Ja ei, ma ei räägi toidust, kuigi see tunduks loogiline, sest mind annaks ilmselt ka pulmapäeval altari eest ära meelitada, kui piisavalt hea magustoiduga eest ära kõndima hakata. Hoopis rattaparandusest on juttu.
Roheline Välk tuli igakevadisest hooldusest tagasi. Ei midagi erilist, tavaline mani-pedi. Uue keti sai ja esimene rehv vahetati ära, midagi kruviti kinni ka. Minu meelest üsna mõistliku hinnaga, 25 euro eest, ma oleksin üllatunud olnud, kui vähem oleks läinud. Oleks ainult õigel ajal meelde tulnud, et mul on rattakella vaja. Igatahes on nüüd on selline tunne, nagu ratas sõidaks ise. Hakka või tõesti Rayle maale külla väntama, mis see paarkümmend km ära ei ole. Mul hetkel oma rattast pilti ei ole, nii et näitan ühte teist. Minu oma on samasugune, aga armsam. Tüdruk on ju ka üsna minu moodi, ma võiks vabalt sellist kleiti kanda.
Aga on põhjus, miks ma oma rattaga Supilinnast kaugele Karlova tagumisse otsa Side tänavale vantsin, kuigi Lauluväljaku juures olev rattaparandus oleks hulga lähemal ja seda ka kõik kiidavad. Seekord näiteks oli mulle kodust antud käsk mõlemad rattad ära vahetada, sest leiti, et ei pöörle päris otse ja muidu oleks vaja kodaraid ka pingutada, mis on nii ajamahukas tegevus, et hinda ja ajakulu vaadates muutub mõttetuks. Onu Madis vaatas peale ja leidis, et kett on küll kulunud ja tahab vahetamist, aga rattad on igati korras ja et Desnal olevatki natuke rohkem liikumisruumi seal (ja kodarad olevat igati okeid). Mina ei tea sellest ju mitte midagi, ma polnud ilmselt sündinudki, kui see ratas tehti, ta oleks rõõmuga võinud koorida mind – aga ei koorinud. Teiseks viitsib ta iga kord päriselt seletada, kui ma midagi küsin. Ja kolmandaks võtab ta oma tööd tõsiselt, nii praegu kui eelmisel aastal, kui ma ka seal rehvi vahetasin*, vaatas ta selle käigus ülejäänud ratta ka üle, kuigi eelmisel aastal käisin ma seal kõige kiiremal ajal. Nii et ma käin rõõmuga järgmine kordki talle oma raha viimas ja teen lisaks veel tasuta reklaami ka, et teiegi ikka teaksite, et Madis on üks usaldusväärne mees.
* ärge hakake, ma saan kodust piisavalt seda loengut teemal “kui sa ilmtingimata SELLISE rattaga sõita tahad, peaksid vähemalt natuke vaatama, KUIDAS sa seda teed!” ja paar korda on läbi käinud ka “KULUEFEKTIIVSEM ja MÕISTLIKUM oleks uus ratas osta.” Sest ma olen ometigi just selline inimene, et kuluefektiivsus ja mõistlikkus on mu põhiväärtused.
P.S. Juba olen ma prantsuse muusika juurest lahkunud ja hoopis itaallaste juurde jõudnud, hardcore on asendunud klassikaga. No olen mina alles lõdva kõrvaga. Täna on teemaks Ludovico Einaudi. Suurepärane töömuusika.
P.P.S. Ilmselgelt tahab saatus mind ülekilode eest kaitsta. Supilinnas avati pagaritöökoda ja feissari kommuunis kiideti selle brownie‘sid taevani – ma olen mitu päeva üritanud neid saada, aga selleks ajaks, kui mina sinna jõuan, on kõik alati otsas. Eile õhtul öeldi, et tänaseks on KUUS tükki juba kinni pandud. Mis õgardid te olete? Kes ostab korraga kuus šokolaadikooki? Kas te oma tervisele ka mõtlete? Täna läksin kell kümme hommikul ukse taha, lootes, et ehk saan siis seitsmenda, aga see oli hoopis suletud. Homme on esimene mai ja nädalavahetusel on nad kinni. Nii et söön kaalikat järelikult siis.
Pärdikute päevaraamat 
Kuidas sa “seda” siis teed?
Mul on sellel kevadel läinud kolm siserehvi ja ma ei oska seda oma sõidustiil süüks panna. Ma ei kujuta ette, et sinu ratas nõuaks mingit ekstra tähelepanu sõidustiilile.
Sina oled füüsik, minu loogika ütleb, et suur rehv peaks isegi kergemini katki minema, sest minu pisikesel rehvil on korraga maad puudutav pind väiksem ja hõõrdejõudu vähem. Ei v? Aga ma sõidan üsna uljalt mööda Supilinna teid läbi aukude ja üle äärekivide, selle asemelt, et ettevaatlikult ja tasakaalukalt sobivaimat teed valida. Aga pole hullu midagi, see moraalipolitsei on ise ka rohkem rallitaja selles osas.
Katki lähevad peenikesed ja suure rõhuga maanteerataste rehvid, kui nendega vastu äärekivi v auku sõita. (Mis hõõrdejõud?) Palju sul rehvirõhk on?
Mai tea. Aga töömehed pumpavad rehvid alati hulga rohkem täis, kui ma ise. Ma miskipärast ei julge nii palju panna.
Hangi manomeetriga jalgpump. Rattasõit muutub pärast seda lihtsamaks, sest suudad ja julged rehvid täis pumbata. Linnas veerevad 1/3 ratastest pooltühja rehviga… Normaalne linnaratta rõhk on paar atmosfääri, lubatud vahemik on rehvi peal kirjas.
Nüüd ütled, ma just ostsin tavalise väikse rattapumba, ühe korra olen kasutanud. Ma ei raatsi ju uut osta kohe.
Ma jätan sulle stiilikella Raatusesse*. Sellise nagu Desna originaal olla võiks. Keldris vedeleb üks prügikastitagune školnik, kruvin küljest tollel, kui kinni pole roostetanud. Häält teeb ka. Ma enda stiilikella ei raatsi ohverdada kuigi su prääksukilpkonn on mul ratta küljes ja puha. Aga automaatliigutus ei sirutu ikka konna vajutama vaid kõlistab kella. Alateadlik soov jalakäijaid infarktist säästa vist. 🙂
* Kui meeles on ja kui tal mutter on lahti keeratav.
Haa! Siinkohal oleks vist õige kisada, et ma ehitan endale kokukat ja kellel iganes on juppe võib mulle annetada. Skvoti kolahunnikust leitud raam on olemas, aga lenks on täitsa puudu näiteks, kelladest ja viledest üldse ei unistagi.
Jäta jah. 🙂
Automaat-rattakella pole veel müügil? Kui ei, tee ise. IR kaamera (tuvastab su trajektooril oleva aeglaselt liikuva püstipidi pikliku objekti) + piesosummer.
Kaur Alzheimer, ma saan aru, et sa ei mäleta, aga ma meenutan, et Rents ju kurtis rattateel laiutavate paksude üle. Nood ei ole ometi püstioidi piklikud. 🙂
neile ei aita kell kah, neist tuleb lihtsalt üle sõita. fs ftw!
Siis on kahte automaat-rattakella vaja – üks vaatab horisontaali-, teine vertikaalipidi… peaasi, et valetpidi peale ei pane, muidu jääbki sumisema…
Mismõttes “KULUEFEKTIIVSEM ja MÕISTLIKUM”? Mul on ka vana venelane, Aist, naistekas. Pole paremat ratast olemas. Näiteks käiguvahetus ei lähe iial katki (seda lihtsalt ei ole olemaski). Olen matkanud sellega juba 11 aastat, loodan vähemalt sama kaua veel. Ühtlasi on see selge ja kindel vastupidavuse ja vormi näitaja – kui ma jaksan kevadel (peale talvist sõidupausi) kõigist Elva järsematest mägedest üles sõita ilma rattalt maha tulemata, võib rahul olla. Olen kärutanud sellega ümberkaudsetel maanteedel ja metsades, pole ükski vingem ja käigulisem ratas pikalt eest minema pannud. Ja täiesti kindlasti ei ole sellise remont ja hooldus uuematest pillidest kallim. Elagu vanad kõvad stiilsed rattad!
No ta eeldus on, et kui uus ratas osta, siis paar esimest aastat ei lähe midagi katki.
Paar esimest aastat? Kui palju maksaks uus ratas? Löö nüüd paari aasta remondikulud kokku käesoleva Rohelise Välgu puhul ja vaata, kas selle eest üldse midagi rattasarnast saaks? Kahtlen. Sul on juba küllaltki komplektne ratas (kell on pisiasi), uute juppide ostmine oleks ehk kallis, aga niisama kõbimine on selle puhul ju odav. Ja kummide puruks sõitmise eest ei ole ükski ratas kaitstud, nii et selle eest ei päästa uus ratas ka. Mina olen vana ja ennast juba tõestanud ratta poolt.
Läheb ikka katki. Üldiselt – mida kallim ratas, seda kergemini katki läheb JA seda kallim on parandada. Nii et lendava jutt on sula tõde.
Jalgpump on lõpmata mugavam ja palju kergem. Käsipumbaga sa lihtsalt ei viitsi nii palju vehkida, et rehvi normaalselt täis saaks. Seepärast pooled ratturid sõidavadki pooltühja rehviga..
Kui sul on autoventiil, siis aitab suvaline statoil su rehvid täis. Kui on rattaventiil, siis sellele on üleminek autoventiilile, aga ma ei tea, kas see päriselt töötab kah.
Kaur, kes sa räägid siin auto- ja rattaventiilidest. Mis jama nende bensukate õhupumpadega nüüd viimase paari aasta jooksul toimunud on? Mul on (10 a vana, vbl isegi 11 a., suht ok peab vastu, muidugi ma aastaringselt ei käruta temaga nagu R.) Kalahari 530 ja üle-eelmisel aastal Statoilis ja Olerexis sain pumbata, eelmisel ei saanud, tänavu vajutasin Olerexis nuppu ja juhuslik lahke meeskodanik hoidis õhutoru mu ratta ventiili otsas. 😛 Pärast lasksin Supika päevade tasuta rattateeninduses üle pumbata (käsitsi 😀 ) Kas on minul midagi kaotsi läinud või bensukatel? Või mis ventiil mul on? Kujumuutja?
* Ma olen naine ka vahetevahel (s.t mul jumalikud ilmutused ei käi sõidukiosade omaduste kohta). Harva küll, aga olen siiski. Bensukates ntx. Jalgrattaventiilide juures ka. 😛
kkps, ma ausalt ei tea. defineeri “ei saanud pumbata”.
kui sul rehv täiesti tühi, siis ei saa bensuka kompressor sellest aru ja ei hakka tööle. tühja koha pealt käivitamiseks on eraldi nupp. ehk selles asi?
otsikute kuju osas pole ventiilid ega pumbad mu teada mingitmoodi muutunud.
Ei olnud täiesti tühi. Lihtsalt seda õhulohvi ei saanud ventiili otsa kinni mitte kuidagi. Oli vaja kedagi, kes seda küljes hoiaks, et osa
õhku kummi sisse läheks. Nagu midagi oleks sealt õhutoru otsast puudu ja ots liiga lai.
Ja mis sellega on, et bensuka pump tõmbab viimase õhu kummist välja, kui pumpama hakata? Minul ei ole ette tulnud, aga olen kuulnud räägitavat. Tagurpidiimu?
Ei ta tõmba, lihtsalt surub ventiili lahti ja nii ta ise läheb sealt… Üldiselt sama soovitus mis Rentsile – osta jalgpump ja su mured kaovad.
Kuluefektiivsem ja mõistlikum tähendab minu mõistes kaasaegse ratta ostmist. Minu sõjaaegse Wanderer’i remont on üpris kallis lõbu. Originaalosasid tuleb jahtida internetist ja neid on üha vähem alles :). Aga sõidab hästi.
Roheline Välk ongi Wanderer´iga võrreldes kaasaegne ratas ja juppe peaks ikka veel leiduma 🙂
Vanemad rattad sõidavadki hästi. Ja üldiselt lagunevad vähem, on vastupidavad. Muidu poleks nad siiamaani ju üldse jõudnudki. Kõik rattad, mis on laguneda saanud, on ammu kadunud, need, mis on säilitamist väärt, on alles. Päris tänapäevased rattad alles peavad ennast tõestama hakkama.
Aga see kuluefektiivsus… 300 euriga saab ainult rattakujulise eseme, mille eluiga ongi parimal juhul paar aastat. Korralikum kõvem ratas maksab ju kordi rohkem. 300 euriga saab üht vana “venelast” uhkelt mitu aastat korras hoida. Ma kahtlustan, et mul on 11 aasta jooksul kulunud oma ratta korrashoiuks isegi vähem ja selle rattaga sõidetakse igasuguseid juurikaseid metsateid ja kruusateid mööda.
Mis sa jalgpumbaga jändad – osta väike gaasiballoon ja 2 sekundiga on sul 8 atm sees. 🙂
Kusjuures täitsa tõsine pood on maja külge ehitatud garaazis.
http://rattur.dikto.biz/
Ta võiks oma firma nime sisse kuidagi sõna Karlova panna – oleks lihtsam googeldades leida kui Madis Aasa või Side tänav. Või vähemalt kodukale installida – Karlova Jalgrattad. Ja paar pilti poe sisust. Seal rippus ikka väga suur valik rattaid. Odavaid ja omapäraseid.
Tekkis mõte, et võibolla oleks hea, kui mu praegune uus ratas ära varastataks. Siis saaks lasta seal poes special-custom-relva kokku panna:))
See on hea pood jah. Mu vana venelane ja laste uuemad pillid on kõik sealt pärit.
Kas keegi teab, palju seal ratta tavahooldus võiks maksta umbes? 🙂 Kodulehelt leidsin vaid, et suhe kvalteeti on soodsaim Tartus..mis see võiks siis olla 😀
Ma ei tea isegi, mida “tavahooldus” tähendab. Et keegi teeb ratta puhtaks ja pumpab kummid täis?
Vist küll jah, pluss õlitab ketid ära jne, mis iganes seal tehakse. Äkki helistades saab ka teada, täna uurin. Ühes teises veeriku rattapoes on see nt 20€, ei tea siis kas odav või kallis, samas tundub, et Sa said ikka päris palju asju tehtud selle 25€ eest 🙂
Nojah, aga samas õlitada mul polnud vaja, sest selle jaoks on mul … Ee, maru šovinistlikult kõlaks, kui ma ütleksin, et küll mehed õlitavad. Ütleme nii, et siiani on kõik ilma maksmata õlitatud saadud. 😀
Tavahooldus tähendab seda, et kui su ratas on korras, siis maksad 20 eurot ja kui midagi vaja välja vahetada, siis hakkab sellele algsummale eurosid lisanduma:))
Hawaii hinnakiri on siin:
http://www.hawaii.ee/hooldus
Loodetavasti teeb onu Madis odavamalt. Ja teab vene ratastest rohkem kui suurpoodide geelipead.
Madis on tubli küll ja hästi mõnus ka, aga seda ta ei avastanud, et mul on mingi kummisisene lint ennast serviti pööranud ja lõikab sisekummi katki. Kolm sisekummi läksid kuni Marko Vaksali tänava Surfhouse´ist (rahvaülikooli kõrval) üles leidis, milles jama on.
Aga jah, ta on mu tuttav, vbl vaatas põhjalikumalt, kui keskmist ratast vaadatakse ja teadis, et ma pole pime ega napakas, kes järjest katkistest pudelitest üle rallib. Aardla – Ringtee risti poes (Rattaring) süüdistati mind just selles. Sinna viimasesse ei tasu tglt üldse minna, sest mul on seal igal aastal hoolduse käigus mingi jupp ära lõhutud: esituli, pumbahoidja ja jala otsast see plastjunn. Nii et on küll kodule lähim, aga väldin seda kohta.Tundub, et nad loobivad seal üksteist jalgratastega. 😛
Lukuhoidja tglt. Rattapumba teema on ikka meelel ja keelel. 😀
Hihii, vene ratasel käis rehvi sisekanalis täiendav kummiriba, et kaitsta siselohvi kodarakruvipeade eest:))
Ega seda kaitseriba lohvi vahetades näe kui spetsiaalselt ei vaata, sest välisrehvi pole ju vaja maha kiskuda – ainult üks serv tõmmatakse lahti, siselohv välja ja uus asemele.
Eh, peaks ikka omale ka vana vene ratta muretsema. Hinges hakkab kohe helisema:))