Otsustasin, et teen raamatumeemi ikka ära, kuigi ütlesin siin, et ei plaani seda teha. Miks ma seda otsustasin? Sest keegi viskas internetis õhku väite*, et kui inimene ütleb, et ei suutnud mõnda raamatut lõpuni lugeda, ei suuda ta ilmselt tegelikult üldse ühtki raamatut lõpuni lugeda. Mis tundub ju täiesti loogiline – mina leian ka, et kui sa ei suuda näiteks küüslauku süüa, siis sa ilmselt ei suuda midagi süüa, vaid peadki proteiinijoogist elama. Mina ei suuda süüa tigusid ja seeni (teatud eranditega), sest mõlemad tunduvad vastikult ligased – see ei tähenda, et ma end surnuks ropsiksin, kui seda tegema peaksin. Kui on vaja kooli jaoks lugeda mõnd igavat raamatut, närin end sellest ikka läbi ja kui sõprade juures pakutakse seenekastet, söön viisakalt ära, mitte ei näri kuiva kartulit. Ma lihtsalt ei saa aru, MIKS ma peaksin vaeva nägema enda jaoks mitte ainult igava, vaid minu seisukohast ka kehvasti kirjutatud ja ebaterveid väärtushinnanguid kirjeldava raamatu lõpuni lugemisega? Või miks ma peaksin kodus teleka ees purgist seeni sööma, kui need mulle ei maitse? Ei tundu ju nagu kõige mõistlikum lähenemine, oma vabast ajast teen ma ikka asju, mida ma naudin või mis igavust peletavad või mis mulle tuleviku perspektiivist midagi juurde annavad. Nii et mõtlesin, et teeks ikka nimekirja neist raamatutest, mis mind elu jooksul mõjutanud on, et näidata, et see, et mõni tropp on valmis mõne raamatu pooleli jätma, ei tähenda sugugi, et ta lihtsalt ei suudaks Aabitsatki lõpuni lugeda.
(AbFab tõi välja huvitava tendentsi – alati, kui keegi julgeb mõnd raamatut kritiseerida, on selle armastajatel kaks argumenti:
- Miks sa lugesid, kui sulle ei meeldi? ja
- Mida sa kritiseerid, kui lugenudki ei ole?
Samu argumente võib vabalt kasutada sama inimene, ta ei märka mingit vastuolu.)
Ainus jama selle mõjutamisega on see, et kõige lihtsam on mõjutada ikkagi puhast lehte – kui juba paras müür on ehitatud, saab seda natu-natukene ühele või teisele poole kallutada, aga üldiselt saavad uued tellised paratamatult juba olemasoleva müüri osaks, olenemata sellest, kui ilusad või tugevad need on. Ainult kümnega ma piirduda ei suudaks, nii et teen kõike omamoodi, nagu ikka. Ja kuna ma praegu nagunii maailmade konstrueerimisele mõtlema pean, siis vaatame natuke ka selle pilguga, kuidas autorite ja raamatutegelaste pikad kombitsad minu maailma katsuma ja muutma on ulatunud. Nii et alustame algusest, raamatud, mis mind mõjutanud on, alates ca viiendast eluaastast ja lõpetades tänasega. Loe edasi “10 raamatut, mis on mind mõjutanud”
Pärdikute päevaraamat 