Inimloomusest ja peenistest

Mul oli täna selline täiesti jube päev, mil ma ei suutnud lihtsalt sundida end tööd tegema. Ärkasin ekstra selle jaoks vara üles, aga lihtsalt ei tulnud pea midagi välja. Nii hulkusin ma internetiavarustes ringi ja jõudsin muuhulgas artiklini, kus autor väitis, et see, kui inimestel ei lubataks enam meessoost lastelt ilma meditsiinilise näidustuseta juppe maha lõigata, oleks antisemiitlik. Sest noh, ainult juudid tegelevad ometi ümberlõikusega, mitte ka moslemid* või ca pool valgest Ameerikast.

Kes veel ei tea, siis ümberlõikus on selline imeline asi, et kõik ameeriklaste** läbiviidud uuringud näitavad, et see on äärmiselt kasulik ja vähendab igasugu terviseriske ning isegi HIV-i ja herpesesse nakatumise tõenäosust. Seda viimast põhjendati sellega, et kuna peenisepea on kogu ilmale valla, nühib see pidevalt vastu riideid ning selle nahk on tugevam kui lõikamata peenisel, st seksi käigus tekib vähem mikrohaavandeid, mille kaudu nakkus levida võiks. Huvitav on aga see, et ükski eurooplaste läbiviidud uuring neid tulemusi ei kinnita, vaid näitab, et see on täiesti suvaline operatsioon (millel on omad ohud, nagu igal operatsioonil), ainus kasutegur on see, et esimese paari eluaasta jooksul võib vähem kuseteede põletikke olla – ja noh, sellest loogikast lähtudes võiks kohe sünnitusmajas lastel mandlid ka välja võtta ja mis see pimesoolgi ilmaasjata seal passib, parem ju ikka kohe kõik ohud miinimumini viia. Rääkimata sellest, et ma ei saa aru, mis lapsevanem tahaks, et tema lapse esimene genitaalidega seostuv kogemus metsikult valus oleks – imik ei jäta midagi meelde, aga ma keeldun uskumast, et hirm ja valu arenevasse ajju oma jälge ei jäta.

Ehk siis, nagu te ilmselt aru olete saanud, olen mina igasuguse meditsiinilise näidustuseta opereerimise vastu. Isegi koer on mul steriliseerimata, kuigi kui seda esimese eluaasta jooksul teha, vähendab see igasugu põletike tõenäosust märgatavalt*** – õigemini ma leian, et igasugused religioossetel või esteetilistel kaalutlustel tehtavad operatsioonid on igati õigustatud ja lubatud, kui inimene ise selle järele vajadust tunneb, aga mitte mingil tingimusel ei tohiks neid teha lapsele, kes pole veel piisavalt vana, et ise oma keha üle otsustada. Täpselt nii, nagu on normaalne, et ma ei tohi lasta oma imikut tätoveerida (ja nagu minu meelest pole ka normaalne imikute kõrvu augustada), on normaalne, et lapsevanemad ei tohi oma laste genitaalidest juppe maha lõigata, soost olenemata.

Aga täna ei tahtnud ma tegelikult kirjutada üldse moraalsest vaatenurgast lähtuvalt, vaid sellest, kui kinni inimesed ikka oma kogemustes on. Nimelt, kui üldse midagi ümberlõikuse kohta tõestatud on, siis seda, et ümberlõigatud mehed naudivad seksi vähem. Eesnahas on väga palju närvilõpmeid, mis lihtsalt minema visatakse (õigemini ei visata minema, tehakse Oprahile näokreemi – ja ei, see pole nali), lisaks on pidevalt paljastatud peenisepea paratamatult lõpuks vähem tundlik. See tähendab seda, et ümberlõigatud mees tõenäoliselt kestab erilise pingutuseta kauem, sest tal lihtsalt pole nii mõnus. Kahjuks tähendab see aga ka seda, et naise jaoks pole seks sugugi nii mõnus, sest kuigi see pole eesnaha esmane funktsioon, on sellest ka seksi ajal kasu, see hoiab kogu libeda materjali kenasti seal, kus seda vaja on. Teiseks väidavad teadlased, et ümberlõigatud meestel esineb tunduvalt rohkem erektsiooniprobleeme, valulikku erektsiooni jms. USA-s on juba päris palju olnud juhtumeid, kus täiskasvanud inimene vanemate otsusega sugugi rahul ei ole, ja kaebab kohtusse arsti, kes teda opereeris – ja võidab, sest olemuslikult on ju tegu inimsusevastase kuriteoga.

Nii, igatahes nii on. Tõestatud, et juba algusest peale vähem tundlik, lisaks pideva hõõrumisega on tundlikkust veelgi vähendatud (mitte et seda peaks kuidagi tõestama, see, et see ongi operatsiooni üks eesmärkidest, on kirjas ka vanades juudi tekstides). Ja selle esimese artikli all kommenteerisid siis kolme sorti mehed. Esiteks mehed, kes olid meditsiinilisel põhjusel pidanud täiskasvanueas lõikusel käima, ja kes kinnitasid, et jah, tundlikkus on tunduvalt vähenenud. Teiseks mehed, kes ütlesid, et pole oma vanemate otsusega rahul, oli neil siis probleeme või mitte. Ja kolmandaks mehed, kes ütlesid, et nad on imikuna ümber lõigatud ja et nende peenis on täpselt sama tundlik kui teistel. Ja mitte üks või kaks, vaid hulgim.

Kuidas sa väidad sellist asja? Ma ei suudaks isegi seda väita, kas mul on nahk sama tundlik kui naabrinaisel, kust ma tean, mida tema tunneb või ei tunne. Massaaži tehes olen küll märganud, et erinevatel inimestel on nahk väga erineva tundlikkusega, aga vaevalt, et need kommenteerivad juudi mehed kõik mõtlikult erinevaid peeniseid käe all silitanud on, et sellest tundlikkuse kohta järeldusi teha. Küll aga mäletan ma oma lapsepõlvest mitut korda, mil soovituslik silmaarsti juures käimise intervall polnud siiski piisavalt sage olnud ja mu uued prillid olid eelmistest märgatavalt tugevamad. Ma ju TEADSIN teoreetilisel tasandil, et ma näen kõigist teistest kehvemini. Aga ma ei TUNDNUD seda, mulle tundus ikka, et ma näen ju igati normaalselt. Ja need hetked, mil ma uued prillid ette panin, olid sügavalt valgustuslikud, sest neil hetkedel saad sa aru, et sa tegelikult ei tea mitte kunagi, kas teised sinu ümber tajuvad maailma sama moodi, nagu sina. Ilmselt ei taju. Ja vahel on meil võimalik uued prillid ette panna ja ühe sammuga maa pealt paradiisi astuda. Neil meestel seda võimalust ei ole, aga ma ei tea, kas peab siis ilmtingimata väitma, et nad seal juba kohal on.

* ma tean, et kui lingvistiliselt läheneda, peaks antisemiit hõlmama ka neid, kes araablasi ei salli, aga no ei mõelnud see autor seda nii kõikehõlmavalt

** kes tahab, võib guugeldada, kui suur osa USA arstidest juudid on, ja mõelda, kui suur on tõenäosus, et nad kasvõi alateadlikult kallutatud on.

*** ma tegelikult isegi kaalusin seda, aga sakslaste karvastruktuur läheb vahel pärast seda rõvedaks ja minu omas on ka parajalt seda sees, nii et olid lisaargumendid mitte selle kasuks otsustada, mis sellest, et sellest tingitud põiepidamatus ja muud mured on omased pigem teistele tõugudele

Advertisements

7 kommentaari

  1. Mul oli sama… Panin peale ärkamist telku sooja ning läksin poodi. Tagasi tulles viskasin end koos kandekotiga pikali – aitab jamast! Tegelikult pole asi mitte viitsimises, vaid ükskõiksuses.

    • Mul pole sugugi ükskõik sellest, lihtsalt vahel on päevad, kus ei suuda sellega silmitsi seista.

  2. Kas kedagi peale minu pangas ka ahistatakse? Käin pangas 1-3 korda aastas, kuna pangal on lollid reeglid suurendamaks oma asumit klientide kulu arvelt. Olin sunnitud. Iga kord mingid tundmatud naistellerid ajavad mulle täielikku jama, hoolimata, et olen viisakalt öelnud, et see ei paku mulle huvi. Kas peaksin pöörduma soovoliniku poole, kuna ükski meesteller pole mind taoliste teemadega tüüdanud mitte kordagi.

  3. Komenteerin siin esimest korda. Mina laskes siiski opi koeral ära teha. Aga alles 3 aastaselt (ei tea su koera vanust),sest mädaemaka risk on päris kõrge,lisaks ka muude kasvajate risk, näiteks piimanäärmete kasvajad. Karvastik siiski enamasti ei muutu eriliselt. Küll aga tekib vajadus toitu ja toitumist rohkem jälgida (võivad paksuks minna) Kahjuks eestis harrastatakse ainult seda steriliseerimis varjanti, et kõik välja. Parem oleks opp, kus lihtsalt lõigatakse emaskoeral juhad läbi ja alles jäävad küll kõik organid ja vajalik, kuid kutsikate saamise võimalus 0

    • See koer on mingi 9 äkki juba, veidi hilja sellega.

    • Selle kohta on päris palju uuringuid, igasuguste piimanäärmekasvajate risk väheneb MÄRGATAVALT just siis, kui see opp tehakse koera esimese eluaasta jooksul, kui tehakse hiljem, siis ka natuke, aga mitte nii palju. Lisaks väidavad eestlased anecdotal evidence‘i põhjal, et on teatud tõuge, kellel on suurem tõenäosus, et tekib kusepidamatus (näiteks dobermannid – ma ei tea, miks) ja kuna muutub hormonaalne tasakaal, siis osadel koertel muutub ka karvastik (mõned afgaaniomanikud on kurtnud, et on sellega hädas). Ja tean-tean, et see viimane osa on ainult “rahvas räägib”, aga kui rahvas, kes räägib, on näiteks aastaid kliinikus või varjupaigas töötanud, siis ma usun ka – rahvas rääkis ka seda, et valgetel bokseritel on rohkem kuulmis-nägemisprobleeme ja hiljem lugesin teadusartiklist (küll dalmaatslaste põhjal), et nii tõesti on, kuulmis- ja nägemisorganid arenevad välja koos laikudega. Rahvas rääkis seda ka, et valged bokserid on dominantsemad kui teised, ühtki artiklit ma selle kohta lugenud ei ole, aga meie valge poolbokser, keda me väiksest peale teiste koertega harjutasime, sai kõigiga hästi läbi, kuni selle päevani, mil hakkas jalga tõstma. Siis oli unustatud, et teiste isastega võiks sõber olla, käsu all (eeldusel, et on käsuandja silma all) suudab äärmisel vajadusel mõnda aega koos eksisteerida. Nii et selles osas ma usun inimeste kogemusi.
      Kusepidamatuse ja karvaprobleemide tõenäosus pole muidugi nii suur, aga lisaks on igal opil alati mingid riskid. Minu koer on juba kümneaastane, isegi narkoosi alla panek oleks juba riskantne (tegelikult on sõna “isegi” siin vist vale, olen aru saanud, et suurem osa koertest, kes selle opi tagajärjel surevad, surevadki selle pärast, et süda ei pea narkoosile vastu). Teiseks on kusepidamatuse puhul kümneprotsendiline tõenäosus ikkagi juba mõtlemapanev (seda enam, et see ohustab suuri koeri rohkem ja minu oma käib sinna kategooriasse), kuigi nooremana steriliseeritutel esineb seda muidugi veidi vähem. Kuna ta kuulab ka jooksuajal kenasti sõna ja kümne aasta jooksul pole soovimatute kutsikate ohtugi olnud, siis ma kahtlen, et ta nüüd vanaduses amokki hakkab jooksma, saan jätkuvalt öelda, et ei näe meditsiinilise põhjenduseta operatsioonidel mõtet. Teistel soovitan muidugi oma koerad ära steriliseerida, sest mitte sugugi kõik koerad ei ole nii rahulikud (ja sugukülmad) ning kuulekad kui minu oma.

  4. oh mälu-mälukest. ei tea, mitu korda juba juhtub, et viskan ka vanadele postitustele diagonaalis pilgu peale, silma jääb “sakslaste karvastruktuur läheb vahel pärast seda rõvedaks” ja iga korda pean natuke aega keskenduma, et tuleks meelde, et ahjaa, koertest räägitakse.


Comments RSS TrackBack Identifier URI

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

  • Rubriigid