igapäevased targutamisminutid

tumblr_n4jzmlTt0u1qhf2sfo1_1280

Vahel ma mõtlen, et kõik need inimesed, kes mind elitaristiks peavad, võiks näha, kuidas ma koer kaisus voodis aelen, pätikohvi joon, blogisid loen ja kõva häälega naeran. Või kuidas ma meelelahutuseks täiega suvakat ulmekat loen (harva, sest tegelikult on ka nii, et mida rohkem loed, seda rohkem tekivad standardid). Või ei loe kolm kuud mitte midagi, vaatan ainult erinevaid sarju. Aga parem siiski mitte, elu on õpetanud, et ei tasu igasuguseid külla kutsuda.

Kui ma ärkan hommikul üles, teen ma tavaliselt esimese asjana kohvitassiga blogiringi. Kas kodus või tööle jõudes. Selline traditsioon. Ja kui näiteks Mmurca on kirjutanud, olen ma alati rõõmus, sest ta ei kirjuta eriti tihti. Ma tegelikult ei tahtnud sellega öelda, et kirjuta veel harvemini. 😀

Ja minu energeetiline olek on jõudnud sellisesse madalseisu, et avaldub juba tegudes, mis võimaldaksid veel laisemad olla – täna tõmbasin endale vihaga Foxit Readeri, sest mind ajas närvi see, et Adobe Reader ei jäta meelde, kus mul lugemine pooleli jäi. Mis sajandis me elame? Kas ma pean lugema nagu koopainimene?

Ahjaa, teadlased avastavad muudkui asju, mis minu treeningharjumustega kokku lähevad. Alles kirjutati sellest, et staatiline venitamine on suht mõttetu (trennijärgne venitamine mulle siiski meeldib, annab võimaluse lõdvestuda ja rahuneda), seda räägitakse juba ammu, et jõutrenn kulutab rohkem rasva kui aeroobne, ja nüüd siis kirjutatakse ka, et ronijatele on jooksmine üsna mõttetu. Ronijad muidugi ei nõustu, kuigi on raske aru saada, kas selle pärast, et kõik treenivad ju teisiti, järelikult peab teisiti õige olema, või on neil neile seisukohtadele mingid faktilised vastuväited. Selle venitamisartikli Postimehe kommentaarides oli ka päris palju väidet, et “ma olen kümme aastat venitanud, järelikult on venitamine ju hea”, nii et eelkõige on vist ikka nii, et ega inimesed oma seisukohti ei muuda. St mina sealhulgas, mulle jõutrenn meeldib, siis ma loomulikult rõõmuga jagan selliseid artikleid. 😀

Ja jah, see on kõik, mis ma teile täna öelda tahtsin. Hau.

Advertisements

18 kommentaari

  1. “Tartu haritlaseks” ikka – “elitarist” määratlust pole mina küll kohanud. Muidu, jah.

    • Tartu haritlaseks … Ütle otse, et märsilohistajaks.

      • Seda pole ka kohanud (ehkki termin ise on muidugi kasutusel).

    • Kui Rents on elitarist, siis ma üll ei tea, kes seda ei ole, sest Rents nagu väga vaimu ei pane tavaliselt. Lehvitab veidi feministlikult, aga ma pole veel kuulnud, et tal oleks pidevalt mõnesugune Derrida või Kristeva keelel. 😛

      Räägib, kuidas ta Delfi naistekat loeb. S.o vbl tõesti ainult eliidile lubatud, sest mitteeliiti hakatakse ju pidama selleks, kes nad tglt on, kui nad ütlevad välja, et loevad Delfi naistekat. 😀

  2. Ronimine vs jooksmine, rõhk on fraasil “if you’re dead serious about training for climbing”. Enamik ronijaid EI OLE. Nad orienteeruvad või sõidavad ratast või suusatavad või kõmbivad piki mägesid. Ja kohati ronivad, et keerukamatest kohtades üles või alla saada.

    Võimalik muidugi, et ongi tekkinud suur kogukond puhtaid sportronijaid, kelle jaoks aeroobsed alad ei ole eesmärk.

  3. Ma ei ole leidnud midagi, mis lihaskrampide vastu paremini aitaks kui vastava koha venitamine. Ma usun, et massaaž aitaks tglt sama hästi, aga või mul seal keset trenni massööri võtta on ja kui ma pean krambid ise ära leevendama, on venitamine kiirem kui oma kätega masseerimine.

    Tüüpkoht, mis renessanss- või barokktantsuga krampi läheb, on säärelihas, sest igas tantsus on heal juhul kord taktis üles-alla vedrutamist (st poolvarvaste ja täistalla vahet või isegi poolvarvaste ja põlvekõverduse vahet), hullemal juhul mitu korda taktis ja mõnes tantsus on taktid väga kiired, nii et sekundis tuleb selliseid vedrusid igavesti palju. Seda aitab ennetada soojendus, kus teha aeglaselt ja väiksema koormusega sarnaseid liigutusi, aga kui ikka tund-paar niimoodi järjest vedrutada, on venitus pärast väga magus. Eriti kui nendesamade jalgadega tuleb veel ka koju kõndida.

    • “igavesti palju” oli tglt liialdus, a kord sekundis või rohkem võib ära tulla küll.

    • Mulle ka füüsiliselt meeldib venitamine, väga mõnus on kõik jupid pärast trenni sirgeks tõmmata. Nii et seda kommet ma ei jäta.

    • a ma vaatan ka, et krampe seal nende asjade nimistus, mille vastu venitamine _ei_ aita, ei olnud.

      • nodsu, ma saan aru, et vaidlus käib teemal “venitame enne trenni vs venitame pärast trenni” ?

        • ei, ma saan vähemalt nii aru, et argument “venitamine ei aita järgmise päeva lihasevalu vastu” võiks käia trennijärgse venitamise kohta.

          ja pealegi tuleb mul seda krambivastast venitamist tõsisemal prooviperioodil teha ka _keset_ trenni.

        • (ja eriti tõsisel prooviperioodil näeb see välja nagu mõni jalgpalliturniir, kus mängija kukub poole jooksu pealt krampides maha ja võistkonnakaaslased tulevad appi säärt venitama. selle vahega, et ma olen siiani siiski ise venitatud saanud, aga kukkumise äkilisus on võrreldav.)

        • Seal oli kaks argumenti: esimene, et venitamine enne trenni on mõttetu ja pigem kahjulik. (Sest miks sa suurendad liigeste passiivset liikumisraadiust enne trenni? See suurendab vigastuste ohtu.) Teine: venitamine pärast trenni ei pruugi ka kasulik olla.
          Sellega on veidi keerulisem, sest mul on tuttavaid harrastussportlasi, kes tegelevad mingi suvalise alaga, nt suusatamisega, päris intensiivselt, ja ütlevad, et on väga suur vahe, kas venitad või ei. Ja üldiselt loetakse lihaste optimaalseks taastumiseks vajalikuks seda, et sa rullid neid pärast. Ehk siis MIDAGI peaks nendega nagu tegema.
          Mulle annab venitamine hea enesetunde ja paneb trennile punkti. Kas ma paindun seetõttu paremini või trenni tõttu, seda muidugi ei tea.

  4. Lugesin pealkirja sujuvalt: Igapäevased tagurdamisminutid.
    Hommik.

  5. Ronimise kohta olen ma viimasel ajal nii palju vastukäivat infot lugenud, et ei teagi. Noh, alustame sellest, et “pole vaja seda jõudu nii palju tampida, kui ameeriklased ütlevad, vaadake Ondrat, ta ei tee seda eriti ja ikka on maailma parim.” Ondra on fenomen, mitte keskmine, selle järgi on veidi raske joonduda minu arust.

    • Esiteks on Ondra fenomen ja teiseks teeb Ondra paar viimast aastat hulga rohkem jõutrenni (st nüüd ta TEEB jõutrenni 😀 ), sest ta tundis, et jõudu pole piisavalt. Ja meessoost ronijatel üldiselt ikkagi on jõudu kätes piisavalt, nii et ma leian, et naistel on ka kergem, kui nad seda osa ka ikka tiba arendavad.

      • tuli jah just meelde, et ta ju ka hakkas jõudu tegema 😀

        Oh, oleks päevad pikemad, muudkui rebiks trenni teha.

  6. Näinud mitmete blogide all sind kommimas,aga esimest korda otsisin su üles selleks,et öelda kiidusõnu kommi eest “väga väga naise” blogis.Keegi poleks saanud paremini öelda juttude kohta kolmanda lapse soovide asjus.Mu oma kirjanduslikud võimed ei andnud kuidagi välja ,et oleksin ise kommi kokku pannud.Oled tubli,arusaaja ja julge.Seal on veel keegi “ano”,kes asjast õigesti aru on saanud,aga ülejäänud inimesi ma lihtsalt ei mõista antud kommentaariumis…!


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

  • Kategooriad