Ei, ei räägi ma endast, kuigi varsti pean hakkama, sest Printsessist jäänud tühimik tuleb ju täita. Ma ei suuda enam õppida, nii et kirjutan hoopis teile.
Loen vahepeal sellist nõuandenurka nagu Savage Love, kus geimees annab nõu erinevate tavapärasest natuke kõrvale kalduvate suhteprobleemide puhul. Sest huvitav on. Seekord on kirjutanud üks mees, kes defineerib end heterona, kuid kellel on juba neli aastat olnud seksisuhe (mille käigus nad on lähedasemaks muutunud) transnaisega (kellel ilmselt on peenis veel alles, kuigi seda otseselt välja ei öelda). Nad on suhet saladuses hoidnud, eelkõige mehe soovil. Tundub, et naine on armunud, mees ütleb, et “armastab, aga armunud ei ole”, mida iganes see siis tähendaks, vist seda, et armastab nagu sõpra. Igatahes käis mees paar korda kohtamas mingi tavalise tibiga, kes pani sellest pilte facebooki, naine A vihastas ja kirjutas talle, muuhulgas öeldes, et ta on trans. Mees muidugi vihastas selle peale omakorda A peale (ilmselgelt ei olnud monogaamia osas mingit kokkulepet olnudki) ja ei suhtle temaga enam, kuigi A olevat väga õnnetu ja otsivat temaga kontakti.
Dan ei olnud ise vastanud, vaid lasi vastata transnaisel, kelle seisukoht oli, et mees on täielik tropp ja ei kohtle naist nagu inimest ja et muidugi naisel, keda oli neli aastat varjatud, viskas kaane maha, kui nägi, et uus piff pärast paari kohtingut Facebookis juba pilte jagab.
See muidugi tundub normaalne, eks nad ongi kaitsval seisukohal, aga minu suureks üllatuseks leidis ka suurem osa kommenteerijatest, et ainult mees on tõbras ja hukkamõistu väärt, sest “ükski seksisuhe ei kesta neli aastat, naine eeldas, et suhe on tõeline”, “ühte varjas neli aastat, teisega kõlbas nädala pärast facebookis pilte jagada”, “ta näeb ainult genitaale, mitte inimest” jne jne.
Ma saan aru, et feministlik lähenemine eeldab seda, et kõik on võrdsed ja kui sina tahad end naisena defineerida, siis lase käia. Tõsi. Aga see ei muuda seda, et meil on teatavad eelistused – on terve hulk mehi, kes käivad kohtamas ainult blondiinidega ja see, kui naine juukseid värvib, on nende jaoks väikest sorti katastroof. Kui mina olen hetero ja mulle meeldivad mehed ja lisaks meeldivad ka peenised, siis sa võid end ju mehena defineerida, aga kui sul peenist ei ole, siis MINU jaoks tähendab see seda, et sellest suhtest ei saa asja. Ma tunnustan sinu õigust end mehena defineerida, ma olen sinu enesemääratlusega igati nõus ja toetan sind, aga loomulikult valin ma endale kaaslaseks sellise inimese, kellel on küljes need jupid, mida ma tema küljes näha tahaksin.
Teiseks, ideaalid on kenad, aga arvestada tuleb ka reaalsusega. Kui mina ütleksin, et ma olen bi, poleks ilmselt probleemi, pooled mehed mõtleksid, et erutav – aga kui paljud naised oleksid tänapäeva ühiskonnas valmis püsisuhtesse astuma mehega, kes on varem suhtes olnud teise peenisega inimesega, ükskõik, kuidas viimane end ise defineerib? Meie ühiskonnas on see tabu ja kui mees kavatseb edaspidi olla heteroseksuaalsetes suhetes, siis ei ole mõtet iseendale jalga taha panna. Selles mõttes on ainult seksisuhteks planeeritud suhte saladuses hoidmine igati loogiline, mis seda ikka reklaamida. Uus neiu ilmselt lootis suhtest midagi enamat.
Kolmandaks – mis mõttes peaks suhte pikkus kuidagi mõjutama seda, mis laadi suhtega tegu on või millal tohib pilte Facebooki panna? Mõne mehega käid kuus kuud väljas ja ei taha ühtki üritust temaga koos kuskil täägida või ühele pildile jääda, sest ei ole selline mees, keda vanematele näha viia või kellega ühist tulevikku ette kujutada. Ja kui on algusest peale kokku lepitud, et tegu on seksisuhtega, siis kuni vastupidist pole välja öeldud, võib küll igasugu lootusi hellitada, aga pole mõtet teha nägu, et sind on petetud, kui teine osapool vahepeal meelt on muutnud.
Kui ma mehele üldse midagi ette heidaksin, siis seda, et ta sai aru, et naine on temasse armunud, aga ei öelnud talle otse välja, et tema poolt sarnaseid tundeid ei ole ja ei tule. Vist. Sest ega me tegelikult ei tea. Ma olen ühikas igasuguseid suhtedraamasid kõrvalt näinud ja te ei kujutaks ettegi, KUI tavaline see on, et noormees ütleb neiule otse välja (vahel pärast poolt aastat suhtes olemist, vahel pärast paari voodikülastust, kui neiu arvab, et nüüd on mees lõa otsas), et ta ei ole tõsiseks suhteks välja ja seepeale vastab neiu, et no seksime ikka edasi. KÕIK noormehed, kelle kohta mina neid lugusid kuulnud olen (ja iga semester on selliseid ikka 1-2) on nõus olnud. Mõnikord on neiul õnnestunud selle käigus ka mees ära kodustada, enamasti mitte. Vastupidises olukorras, kus tüdruk teatab, et pole suhteks valmis, ja poiss sellise pakkumise teeb, on tüdrukud ei öelnud, aga samas tean ma selliseid juhtumeid üldse ainult kahte. Nii et vabalt võib olla, et tüüp oli tegelikult öelnud, et ta ei näe asjal pikemat perspektiivi, aga naine mõtles, et neli aastat on ta ju juba minuga olnud, on neli veel ja küll ära harjub. Mis on õnnemäng, daamid, alles eelmisel aastal läksid lahku mu mitu aastat koos olnud tuttavad, tüdrukul süda puruks – ja noormees sellest reaktsioonist täiega üllatunud, sest “sai ju alguses juba öeldud, et ma ei näe siin ühist tulevikku”.
Naise käitumist saab aga ainult hukka mõista, see on täpselt see, mille kohta öeldakse, et “ära ole nagu mingi eit”, mis on naljakas, sest eit kui vanem naisterahvas on tavaliselt piisavalt elukogenud, et mitte sellist lollust teha, see on ikka noorte inimeste teema.
Nii et mulle tundus küll, et siin oli suures osas ikka selline suhtumine, et “trans-inimesel on ju nii raske partnerit leida, ole ikka mõistvam siis tema suhtes” – mis on absurd, sest kui mõni muidu heteroinimene (ilmselt siis mitte nii rangelt heteroinimene) satuks täis peaga paar korda samasoolise sõbraga nalja tegema, kes hiljem suhet loodab, ei hakkaks keegi sellele heterole rääkima, et kuule, homodel on ju nii raske kaaslast leida, neid on ainult 10 protsenti ju, käi ikka temaga edasi. Aseksuaalsete puhul ka nagu ei soovitata lihtsalt seksita koos elada, sest kus ta vaeseke mujale ikka läheb. Aga nüüd siis järsku on see argument, et “neli aastat juba kasutasid teda ära, temal tekkisid tunded, kahju ju vaesekesest”. Mis mõttes? Tegu on ometi iseseisva emantsipeerunud naisega, ei ole mingit märki, et oleks esinenud vaimset või füüsilist vägivalda – kui ta ei olnud rahul sellega, mida suhe talle pakkus, oleks ta ju alati võinud minema minna. Mis on üldiselt natuke täiskasvanulikum lahendus, kui kaaslasele meelega keeramine. Kui mõlemad osapooled on võrdsed, siis see, et üks pole olukorraga rahul, ei tähenda, et teine on talle liiga teinud. Ma võin mitte rahul olla sellega, et mees mulle hommikuti süüa tee ja palgapäeval kogu raha minu kätte ei anna, aga kui ta seda mulle kunagi lubanudki ei ole, ei ole nagu põhjust viriseda. Ja see, kui ma juhuslikult end vahepeal hoopis mehena määratlema olen hakanud, ei tohiks seda moraalselt tasandilt küll kuidagi muuta.
Jah, mul oli väga igav vastu hommikut. Aga kui tihti me ikka siin seksist räägime, nii et avaldage aga julgelt arvamust.
Pärdikute päevaraamat 