Depressioon, järjekindlus ja kaheinimesemadrats

Wish-to-have-onenice-cool

Olen märganud üht huvitavat asja. Minu tutvusringkonnas on päris mitu depressiivset inimest ja võib kindlalt öelda, et veebruar ja/või november on nende jaoks kõige raskemad kuud. Novembrist saan ma aru, see on ju pime ja rõve ja kõigi jaoks selline madalseisu aeg, aga minul on küll just nii, et kuigi jaanuar on tavaliselt töine ja asjalik, ei jaksa ma ära oodata, millal veebruar ükskord ometigi tuleb. Terve viimase nädala ootasin juba, et see jubedus läbi saaks. Veebruar on küll külm, aga samas näeb juba päikest ka. Täna oli nii mõnus, et ma sain suisa tavalise dressikaga koeraga jalutamas käia, päike silitas soojalt põski. No kuidas saaks selline kuu mitte meeldida? Okei, energiat on külmaga natuke vähem, aga praegu pole selles mõttes ka NII külm. Veebruar on suurepärane! Samas, kui inimene ikka PEAB paar korda aastas depressioonis olema, st see on meditsiiniliselt möödapääsmatu ja lõplikult välja ravida seda ei annagi, on veebruar kui aasta lühim kuu, selleks muidugi ideaalseim.

Teiseks. Otsin artikleid järjekindluse arendamisest (mis on väga raske, sest mul pole selleks piisavalt järjekindlust). Nimelt. Pea kõik selleteemalised artiklid on teemal “kuidas oma eesmärkidest kinni pidada”. Ma olen vaeva näinud, saavutanud suuri edusamme ja õppinud end tööle sundima, nii et võin vabalt mitu tundi järjest tõsist tööd vihtuda* ka siis, kui ei ole tähtaeg homme, vaid näiteks aasta pärast, sest plaan on selline. Kui olen otsustanud, et on vaja trenni minna, kolmandik tõlkest lõpetada, lõputöö jaoks raamat läbi lugeda vms, saavad need asjad tehtud. Jätkuvalt on aga alles (kuigi minu meelest tunduvalt leevenenud) see mure, et kui mul selle töö käigus tekkib mingi probleem, kipun ma end ümber lülitama. Näiteks tõlgin ja tekib küsitavus ja mina olen järsku hoopis kuskil prantsuse keele grammatika kohta lugemas, mis on muidugi äärmiselt põnev ja samuti vajalik, aga mitte see, mida ma tegema peaksin. Kehvemal juhul olen hoopis 9gagis, mida ma tegelikult ei naudi, ja hiljem on selle võrra vähem puhkeaega. Või ei saa ma trennis mingi asjaga hakkama ja ütlen kohe, et savi, lähme teeme hoopis teist harjutust. Mingil hetkel võtsin vastu otsuse, et iga kord tuleb vähemalt viis korda proovida (tõlkimise puhul viis minutit pusida) ja see selles mõttes mõjus, et kui selle ajaga tehtud ei saa, siis pea alati on ikkagi mingi areng, mis tekitab motivatsiooni edasi lasta ja asi tehtud saada – aga selles mõttes mitte, et järgmine kord on ikkagi täpselt sama raske sundida end seda viit korda tegema (või on see vahe liiga väike, et ma suudaks seda hetkel hoomata). Ja vat selle kohta ma mingeid soovitusi ei leia, peale selle, et lase aga samas vaimus edasi, tahtejõud on ka nagu lihas. Ahjaa, seda lugesin ka, et seda aju osa arendab lisaks füüsiline treening (siit saame me küll linnukese) ja igapäevane meditatsioon. Viimasega pole ma viitsinud päris mitu nädalat üldse tegeleda, sest pole lihtsalt olnud sellist tunnet, et seda vaja oleks – see on minu jaoks pigem sihuke hädaabi, kui parajasti kohustused üle pea kasvavad, aitab pea selgena hoida. Tavalises olukorras ei teki selle järele igatsust.

Üks tuttav, kes isiklikust huvist iseenese kasvatamise kohta palju lugenud on, ütles selle kohta, et tahtejõudu tahtejõu abil suurendada on üsna surnud ring, sest ma kulutan oma tahtejõu selle peale ära ja siis jäävad hiljem selle arvelt muud asjad tegemata (teate küll, kui raske on näiteks pärast eriti väsitavat tööpäeva poest ainult tervisliku toiduga koju tulla, tahtejõuvarud on ammendunud). Et peaks pigem üritama märgata neid hetki, mil asi kiiva kisub, ja üritama teisiti reageerida. Näiteks tõlke puhul siis mitte lasta sel ühel sõnal/fraasil üldist töötempot segada, vaid lihtsalt ära märkida ja teatud aja pärast võtta eraldi 30 minutit just selliseks ajuragistamiseks. See tundub igati mõistlik, sarnast asja on üks teine tõlkija ka hiljuti soovitanud, küll mitte piiratud ajaga, aga mulle sobivad sellised selgelt piiritletud asjad. Trenni kohta soovitas mitte niisama viis korda järjest proovida, vaid proovida iga kord natuke erinevalt proovida või kui uusi mõtteid pole, siis vähemalt proovimise ajal erinevaid kehaosi jälgida, et oleks kogu aeg huvitav ja pingutus pingutusena ei tunduks. Seda ma vist olen varem ka proovinud, aga kerge heitumus kipub mul ikka üsna kergelt tulema. Ideaalis võiks trenni muidugi alati päeva viimaseks kohustuseks jätta (ma lähen pidevalt kaks või kolm magama ja pärast trenni alles hakkan tööle), võiks ju iseenesest tahtejõudu ka kulutada, kui on veel, mida kulutada. Tihti lihtsalt ei ole.

Ideid? Kogemusi? Olete sel teemal artikleid lugenud ja oskate linkida?

* Saan aru, et see kõlab tõsistele inimestele nagu naljanumber

P.S. Mu küsimused ei ole ikka veel otsas, sest ma olen harjunud sellega, et ma saan siit kõik vastused. Ma peaksin uue madratsi ostma, sest igapäevased seljavalud on üsna tüütud ja magamine võiks ju mugav olla. Aga kuidas ma sihukest asja üldse valin? Madrats on ju selline asi, mida ostetakse kord kümne aasta jooksul ja kümne aastaga jõuab … Maa kümme tiiru teha ja madratsitööstus areneda. Kuskilt olen lugenud, et vedrumadratseid ei soovitata, samas vaatasin netist, et vedrumadratsitele antakse ka kümme aastat garantiid (huvitav, kas müügilepingus on kirjas ka loomuliku kulumise definitsioon, à la “kui prostituut kasutab madratsit peamise töökohana, ei arvestata seda loomuliku kulumisena, sest voodi on ette nähtud magamiseks ja väheseks [1-2 korda nädalas] seksiks keskmises kaalus [kuni 100 kg] indiviidide vahel”?). Netist vaatasin, et kahe meetri pikkuste kaheinimesemadratsite hinnad kõiguvad ka vahemikus 250-600 eurot, tahaks teada, kuidas selle kvaliteedi ja hinna suhtega siin on. Oskab keegi midagi selgitada või soovitada? Kas normaalse ööune eest peakski tõesti 600 eurot maksma?

28 kommentaari

  1. Mul on Dormeo madrats. Ei kurda. Kui mujal juhtub vahepeal magama, siis on vahet tunda küll🙂

  2. Mul on küll senise elu jooksul ainult üks “päris” madrats olnud (varem ainult odavatel vatimadratsitel maganud), aga see üllatas mind piisavalt meeldivalt, et soovitada: Stroma Kookos Ökoloogiline. http://www.minumoobel.ee/index.php?page=104&action=show_product_details&product_id=15&group_id=17
    Ostsime selle pea 10 aastat tagasi nii, et mööblipoes järjest proovisime madratseid läbi. See tundus kõige meeldivam (kõvem) külje all. Kookos ja öko ei olnud meile teemaks, aga ega ei seganud ka. Ma ostes isegi ei mõelnud, et see võiks mind pidevatest seljavaludest terveks ravida. Kuna mu seljavalud olid alguse saanud teismelisena saadud seljavigastusest, siis ma olin lihtsalt leppinud, et selg ongi mul elu lõpuni valulik. Paar kuud peale ostmist aga äkki taipasin, et selg ei ole enam ammu valu teinud. Ja nii ongi jäänud. Nojah, muidugi kui trennis seljale liiga teen, siis ikka annab tunda, aga muidu olen valutu.

  3. Tahtejõu kohta on terve raamat. Vaata siit:
    http://www.rahvaraamat.ee/p/tahtej%C3%B5ud-inimese-suurima-tugevuse-taasavastamine/41922/en?isbn=9789949272242

    Jah, tahtejõud ei kasva iseenesest, väsinud inimese piitsutamine ei vii kuhugi. Ja loomulikult oskavad erinevad inimesed oma tahtejõudu erinevalt kasutada.

  4. Mul endal olid kunagi veebruarid täiega suitsiidsed kuud, nüüd on õnneks palju kergem, aga ma oma kehva mälu põhjal üritan veits seletada. Veebruariga on see teema, et mingi 3 kuud on pime ja külm olnud ja vaikselt ootad, et hakkaks läbi saama, a sittagi. Üldjuhul on natuke vähem pime, aga külm ikka. Lisaks, kui sa oled üliõpilane, siis detsembris ja jaanuaris pole olnud eriti aega end lõdvaks lasta, sest sul on sess. Veebruariks on sess läbi, pingelangus, ja kõik asjad, mille tundmist ja mille peale mõtlemist sa oled edasi lükanud, kukuvad kõik korraga kaela, nii et hea on, kui sa püstiasendi suudad säilitada.

    Ja kui sul on väga hull deprekas, siis see ei loe, et veebruar on lühike kuu, kõik päevad venivad nagu tatt ja igaüks neist tundub kolme kuu pikkune.

  5. ka mina olen lugenud, et tahtejõud on pigem ressurss, mis saab otsa, kui kõik ära kulutada. aga neis nõksudes, millest sa rääkisid, on mingi point siiski olemas – minu arust on tegemist lihtsalt toetava automaatpiloodi sissetöötamisega ja kui see on juba korra sisse töötatud, siis saab seda kasutada just nimelt siis, kui tahtejõudu ennast parajasti võtta ei ole.

    kui mul endal tõlkides aju umbe jookseb, siis tavaliselt aitab kõige paremini arvutist eemaldumine – kas lähen ja söön või käin korraks poes või teen väikese kiire uinaku (kui umbejooksmine on tglt tulnud sellest, et õudne uni on). pärast on värskem pilk ja probleem laheneb kergemini. Aitab ka teadmine, et küll see koht varem või hiljem laheneb, kunagi pole ju päris lahenemata jäänud.

    • Mhmh, sellest osast ma saan aru, need selle nurga alt antud olidki, et siis ei pea ainult tahtejõu pealt tegema.

  6. November ja veebruar:
    Üks tuttav ütles mulle kunagi, et hullukuul ja hundikuul ei tohi last rinnast võõrutada. Hullukuul võõrutamine pidi lapse närvikava rikkuma ja hundikuul võõrutatud lapsed pidada litsiks minema.
    Hundikuu on veebruar ja hullukuu vastavalt november.
    Teaduslikku tõepõhja ei paista sel väitel olevat, lükkasin toona just aastaseks saava lapse rinnast võõrutamise kuu aega edasi, märtsikuusse, aga tulemused… on esialgu rohkem kui küsitavad.

    Madratsist: Laudpõrand ja vatitekk. Kui põrandal eitaha, tee nagu mina – viska vana voodi pealt kõik pehme kraam minema, toksi laudadest lavats sinna peale ja laota sellele vatitekk. Või noh, kattemadrats.

    • See kõik on rangelt soovituslik ja ei pretendeeri tõe kantsi positsioonile.

    • Minu õel on hüperaktiivne koer, kelle jaoks on just veebruar hullukuu. Ta kammib veebruaris täiesti sassi, aga novembriga tal teemat ei ole.

  7. Miks sa arvad, et uus madrats seljavalud korda teeb?
    Ja mine küsi oma füsio käest nõu. Kas su praegune on liiga pehme või liiga kõva? Ja kas tema ka jagab arvamust, et küljealuse kvaliteet aitab valude vastu?

    • Ma ei arva, et uus madrats ilmtingimata seljavalud korda teeb, aga uueks madratsiks on aeg nii või teisiti. Lisaks, füsioaega mul isegi pole, esmalt tuleb märtsis traumatoloogiaeg ja tema saab vajadusel ka füsio juurde suunata.

  8. Mul on sama jama, et tehes midagi ja jõudes väikese takistuseni, tunnen et ei viitsi praegu seda lahendada ja lähen Facebooki või asun muu asja kallale. Tihti on raskusi asja alustamisega ja süvenemisega. Eestis ei räägita üldse täiskasvanute tähelepanu- ja süvenemishäiretest ja nendega vahel kaasnevast hüperaktiivsusest (adult ADD või ADHD). Ma ei usu, et olen ainuke, kes sellega maadleb.

  9. Madratsist niipalju, et möödunud aastal vaevlesin ka tavalisest suuremate seljahädade käes ja sain arstilt kolm soovitust. Maha võtta, rohkem liikuda ja uus madrats osta. Liikumise ja mahavõtmise osa lükkasin tulevikku ja suundusin uut madratsit otsima. Eks iga firma kiitis oma kaupa ja mida ökom, seda kallim. Kitsi ja umbusklik, nagu ma olen, ei raatsinudki lõpuks uut madratsit osta. Minu oma oli ka miskit kümme aastat vana, aga pealtnäha täitsa kobe. Ostsin hoopis uue madratsikatte ja parema padja. Minu arust sai seljale parem küll. Kuigi paremad ja paksemad madratsikatted maksavad pea sama palju kui madratsid, olen ikkagi oma valikuga rahul.

    See linnalegend, et seljahädadega inimesele on hea kõva madrats, ei pea minu puhul küll paika. Kui ma vahel magan ühel asemel, kus madrats on kõva ja paindumatu, siis on mu selg hommikul jumala valus ja kange. Mõõdukalt pehmel asemel aga saab mu selgroog palju parema asendi võtta. Vahel ma ikka võimlen ka, aga põhilise abi oma seljale saan masseerija käest. Kui tahad, võin sulle oma head masseerijat soovitada.

    • Enamasti peab rühti korrigeerima ja selja liikuvust parandama. Istuv töö ka kaasa ei aita. Rentsil soovitan selle suure võimlemispalli peal istuda tooli asemel.

      • …kuigi ma olen sellest võimlemispallist ka seda kuulnud, et nõrgale alaseljale võib see pidev tasakaaluhoidmise vibamine liiga suure koormuse anda. ülaselg on jah ilusti sirge ja puhkab.

      • Meie peres on võimlemispall samuti au sees. Hüppame ja kargame igal hommikul kui meeletud kohe peale ärkamist

      • Isegi kohvi ei joo ega tööle ei lähe, muudkui kargame?

        • Ütles ju, et tuleb tööle minna, aga seal palli peal istuda, mitte tavalisel toolil.

      • idiootsus…

        • On, kusjuures. Ma ei tea ammu enam, miks sa kommenteerid.

  10. Miks selle madratsiga nii pingutad? Tavaline mööblitumps ju.

  11. Osta see:
    http://strangeinventions.com/2014/07/21/hugo-gernsbacks-isolator-helmet/

    • Ma tahan madratsit, mitte mingit kuradima kiivrit. Siiani on vist KAKS inimest reaalselt madratsist rääkinud. :S

      • Sa pead popimaks blogijaks saama. Kui merje v mallukas kirjutaks “tahaks madratsit”, oleks neil ukse taga saba ettevõtetest, kes neile madratsi ANNAKS väikese äramärkimise eest…

        Aga kui voodipesu otsid, siis see:

  12. Olen kah vedrumadratsipõlgurite leeris. Maal on üks selline ja ajapikku vajub ikka läbi ning külitades on vedrud (hoolimata kattemadratsist) küünarnuki all tunda. See-eest linnas on poroloonmadrats. Hea lihtne lahendus, vaatasime posu tootjaid-pakkujaid üle, käisime järel, sai ilusti rullikeeratult autosse toppida ja pärast kodus lahti rullida. Pisut üle keskmise kõvadusega (saad ise valida, katsuda, kui kõva tahad), 10-15 cm paks ja laiust-pikkust nii palju kui ise soovid – pluss veel see, et kui osutub liika pikaks-laiaks, siis võtad noa ja lõikad endale sobivasse mõõtu. Võid mõnikord minna ja me madratsil rullida, vaata, kas kärab.

    siil

    • Suurepärane pakkumine, don’t mind if I do.🙂

  13. Tehase 21 olla mingi mööbli odavmüük (sh madratsid ja kušetid).

  14. Vedrumatratsi kvaliteeti mõõdetakse selle järgi, kui palju vedrusid ruutmeetri kohta on ja kas vedrud on n-ö üksi või mitmekaupa riidesse aetud. Me mõned aastad tagasi otsisime kah, siis kogusime tarkust. Võtsime siis üksikult pakendatud vedrudega ja paljude vedrudega, vastikult kallis oli, eriti muidugi sellepärast, et tahtsime ebastandardsete mõõtudega (2 x 2 m, mitte 1,8 x 2 näiteks). Lisaks võtsime kattemadratsi kah. Kokku läks vist umbes kümme tuhat krooni. Praegu ütleks, et täitsa kabe valik sai, töötab siiani, kattemadratsit keerutame paar korda aastas, alumist umbes korra.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid