Mul oli täna selline täiesti jube päev, mil ma ei suutnud lihtsalt sundida end tööd tegema. Ärkasin ekstra selle jaoks vara üles, aga lihtsalt ei tulnud pea midagi välja. Nii hulkusin ma internetiavarustes ringi ja jõudsin muuhulgas artiklini, kus autor väitis, et see, kui inimestel ei lubataks enam meessoost lastelt ilma meditsiinilise näidustuseta juppe maha lõigata, oleks antisemiitlik. Sest noh, ainult juudid tegelevad ometi ümberlõikusega, mitte ka moslemid* või ca pool valgest Ameerikast.
Kes veel ei tea, siis ümberlõikus on selline imeline asi, et kõik ameeriklaste** läbiviidud uuringud näitavad, et see on äärmiselt kasulik ja vähendab igasugu terviseriske ning isegi HIV-i ja herpesesse nakatumise tõenäosust. Seda viimast põhjendati sellega, et kuna peenisepea on kogu ilmale valla, nühib see pidevalt vastu riideid ning selle nahk on tugevam kui lõikamata peenisel, st seksi käigus tekib vähem mikrohaavandeid, mille kaudu nakkus levida võiks. Huvitav on aga see, et ükski eurooplaste läbiviidud uuring neid tulemusi ei kinnita, vaid näitab, et see on täiesti suvaline operatsioon (millel on omad ohud, nagu igal operatsioonil), ainus kasutegur on see, et esimese paari eluaasta jooksul võib vähem kuseteede põletikke olla – ja noh, sellest loogikast lähtudes võiks kohe sünnitusmajas lastel mandlid ka välja võtta ja mis see pimesoolgi ilmaasjata seal passib, parem ju ikka kohe kõik ohud miinimumini viia. Rääkimata sellest, et ma ei saa aru, mis lapsevanem tahaks, et tema lapse esimene genitaalidega seostuv kogemus metsikult valus oleks – imik ei jäta midagi meelde, aga ma keeldun uskumast, et hirm ja valu arenevasse ajju oma jälge ei jäta.
Ehk siis, nagu te ilmselt aru olete saanud, olen mina igasuguse meditsiinilise näidustuseta opereerimise vastu. Isegi koer on mul steriliseerimata, kuigi kui seda esimese eluaasta jooksul teha, vähendab see igasugu põletike tõenäosust märgatavalt*** – õigemini ma leian, et igasugused religioossetel või esteetilistel kaalutlustel tehtavad operatsioonid on igati õigustatud ja lubatud, kui inimene ise selle järele vajadust tunneb, aga mitte mingil tingimusel ei tohiks neid teha lapsele, kes pole veel piisavalt vana, et ise oma keha üle otsustada. Täpselt nii, nagu on normaalne, et ma ei tohi lasta oma imikut tätoveerida (ja nagu minu meelest pole ka normaalne imikute kõrvu augustada), on normaalne, et lapsevanemad ei tohi oma laste genitaalidest juppe maha lõigata, soost olenemata.
Aga täna ei tahtnud ma tegelikult kirjutada üldse moraalsest vaatenurgast lähtuvalt, vaid sellest, kui kinni inimesed ikka oma kogemustes on. Nimelt, kui üldse midagi ümberlõikuse kohta tõestatud on, siis seda, et ümberlõigatud mehed naudivad seksi vähem. Eesnahas on väga palju närvilõpmeid, mis lihtsalt minema visatakse (õigemini ei visata minema, tehakse Oprahile näokreemi – ja ei, see pole nali), lisaks on pidevalt paljastatud peenisepea paratamatult lõpuks vähem tundlik. See tähendab seda, et ümberlõigatud mees tõenäoliselt kestab erilise pingutuseta kauem, sest tal lihtsalt pole nii mõnus. Kahjuks tähendab see aga ka seda, et naise jaoks pole seks sugugi nii mõnus, sest kuigi see pole eesnaha esmane funktsioon, on sellest ka seksi ajal kasu, see hoiab kogu libeda materjali kenasti seal, kus seda vaja on. Teiseks väidavad teadlased, et ümberlõigatud meestel esineb tunduvalt rohkem erektsiooniprobleeme, valulikku erektsiooni jms. USA-s on juba päris palju olnud juhtumeid, kus täiskasvanud inimene vanemate otsusega sugugi rahul ei ole, ja kaebab kohtusse arsti, kes teda opereeris – ja võidab, sest olemuslikult on ju tegu inimsusevastase kuriteoga.
Nii, igatahes nii on. Tõestatud, et juba algusest peale vähem tundlik, lisaks pideva hõõrumisega on tundlikkust veelgi vähendatud (mitte et seda peaks kuidagi tõestama, see, et see ongi operatsiooni üks eesmärkidest, on kirjas ka vanades juudi tekstides). Ja selle esimese artikli all kommenteerisid siis kolme sorti mehed. Esiteks mehed, kes olid meditsiinilisel põhjusel pidanud täiskasvanueas lõikusel käima, ja kes kinnitasid, et jah, tundlikkus on tunduvalt vähenenud. Teiseks mehed, kes ütlesid, et pole oma vanemate otsusega rahul, oli neil siis probleeme või mitte. Ja kolmandaks mehed, kes ütlesid, et nad on imikuna ümber lõigatud ja et nende peenis on täpselt sama tundlik kui teistel. Ja mitte üks või kaks, vaid hulgim.
Kuidas sa väidad sellist asja? Ma ei suudaks isegi seda väita, kas mul on nahk sama tundlik kui naabrinaisel, kust ma tean, mida tema tunneb või ei tunne. Massaaži tehes olen küll märganud, et erinevatel inimestel on nahk väga erineva tundlikkusega, aga vaevalt, et need kommenteerivad juudi mehed kõik mõtlikult erinevaid peeniseid käe all silitanud on, et sellest tundlikkuse kohta järeldusi teha. Küll aga mäletan ma oma lapsepõlvest mitut korda, mil soovituslik silmaarsti juures käimise intervall polnud siiski piisavalt sage olnud ja mu uued prillid olid eelmistest märgatavalt tugevamad. Ma ju TEADSIN teoreetilisel tasandil, et ma näen kõigist teistest kehvemini. Aga ma ei TUNDNUD seda, mulle tundus ikka, et ma näen ju igati normaalselt. Ja need hetked, mil ma uued prillid ette panin, olid sügavalt valgustuslikud, sest neil hetkedel saad sa aru, et sa tegelikult ei tea mitte kunagi, kas teised sinu ümber tajuvad maailma sama moodi, nagu sina. Ilmselt ei taju. Ja vahel on meil võimalik uued prillid ette panna ja ühe sammuga maa pealt paradiisi astuda. Neil meestel seda võimalust ei ole, aga ma ei tea, kas peab siis ilmtingimata väitma, et nad seal juba kohal on.
* ma tean, et kui lingvistiliselt läheneda, peaks antisemiit hõlmama ka neid, kes araablasi ei salli, aga no ei mõelnud see autor seda nii kõikehõlmavalt
** kes tahab, võib guugeldada, kui suur osa USA arstidest juudid on, ja mõelda, kui suur on tõenäosus, et nad kasvõi alateadlikult kallutatud on.
*** ma tegelikult isegi kaalusin seda, aga sakslaste karvastruktuur läheb vahel pärast seda rõvedaks ja minu omas on ka parajalt seda sees, nii et olid lisaargumendid mitte selle kasuks otsustada, mis sellest, et sellest tingitud põiepidamatus ja muud mured on omased pigem teistele tõugudele