MA EI SAA ARU

Okei, see on nüüd selge. Tudengid on lausa USKUMATUD inimesed. Üks neist LUBAS mulle, et kui ta kella viie ajal kohtama läheb, astub sama hooga raamatukogust läbi ja toob mulle ühe raamatu ka – ja nüüd ei vasta enam Facebookis. Kas nad tõesti ei mõista mu elementaarseid vajadusi? Ja kas nii imelik oleks siis oma sõbrannale öelda, et “kuule, ma kahe musi vahepeal hüppan korra rampsist läbi, mul üks suvaeit tahtis lugeda midagi”? Minu meelest ei oleks.

  • Kategooriad