Ma olen õnnetu

Sest mul on üks sõber, keda ma juba pikka aega väga lähedaseks olen pidanud ja kellele ma enda meelest oma poolehoidu igati välja näitan. Ja ikka on nii, et kui me koos välja läheme, pean ma pidevalt peale passima, sest muidu see tõbras lihtsalt hiilib salaja teiste … seedeprodukte sööma. Teab, et ei tohiks, aga ikka teeb. Ja siis ei saa aru, miks ma mitu päeva ei luba tal hommikul end nuuskima tulla, ei taha teda nunnutada jne jne.

Praegugi näiteks üritab mulle selgeks teha, et ta peaks ka krabibulka saama. Tutkit, brat, krabipulgad on neile, kes ei ole oma kõhtu juba kenasti si**a täis parkinud.

sorry – not sorry

Kas olete märganud, et iga kord, kui Eesti meedias on pedofiiliajuhtumid, kus süüdistatakse isa ja tegu on lahutatud vanematega, väidavad pooled kommentaatorid, et raudselt on ema lapse isa vastu üles ässitanud ja kogu asja ise välja mõelnud, et oma kibestumist välja elada ja mehe tulevik igaveseks ära rikkuda. Sest eided on juba kord sellised.

Saagu-saagu ma ennustan. Julgen nimelt ennustada, et tänase loo kohta ei tule mitte ühtki sellist kommentaari, sest peategelane on ju välismaalane ja eestlane võib olla küll misogüün, aga ennekõike on ta siiski ksenofoob.

Kui kellelgi on aga tuju reede puhul joomismängu mängida, siis võtke pits iga kommentaari juures, kus öeldakse, et nii juhtub, kui välismaalaste ees jalgu hargitama hakatakse, saate üsna kiiresti pea täis ja südame muredest tühjaks.