Kaitstud: EM7 I’m bad in this thing

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Advertisements

Mul on nagu natuke uus lemmikbänd vist

kongos

Siit tuleb terve pleilist järjest:

Midagi ilusat hingele

Ma olen täiesti armunud sellesse. Siin on kõik nii suurepärane. Kujundus, muusika ja see tants. Sergei kontroll oma keha üle on täiesti imeline. Mitte et ma ootaks midagi muud mehelt, kes oli Briti kuningliku balletiteatri esitantsija (kui ma ei eksi, siis pole keegi teine nii noorelt selle au osaliseks saanud, nii et seda survet arvestades pole üllatav, et ta vahepeal balletist üldse loobuda plaanis), aga ikkagi. MULJETAVALDAV.

Ahjaa, ühe põhjusena, miks ta Inglismaalt ära tuli, tõi ta välja selle, et talle ei meeldi proovi teha, sest see tapab kunsti ja temas peituva kunstniku. Liiga andekate inimeste mured, ei taha tuimalt tampida, tahaks kunsti teha, ja ei saa aru, miks neil teistel kogu aeg sammud sassi lähevad. Ja teiseks muidugi arusaadav hirm, et kui sa oled terve elu teinud seda, mida su emme käskis, kas see on siis ikka see, mida sa ISE teha tahaksid. See, milleks sa mõeldud oled.

P.S. Hozieril on veel häid laule, näiteks “Angel of Small Death & The Codeine Scene” meeldib mulle ka:

Individualismist, juurtest ja tiibadest

Teised inimesed kirjutavad nii põnevatel teemadel, et tahtsin samuti mõtiskleda. Kas elada mitme põlvkonnaga koos? Teises linnaotsas/linnas/riigis? Kas peaks juurtest lahti murdma või vastupidi, tiibu kärpima? Kui tihedad peresuhted peaksid olema? Jätka lugemist

Millega see SAPTK ka parajasti tegeleb?

Varastasin igasuguse süütundeta internetist inimese mõlgutuse:

No, mis sa ütled! Peaministrikandidaadi kandidaat lahutab oma abielu, peaminister ei saa oma lapse ema ära võetud ning president on fiktiivses abielus … Ja perekond olevat riigi kaitse all ning riigi eesmärgiks rahva püsimajäämine.
Kus on SAPTK silmad ja loosungid? Miks me ei näe Toompeal meeleavaldusi?

Kus on, kus on – heterod võivad elada nii nagu tahavad, ega kristlased ka lollid ole, et üldtunnustatud kombelõtvuse osas meelt avaldama hakkaksid. Nad hauguvad ikka selle puu all, kus on lootust, et ehk mõni tuleb appi seda puud raputama.

Küll see tervisesport on tervislik

Ajasin eile ühe sõbraga juttu, polnudki temaga ammu rääkima sattunud. Tema rääkis, et lisaks tõstmisele tegi aeroobseks trenniks ujumist lisaks, aga hetkel ei saa teha, sest õlaga on häda. Mina rääkisin, et ma käisin jooksmas, aga näed, põlv on haige. Aga oi, küll teeks. 😀 Teised kõik räägivad parajasti, kuidas põlvesidemed on kõik nende hädad ära võtnud, nii et mõtlesin ka proovida, sest elastikust mul suurt kasu polnud (nagunii tahtsin enne arstiaega vaadata, kas põlv ikka veel valutab, sest muidu oleks ju narr minna sinna, kui märtsis midagi öelda ei oska peale selle, et “jaanuaris küll valutas veel”). Nii et jalutasin koeraga oma tavalise jooksuraja läbi, aga see oli veel täiesti jää all – ja nii loll ma nüüd küll ei ole, et oma haige põlvega jää peale trampima läheksin.

Nii et tegin hoopis teist päeva järjest Jilliani – uskuge või ärge uskuge, aga suvi on lähenemas ja varsti on vaja see keha bikiinides randa viia. Ja selle pärast, et siin peab palju rabelema, mis arendab võhma ja seda a) on mul hädasti vaja, aga b) on seina peal TÄIEGA rõve harjutada. Sest vastupidavust harjutada on kergelt ebameeldiv, aga see sellest hoolimata isegi natuke meeldib mulle, eneseületus ja nii, aga jõu-vastupidavust harjutada on minu meelest okse, selline hing-paelaga-kaelas värk. Aga räägitakse, et kord nädalas me seda tegema hakkame (ja veel kiitva lauluga), nii et kui nagunii pääsemist ei ole, võib vähemalt üritada kodus põhja alla teha.

Räägime lõuatõmmetest ka, sest need ometi huvitavad teid hullult. Mõtlesin, et kui kümme välja venitan, on treeningplaanis edaspidi frenchies. Aga kuna üks koosneb kolmest (tavalisest tiba väsitavamast) lõuatõmbest, võiks neid ühes seerias olla kokku vähemalt kolm (ehk siis üheksa rasket lõuatõmmet). Nii et kui ma tahaksin teha kasvõi kolm seeriat, peaksin ma olema suuteline järjest kolm korda üheksa tegema. Esmaspäevasel testpäeval tegin ma 11-8-8-6-6, nii et nagu näha, on see tulevikumuusika. Nii et jätkan senise programmiga, aga kui vähegi jaksu on, lisan vähemalt kaks kahest frenchiest koosnevat seeriat. Ja minu jaoks on see täielik müstika, sest eile pidi mul olema tagurpidi püramiidi päev (st et alustad ühest lõuatõmbest, 10 sekki pausi, siis teed 2, siis 20 sekki pausi jne, kuni enam ei jaksa, siis teed kaks maksimaalset sooritust veel), aga kuna ma mõtlesin, et ma ei viitsi sada aastat lõuga tõmmata, otsustasin, et teen esmalt prantsuse omi, et pärast seda ei jaksa nii palju teha. Ehk siis kaks seeriat neid + seejärel tagurpidi püramiid. Ja ikka jõudsin kaheksani välja, nii et kokku sai üle 60 tehtud neid. 11 ja 8 tundub kuidagi veidralt väike vahe selles kontekstis. Aga no mis seal ikka, kuni areng on, on kõik hästi.

Pildil olev neiu on siis parajasti 90 kraadi peal prantsuse lõuatõmmet tegemas.

Kui alatu on maailm

Täna ei ole päev, mil tööl olla. Täna on ilmselgelt päev, mil koeraga ringi mütata, mitte töölaua taga asjalikke asju teha. :S

Lisaks: Ei oleks pidanud eile Emajõkke ronima, nüüd on kurk valus.

  • Rubriigid