faith

Öelge, kas ma saan tõesti õigesti aru

Tuttav 26-aastane noormees, kes pärast gümnaasiumi lõpetamist käis kutsekoolis, siis kaitseväes ning sellest ajast saadik on tööl käinud, otsustas nüüd, et tahab sügisest siiski ülikooli minna (selleks ajaks on juba 27). Plaan oli selline, et paneb praegu raha kõrvale ja kui siis vajaduspõhist õppetoetust ka veel juurde saab, peaks kuidagi ära elama. Kuna ta on 25 täis ja abielus ei ole, moodustab ta leibkonna üksi, nii et vanemate sissetulek ei tohiks oluline olla.

Mina saan siit aga nii aru, et kui ta terve eelmise kalendriaasta tööl käis, näeb ta igasugust toetust sama palju kui oma kõrvu. Samas tundub see ebaloogiline, see et tudeng eelmisel aastal, kui ta veel koolis ei käinud ja sai täiskohaga tööl käia, normaalselt teenis, ei ütle ju mitte midagi tema praeguse sissetuleku kohta. Või süsteem selle loogikaga ongi, et läheb kooli ja kui esimese aasta üle elab, saab toetust ka taotleda? Suurem osa ilmselt ei ela (kui vanemate toetust taga pole, aga kui vanemad raha arvele kannavad, läheb ju see ka sissetulekute alla, tähendab, ei saa ka järgmisel aastal toetust taotleda) ja nii peab riik vähem maksma? Nii et põhimõtteliselt oleks temast kõige targem kooliminek veel aasta aega edasi lükata ja veeta käesolev aasta mustalt töötades ja riiki pettes?

12 kommentaari “Öelge, kas ma saan tõesti õigesti aru

  1. Nii ongi. Mina käin ülikoolis lapse kõrvalt, vanemahüvitis lõppeb just ära aga vajaduspõhist toetust ma ei saa kuna eelmisel kalendriaastal sain ju raha (vanemahüvitis). Mul on küll elukaaslane ka aga kuna abielus pole siis lootsin, et saan veel veidi lapsele ja koolile pühenduda ja ei pea täisajaga tööle minema aga tutkit. Suht “pädev” süsteem tõesti, täiskasvanud õppijat või uuesti kooli minejat pole ju vaja toetada (ise loll, et eelmisel kalendriaastal raha said).

    1. Facebookis rääkis üks viie lapse ema, et tal on ülikoolis kaks last ja mees. Lapsed ei saa toetust, sest leitakse, et nad on ju leibkonna osa, neile pole toetust vaja, ja mees ka ei saa toetust, sest leitakse, et perel pole ju nii palju ülalpeetavaid (sest lapsed on muidugi täisealised). Ta loeb seda blogi ka, nii et eks ta parandab, kui vaja, aga süsteem tundub lausa geniaalne olevat.

      Samas saavad toetust tudengid, kelle vanematel on firmad ja kes võtavad tulu dividendidena välja (dividendid ei lähe sissetuleku alla) ja näiteks 25aastased jätkuvalt emaga elavad tudengid, sest nemad on vanuse poolest omaette leibkond.

      1. aga ka siis tasuks soome tööle minna mustalt. paar kuud korralikku teenistust võib vajaduspõhisest stipist ilma jätta. päriselt ongi selline nõme süsteem.

        1. Natuke absurdne tegelikult, kuidas meie esindajad kogu aeg kinnitavad, et elukestev õpe on meil PRIORITEET ja siis peavad inimesed igasugu mahhinatsioone välja mõtlema, et sellega tegelikult hakkama saada.

        2. (ma päriselt ei tea, aga oletan, et)
          Iga päriselt vajaduspõhise toetuse saaja kohta on kaks elukunstnikku, kes näevad seda lihtsalt riigi lüpsmise auguna. Alati on väike arv mölakad, kes süsteemi ära kasutada oskavad. Ja hulk vastikuid seadusi-määrusi-reeglikesi üritab nende arvu ja teenistust vaos hoida.

        3. Nojaa, aga praegu on meile loodud selline äärmiselt viljakas pinnas, kus:
          a) takistatakse inimestel kooli kõrvalt tööl käimist ja samas
          b) toetust neile ka ei anta, kui nad ENNE kooliminekut tööl on käinud.

          Kõlab nagu absurdselt ju? Mina lähtusingi magistriõppes sellest, et kooliasjadega saab tegeleda nii palju, kui töö kõrvalt aega üle jääb – ja läks küll kooliga kauem, aga ei pidanud käima kuskil ust kraapimas, et paar eurot söögiraha visataks. Selle võimaluse on nad nüüd ära võtnud, sest tudeng peaks (kuni näljasurmani ilmselt) 100 protsenti õppimisele pühenduma, aga samas seda pühendumist toetada ei taheta.

          Mõni paranoilisem inimene ütleks selle kohta, et Eestis üritatakse vägisi klassiühiskonda luua, kus haridus on kättesaadav ainult eliidile …

        4. No ma ei tea, mulle on mulje jäänud, et pool Eestit peab seda igati normaalseks süsteemiks ja leiab, et pole vaja ju kooli minna, kui raha pole. Seal, kus sünnid, sinna sured.

        5. No just. Aga klassiühiskonda pooldavad inimesed mitte “ei ole paranoilised”, vaid nad lihtsalt pooldavad klassiühiskonda.

        6. Mulle on mulje jäänud, et klassiühiskonda pooldavad inimesed nimetavad paranoiliseks neid, kes ütlevad välja, et “kuulge, te pooldate ju klassiühiskonda”.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.