literature

Mis ma sellest raamatust siis õppisin (tahtejõud ftw)

hiir

Lugesin raamatut tahtejõu arendamisest ja tahaksin hirmsasti seda teiega jagada. Suurt osa olin ma mujalt lugenud nagunii, aga kirjutan ikka, sest äkki teil ei ole tahtejõudu kümmet raamatut lugeda (või üldse lugeda, for that matter), nii et tore ju, kui on väike konspekt.

Esiteks on oluline aru saada, et tahtejõud ei ole lihtsalt see, et sa suudad dieeti pidada. Tahtejõudu on inimestel piiratud hulk ja see jaguneb neljaks:

  • mõtete kontroll (nii positiivne visualiseerimine, kui kummitavast laulust lahti saamine)
  • emotsioonide kontroll
  • impulsikontroll (ei osta poes hetke ajel šokolaadi)
  • performance control – eesti keeli põhimõtteliselt järjekindlus, see, kui kaua sa suudad ülesandele keskenduda.

Nagu ma ütlesin, katsed näitavad, et on piiratud hulk tahtejõudu ja kõik need asjad kulutavad seda, nii et kui näiteks oled päev otsa pidanud järjekindel olema, on hulga raskem poes šokolaad ostmata jätta. Või kui oled pidanud vastikule ülemusele naeratama, on raskem õhtul millelegi muule keskenduda. Õnneks on mul pea imeline ülemus*, vähemalt selle võrra kergem.

Teiseks, see et tahtejõudu on piiratud hulk, tähendab, et korraga ei tasu mitut suurt projekti (näiteks “suveks saledaks”, “jätan suitsetamise maha”, “kirjutan lõputöö valmis”) käsile võtta, sest ebaõnnestumise tõenäosus on tunduvalt suurem. MINA leian, et te võite selle seisukoha omale … Ärgem laskugem labasusteni, aga mul on mitu eesmärki, mis tahavad kõik täitmist, nii et ignogem seda punkti.

Kolmandaks. Katsed on näidanud, et suhkur tõesti aitab laastatud tahtejõuvarusid taastoota. Põhimõtteliselt oli selles raamatus kirjas, et Rents mitte ainult ei või, vaid PEAB kohukesi sööma, et igapäevaselt produktiivsem olla.

jackie

See oli nüüd muidugi natuke halb uudis kõigile, kes üritavad tahtejõu abil dieeti pidada. Kehv lugu küll, liigume edasi. Nali oli see, tegelikult toimib ka teistsugune toit, lihtsalt aeglasemalt. Ja kui nüüd kristalselt aus olla, siis arvati, et väljaspool laboritingimusi toimib tavaline tervislik toit paremini, sest suhkur teatavasti viskab mõneks ajaks energia üles, aga siis tuled sa sealt kolinal alla tagasi.

Kõige olulisem on nüüdseks selge, nii et panen põhitõed kohe kirja, sest keskendumisraskustega inimesed ei jaksa seda postitust ju lõpuni lugeda:

  • Maga piisavalt** – no ei saa väga valida, aga natuke annab kaasa aidata küll, sest ma kipun ka vabadel päevadel vahel liiga kaua netis passima.
  • Toitu tervislikult – no põhimõtteliselt check, mööndustega.
  • Liiguta end piisavalt – check
  • Sea endale konkreetsed ja realistlikud eesmärgid (mitte liiga palju) ja kui tegu on pikaajalise eesmärgiga, siis ka vahe-eesmärgid ning vajadusel see, kuidas sinna jõuda (kui tegu on raskema ülesandega, nagu näiteks suitsetamisest loobumisega, tuleks välja kirjutada ohtlikud hetked, nagu seks või kohv, ning välja mõelda, mida siis teha, et keha ei tahaks harjumuspärast lisanaudingut saada) check
  • Võta aega, et analüüsida seda, kuidas plaanid edenevad, kas oleks vaja ehk midagi muuta või läheb kõik korrapäraselt.
  • Jaga plaane teistega, häbi motiveerib. check
  • Võta puhkeaega – enamvähem check, nii puhkan kui roteerin erinevaid asju
  • Kui sa tubli oled, siis luba endale selle eest ka midagi head, ükskõik, kas selleks on toit või kasvõi päev, mil kohe üldse mite midagi tegema ei pea. Ma ei tea, kas see nüüd on check, sest ma luban endale IGATAHES vahepeal midagi head.

Neljandaks. Alguses oli küll öeldud, et ära võta mitut ülesannet samal ajal, aga katsed on tõestanud, et just järjekindlust arendab see, kui võtta endale eesmärgiks mõne harjumuse muutmine. Nii et korraga ei tasu ehk hakata romaani kirjutama ja pea peal seismist õppima***, aga näiteks üritada romaanikirjutamisega samal ajal tervislikumalt toituda on igati okei. Sellest, et sellised asjad on tahtejõu arendamiseks kasulikud, on kirjutanud teisedki blogimaailma suurimad autoriteedid – nagu näha, pole see tegelikult sugugi uus mõte. Muide, kõige suurepärasem asi, mida katsed on näidanud, on see, et kui inimene hakkab ühes valdkonnas tahtejõudu arendama, rakendab ta seda tavaliselt automaatselt ka mujal, kus ta leiab, et seda vaja võiks minna. Mina võin sellega omast kogemusest nõustuda – varem jõin ma filmi vaadates siidrit või limonaadi, aga üsna varsti pärast seda, kui hakkasin süstemaatiliselt trennis käima, tuli ka see tunne, et ei taha ju mingit rämpsu endale sisse kallata. Nii et nüüd valin ma hulga hoolikamalt nii toitu kui jooki ja mu ajaplaneerimine on samuti tunduvalt teadlikumaks muutunud (see viimane pidi ka otseselt inimeste eesmärkidega korrelatsioonis olema, mul oli trenniminekuks palju põhjuseid ja nii soov õppida aega planeerima kui soov aju lõdvestada, et see hiljem jaksaks jälle tubli olla, olid väikeste lisapõhjustena olemas).

Viiendaks. Tahtejõud ON piiritletud ressurss. Kui sul on võimalik selle kasutamist vältida, siis väldi seda. Näiteks kui sa oled alkohoolik, käi poes enne kümmet hommikul ja pärast kümmet õhtul, kui alkoholiostmine pole võimalik. Kui oled dieedil, käi poes ainult täis kõhuga jne. Ja loo harjumusi. Kui suudad midagi piisavalt kaua teha, saab sellest harjumus ja sa ei pea end selleks sundima. Kui tahad saada kirjanikuks, kirjutad iga päev kasvõi tunnikese ja see teeb su elu kergemaks. Vali sõpru – Mari on kahtlemata tore inimene, aga kui ta on koogiklubi esinaine ja sina tahad kaalust alla võtta, on targem temaga suhelda ainult toiduvabadel üritustel (ja sedagi juhul, kui ta seal toidust rääkima ei hakka). Su sõbrad mõjutavad sind. Kui AbFab räägib pidevalt, et laisad inimesed on … Well, laisad. Siis ei taha sina ise laisk olla. Elementaarne, Watson.

Kuuendaks. Usklikel on kergem. Kaitsed on näidanud, et kui ikka usud, et keegi teine aitab, siis ta aitab. Lisaks on neil väiksest peale rohkem reegleid, nad on harjunud neid järgima ja neil on rohkem tahtejõudu. Neil pole mitte ainult väiksem tõenäosus kondoomita seksida vms, neil on ka väiksem tõenäosus mitte turvavööd kanda. Religioosne meditatsioon õpetab ka eneseanalüüsi. Ateiste see muidugi väga ei aita (raamatu autor on ateist), aga vähemalt USAs nii on.

Seitsmendaks räägiti, et lastele ei tohi rääkida, et kõik on tublid ja erakordsed, vaid tuleb kiita järjekindlust. Loogiline muidugi. Räägiti sellest ka, kuidas seda teha. Pole väga minu teema, nii et kes tahab, loeb sellest ise.

Ja kaheksandaks oli eraldi pikk jutt sellest, kuidas dieeti pidada ja miks tahtejõust seal tihti ei piisa. Iseenesest huvitav, kes tahaks kaalust alla võtta, võib seda lugeda, sest kuna see minu eesmärk ei ole, siis ma eii viitsi sellesse süveneda.

Järeldus: Kes teeb, see jõuab. Aga see, kes ei jõua, ei peaks kohe kogu maailma selga vedama, vaid peaks koormust suurendama vähehaaval ja end hoolega jälgima, et oleks kindel, et ta ei lähe üle piiri, aga samas on koorem siiski piisavalt raske, et teda arendada.

* Igapäevane ass kissing – check.

** Ma olen selles osas end teadlikult jälginud – ja päevadel, mil ma olen normaalselt puhanud, ei ole mul mitte ainult rohkem energiat, mis on igati loogiline, vaid ma viitsin õppides ja trenni tehes ja tõlkides ka tunduvalt rohkem vaeva näha. Nii et korrelatsioon järjekindlusega on siin ka väga selgelt näha.

*** Mina täiega hakkaksin, tundub just nagu meeldiv vaheldus, kui ühte ei viitsi, teed teist. Kuidas sul, Sirgi, läheb muidu pea peal seismise kuu?

7 kommentaari “Mis ma sellest raamatust siis õppisin (tahtejõud ftw)

    1. Eriti mitte. Räägitakse sellest, ET varieerub ja väga palju, aga ei osata öelda, kui palju on nature ja kui palju nurture. Geneetika kohta ainult nii palju, et asiaatidel näiteks esineb igasuguseid tähelepanuhäireid tunduvalt vähem (ja nad moodustavad USA elanikkonnast ainult 4 prossa, aga võtavad 25 protsenti parimate ülikoolide kohtadest) – samas on neil muidugi ka kasvatus hoopis teistsugune, nii et mine võta kinni, mis on muna ja mis kana ja kuidas see asi seal käib.

  1. Ma jõudsin teise lõigu juurde ja juba ma kirjutasin näoraamatus sõbrale ja siis lisandus uus vestlus.. kuigi ma olin äärmiselt haaratud su positusest!

    Igatahes.

    Olen küll aastatega kasvatud “iseloomu”, kui alati jõuan mingi hetk sellisesse seisu, kus tahan kookonisse tõmbuda ning lihtsalt haihtuda. See, et tahtejõudu pole lõpmatult, on mulle uudis, kuid kõlab loogiliselt.

    Ausõna ma tahaksin pikemalt sel teemal vestelda, aga tunnen, et tõmban iga viimase, kui sõna ussi mõmmist välja, et paar hädist lauset kokku panna.

    Täna õhtul alustan sellega, et lähen varem magama. Sel moel on vähemalt ärgates parem tuju.

    Mnjah. I’ll be Bach!

      1. Mina näen seal küll, et inimene on teemasse kaasa mõelnud. Ja ausalt öeldes ei saa ma aru, miks sa ei võiks lihtsalt tagasi tõmmata, järele mõelda natuke selle üle, kas ja kuidas see, kuidas sa oma isiksust siin avada oled otsustanud, inimestele närvidele käia võiks, ja üritada end veidi tagasi hoida. Jah, ma võin ka lihtsalt su IP-aadressi ära blokkida (ja olen ausalt öeldes seda ka juba kaalunud, sest ma ei taha oma päeva alustada sellega, et tulen vaatama, kas keegi on mu aiapostitusele vastanud ja pean lugema kommentaari, mis ei räägi isegi aiaaugust, vaid kellegi kolmanda lehmast), aga ma ei taha seda teha, sest täiskasvanud inimestel võiks endal olla see pisike tsensuurikeskus aju ja sõrmede vahel, et päris kõik, mis peast allapoole lahiseb, internetti ei jõuaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.