ainult kuulaks transistorit

See on nüüd ilmselt natuke rumal küsimus, aga seletage lollile – kuidas see tolmuimeja neid ämblikke kinni peaks hoidma? Selles mõttes, et ma saan aru, kuidas tolm tolmuimejast teisipidi välja ei tule, aga ämblikud on ju võimelised iseseisvalt liikuma. Minu loogika ütleb, et kui on auk, kust saab midagi sisse minna, saab vajadusel sealt ka teisipidi midagi välja ronida, kui miski seda just ei takista. Selles mõttes tunduks banaanide pesemine tunduvalt mõistlikuma mõttena, sest kui vesi need tegelased kuskile minema uhub, siis nad ka minema voolavad ja kui peaks ka ellu jääma ja kuskil mujal välja ronima, pole see “kuskil mujal” enam minu köök. Mitte et ma tegelikult ämblikke kardaks või viitsiksin edaspidi oma banaane kuidagi rohkem inspekteerima hakata, lihtsalt mõtisklesin.

Mul on viimased mitu päeva selline kõikevõitev laiskus peal olnud, et olen ära teinud AINULT kolme tüüpi asjad:

a) need, mille eest palka saab

b) need, kus tähtajad peale pressivad (osaliselt kattub a-ga, aga mitte täielikult) ja

c) need, mille eest ma olen maksnud

Viimastel vabadel päevadel tegin oma tõlketöö ära, vedasin end TYSKi kohale, aga polnud seda tunnetki, et hakkaks veel Jilliani tegema või kirjutaks hooga pool lõputööd valmis. Ja ma isegi ei üritanud mingeid vabandusi leida, vaid olingi selili, ajasin näiteks Skaibis kellegagi juttu ja EI TEINUD MITTE MIDAGI. No välja arvata a ja b ja c, mis pool ajast ära võttis, aga ikkagi. Vähemalt on siit selgelt näha, mis mind motiveerib. Peaks juhendajale selgeks tegema, et mulle on vaja konkreetseid tähtaegu ja serbohorvaadikeelset sõimu (või mult raha väljapeksmist), kui selleks tähtajaks midagi head laual ei ole. Kuigi ma tegelikult tean, mille taga praegu asi seisab – selle taga, et hetkel pooleliolev asi eeldab seda, et ma pühendan paar päeva järjest vähemalt neli-viis tundi korraga lõputööle ja ma pole suutnud sellist aega leida. Nii suur tükk, et kardan, et ajan lihtsalt suu lõhki, kui üritan nurgast näksima hakata. Nii et loodan selle peale, et neljapäeval ja reedel saan järjest rabeleda.

Hea, et koer* vähemalt piisavalt aktiivselt oma seisukohti väljendada oskab, muidu jääks vaeseke vist jalutamata ka. Eile oli muide meie esimene megapikk kevadine jalutuskäik. Mitte et mul oleks selle jaoks oluliselt jaksu olnud, aga Atu oli nii innukas ja ilm oli nii ilus. Päikese käes oli nii mõnus, et olin ainult dressikaga ja pidin ikkagi käised üles käärima. Ainult need teised jalutajad, kes miskipärast jätkuvalt mütse, jopesid ja KINDAID kandsid, üritasid seda pilti lõhkuda. Reaalsus on ikka kõigest igaühe isiklik tunnetuslik mull.

Ahjaa, ma ka mõtlesin leetriuudiseid lugedes, et miks need vaktsineerimata lapsed üldse tavakooli/lasteaeda lastakse, kui on juba selline lillelaste eluviis, siis olgu omasugustega Waldorfkoolis**, mitte ärgu seadku teisi ohtu. Avastasin täitsa juhuslikult, et ma võin ju radikaal olla, aga ma pole sugugi üksi – Californias kästi vaktsineerimata lastel kaheks nädalaks lihtsalt lasteaiast/koolist koju jääda. Väidetavalt tehti nüüd sama Berliinis (ma ei leidnud esimese hooga selle kohta ühtki artiklit). USA-s on lisaks hulk haiglaid, mis ei luba selliseid inimesi tavainimestega ühte ooteruumi. Loogiline muidugi ka, kui sa ohustad oma lapse (väidetava, kuigi äärmiselt kaheldava) heaolu arvelt ülejäänud ühiskonda, siis on see ju ainult ootuspärane, et tavapärasest suurema ohu korral potentsiaalne ohuallikas teistest eraldi hoitakse.

* Alles hiljuti ütlesin Facebookis naljaga, et inimene ei pea sugugi last saama, et lolliks minna – minul piisas omal ajal kutsika võtmisest, läks tükk aega, enne kui normaalseks hakkasin ja aru sain, et ta imelikul kombel ei olegi teiste maailma keskmeks ja nad ei tahagi tema pilte vaadata jne. Eile, kui ma kohvikus kotleti, mida ma süüa ei jaksanud, sujuvalt salvaka vahel kotti libistasin, et mul oleks musirullile koju jõudes midagi head pakkuda, sain aru, et see jutt normaalseks hakkamisest oli ehk siiski ennatlikult antud hinnang. Jätke mind rahule, ma olin selle eest maksnud!

** Jah, ma tegelikult tean, et kõik waldorfkooli lapsed pole vaktsineerimata, see on lihtsalt kõige lähedasem vaste “hipikoolile”, mis Eestis eksisteerib

Advertisements

2 kommentaari

  1. tolmuimejasse imeb masin ämblikud nii kiiresti, et nad nähevad teepeal katki ja hukkuvad 😦
    …vähemalt eestimaiste ämblikega on nii… dunou, võib-olla see uus tõug on raudmehed 😀

  2. Olen oma kassi suhtes täielik kanaema. Olen lasknud tal natuke endale pähe ka istuda, kuigi meil on majareeglid täitsa olemas. Ta on ju nii võrratu, pehme, graatsiline, ilusate suurte silmade ja roosa ninniga olevus. Pealegi ajab ta mind naerma. Esimese 2 kuuga said arvuti ja internet mu kassipilte täis, nüüd olen veidi tagasi tõmmanud. Tahan oma kassile vaid parimat. Sellpärast ei saagi ma endale lapsi lubada, vaese- ja laisavõitu nagu ma olen. 🙂


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

  • Kategooriad