Oh isver

Ma ei tea, kas asi on selles, et ma treenin venelastega, selles, et ma õpin Mari-Liisiga vene keelt või hakkan ma lihtsalt vanaks jääma, aga viimasel ajal olen ma märganud, et:

a) КИНО playlisti mängitamine tundub mulle täiesti normaalse ideena, kohati isegi hea mõttena, ja

b) ma saan suure osa ajast sõnadest aru.

Kusjuures vähemalt esimest neist ei saa ei Mari-Liisi ega venelaste kaela ajada, sest minu meelest ei ole me trennis (ja kindlasti mitte tunnis) seda bändi kunagi kuulanud. Ja ma mäletan selgelt, kuidas ma teismelisena mõtlesin, et täitsa lõpp, kuidas need vananevad peerud saavad sellist asja armastada, ise arvavad, et on ilged metalimehed. Ainus vene bänd, mis üldse kuskile kõlbas, oli Король и Шут. Ja nüüd mängitan ise kodus õhtuti “peerulemmikut”. Hirmus. :S

P.S. Ja pildil olevast kirjast ma tegelikult aru ei saa, sest mul pole õrna aimugi, mida ostatsja tähendab.

16 kommentaari

  1. ‘Jääda’.

  2. ostatsja on “jääda” ja lisaks Kinole võid ju Akvariumi, Ddt jne ette võtta – vahelduse mõttes või nii😉

  3. ma oleksin tahtnud jääda sinuga……

  4. Mis mõttes “hakkad”?

    Mulle meeldib lisaks veel plikadebänd “tatu” kah. Õigemini – mis bänd – projekt.

  5. Teise loo esitaja on Ария.

  6. Viktor Tsoi hiigelplakatil olev “Tahaksin jääda sinuga” viitab ilmselt tema õnnetule hukule, kui ta oli vaid 28-aastane. Kõikidest hittidest on mulle enim meeltesse helisema jäänud “Veregrupp” (gruppa krovi) https://www.youtube.com/watch?v=j0gUkoUxb1Y

  7. Muuseas, fraas plakatil ongi tegelikult pärit Tsoi laulust Veregrupp.
    Soovi mui’ edu lahingu eel, ükskõik, mis juhtub minuga.
    Kuigi ründamise asemel ma tahaks jääda sinuga,
    lihtsalt jääda sinuga…

  8. mulle ka tundus, et seda laulu olen ma vist kuulnud, aga pildi põhjal arvasin, et Zemfira oma. ei tea, miks nad selle Zemfira pildiga kokku on pannud?

  9. Reena, tahtnuks kohe alustuseks küsida, et kui vana sa siis õieti olid, kui sa neid ilmselt kuskil ca 60.-ndate keskel või mõni aasta varem-hiljem sündinud “vanadeks peerudeks” sõimasid… Tegelikult ei ole sel muidugi vahet, sest pigem iseloomustab neid meist see, et nende vene keele oskus on parem kui meil ja nende noorus jääb sinna 80.-ndate

    • …. 90.-ndate undergroundi aega. Õigupoolest polegi ma aru saanud, kui kultuslik või Kino meil siin oli. Nagu ilmselt paljud minu vanused, kuulsin ma Tsoist ja tema muusikast seoses Allan Vainola ja Mait Vaiguga. Kõige rohkem ongi Kino muusikat seostatud Metro Luminaliga, aga samasse ritta on Mart Juur oma raamatus “101 eesti popmuusika albumit” pannud teisigi vene bände nagu Zvuki Mu, Televizor, Akvarium jne.
      Mait on mäletamist mööda vist isegi kas Raadio 2 saates “Kuri karjas” või “Punkpolitsei” rääkinud, et ta on 80.-ndatel Tsoiga isegi koos Peterburi haiglas ühes palaris olnud.
      Rainer Jancis kirjutab oma raamatus “Valgus tunneli lõpus: unenägu Metro Luminalist”: “[…] Olen isegi kuulnud arvamust, mille kohaselt me lausa üritasime olla Eesti Kino. Tõepoolest, Maidule meeldis Kino ja Viktor Tsoi. Arvatavasti kajastuvad need mõjud natukene ka lüürikas (“Nimetus linnas”), aga mitte kuigi oluliselt. Ma ei usu, et Kristo Rajasaare (Luminali trummar) või Kalle Nettan (Luminali bassimees) tahaksid end Kinoga liialt seostada. […] Üldse on vene muusikal alati see platnoi jõnk sees olgu selleks t.A.T.u. või Kino. Isegi vene metal’is jäävad kõlama need samad tuttavlikud kolm duuri. ” (lk 89)
      Eesti bändidest on Kinod kaverdanud No-Big-Silence (https://soundcloud.com/no-big-silence/no-big-silence-eto-ne-lyubov), kus teadupärast mängis trumme taaskord Kristo Rajasaare ja Sõpruse Puiestee, kus mängivad nii Mait Vaik kui Allan Vainola. Puiestee muidugi oma inglisekeelset Kino coverit “Shut the Door Behind Me” ametlikult avaldanud ei ole, küll aga on mul olemas arvutis selle demo.
      Nagu väidab Sõpruse Puiestee foorum (http://www.puiestee.ee/foorum/index.php?topic=143.30) on Kino Eestis isegi kontserte andnud:
      Mis puutub Tallinnas antud kontserditesse, siis tuhinisin väheke ajalooraamatutes ja leidsin, et Kino on Eesti pealinnas andnud koguni 6 kontserti. Neid võis tegelikult rohkemgi olla, aga järgnevad peaksid võrdlemisi kindlad olema.

      1985. aastal klubis “Tselluloos” (oli arvatavasti Tsoi soolokontsert, osalesid vist teisedki Vene rokitähed, näiteks Alisa liider Kostja Kinchev)
      1986. aasta 5. oktoobril kaks kontserti (vastavalt kell 14:00 ja 17:00)
      1987. aastal 1988. aasta 6. märtsil
      1990. aasta mais.

      Minu arust on meil Kino ägedusest isegi võimalik kuidagi aru saada, pigem jääb kaugeks näiteks Võssotski.

      • Mul on hea meel näha noor-eestlaste erudeeritust. Lisaksain vene lääne-bändi nimekirja ka “Mašina vremeni”

        • Üks kord elus, kus su kommentaarist reaalne tulu tõusis – see bänd hakkas mulle meeldima.😀

  10. Kino ikka oli 90date alguses üsna popp. Meil kuulas seda klassis kenake kamp ja laudli kõik laulud kaasa.
    Reena – kui veel vanemaks saad, hakkad Adot kuulama, just sõnade pärast:😛


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid