küsin talt siis saatekirja, et saaks kellegi juurde, kes sensuaalselt mu põlve silitab ja ehk sellest ka mõne paljastava pildi teeb. Selge on igatahes see, et mõnda aega piirdub mu kardio kiirkõnni ja ujumisega.
P.S. Mõõtsin oma ahviindeksit täna – see on siruulatuse pikkus miinus inimese pikkus. Mida suurem see on, seda kaugemale üks inimene loomulikult ulatab, s.t. seda vähem piire ta pikkus talle seab. Minul oli see -11. Treeneril näiteks on +8 või +9. :S Selline väike erinevus siis. Mõõtke end minu rõõmuks ja öelge, kuidas teil on.
* Kes ei tea, kes on seltsimees Lagunov, siis:
Pärdikute päevaraamat 